g1 = 0,03750 / SQRT(1 (0,03750 / 2* 0,023)^2) = 0,06475 m g2 = 0,03000 / SQRT(1 (0,03000 / 2* 0,023)^2) = 0,03957 m g3 = 0,02308 / SQRT(1 (0,02308 / 2* 0,023)^2) = 0,02668 m g4 = 0,01875 / SQRT(1 (0,01875 / 2* 0,023)^2) = 0,02053 m 6. 7. Kokkuvõte ja järeldused Dispersiooniks nimetatakse laine levimiskiiruse sõltuvust sagedusest. Selle korral signaali erinevad sageduskomponendid levivad erinevate faasikiirustega ning signaali levimiskiirust ei saa samastada enam faasikiirusega. Sellisel juhul signaali levimiskiirust iseloomustatakse nn grupikiirusega, mis langeb kokku energia levimisega ruumis. Katsete tulemustena leitud lainepikkused lainejuhis erinesid tunduvalt arvutuslikult leitud lainepikkustest. Suur erinevus on arvatavasti tingitud sellest, et katsete läbiviimiseks kasutatud mõõtesild on küllaltki vana ning ei ole seetõttu enam töökorras.
komponentide faaside suhtelistest nihetest 3.faasikiirus ja grupikiirus Faasi ja grupikiirus Seoses sellega, et laine levib lainejuhi seinte vahel sik-sakiliselt, iseloomustatakse EM-energia levimist faasi- ja grupikiirusega. Faasikiirus on võrdne selle kiirusega, millega antakse edasi elektromagnetilise laine faas ( EML faas )laine levimise suunas. Kuna dispersiooni puhul signaali erinevad sageduskomponendid levivad erinevate faasikiirustega, ei saa signaali levimiskiirust enam samastada faasikiirusega. Sel juhul signaali levimiskiirust iseloomustab nn. grupikiirus, mille võib sisse tuua kui signaali moodustava lainete grupi levimiskiiruse, s.t. signaali mähisjoone levimiskiiruse.Grupikiirus langeb kokku energia levimiskiirusega ruumis 4.graafikute selgitus
3.1 Elektromagnetlainete ülesanded Tee lahendused arvutiga ja saada mulle. Vormistamisel ei pea tehtes ühikuid kirjutama, peavad olema andmetes ja lõpptulemuses. 1.Kui suur on raadiosaatja poolt saadetud lainete sagedus MHz, kui saatja saadab välja laineid pikkusega 2,5m. Vaata õpiku näidisülesannet 3.1 Laine levimiskiirust peaksid teadma . Andmed: Valem: c f= = 2,5m c = 3*108 m/s leida: f= ? f=3*108/2,5 = 12*107HZ = 120MHz Vastus: Raadiosaatja poolt saadetud lainete sagedus on 120 MHz. 2.Mis on sinu lemmikjaam? Vaata sagedus ja arvuta lainepikkus? Nrj, mis on sagedusel 93,2 MHz.
Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Pildistatavast objektist kujutise saamiseks on aparaadi esiotsas läätsedest koosnev objektiiv. Lääts tekitab kujutise aparaadi tagaosas olevale ekraanile. Lääts on tavaliselt kumer, klaasist või plastmassist tehtud. Aga kuidas saab üks klaasitükk midagi sellist teha? Kui valgus jõuab ühest keskkonnast teise, siis selle levimiskiirus muutub. Valgus levib õhus kiiremini kui klaasis, niiet lääts aeglustab selle levimiskiirust. Kui valgus levib klaasi nurga all, siis see murdub ühes suunas. Ekraan koosneb kujutist salvestavast sensorist. Sensor on seade, mis muundab vastuvõetava signaali elektriliseks. Ekraan sensoriga asub aparaadi sees. Aparaadi taga, välisel küljel on ekraan pildistaja jaoks. Sellel on kujutis juba õiget pidi. Fotoaparaadi oluline osa on katik, millega muudetakse valgustundliku komponendi valgustamise kestust.Katik avab tee valgusele enamasti sekundi murdosaks. Katik koos diafragmaga
Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat, valguslaine kannab edasi valgusenergiat. Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisemad on lainepikkus tähisega lambda - , lainekõrgus tähisega h ja lainete levimiskiirust tähisega v. Ristlaine Laineringide tekkimist saab seletada veeosakeste vaheliste mõjujõududega. Kui õngekork võngub üles-alla, hakkab liikuma ka temaga vahetult kokkupuutuv vesi. Et aga veemolekulide vahel mõjuvad jõud, siis liikudes ise, panevad nad liikuma ka naabrid. Need omakorda jälle oma naabrid jne. Veeosakestel on kõigil teatud inertsus ja sellepärast ei hakka nad liikuma silmapilkselt. Laineallikast kaugemates punktides tekkiv võnkumine jääb
Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui heliallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust). Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisimad on lainepikkus (tähis lambda ), lainekõrgus (tähis h) ja lainete levimiskiirust(tähis v). 5 Pendlid. Matemaatiline pendel. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud raskusjõu . See pendli asend on tasakaaluasend.
vektorid, millel on kolm omadust:arvväärtus, suund ja rakenduspunkt.3)välja kuju-näidatakse joonistel jõujoonte abil. Jõujooned näitavad: a)väljasuunda, mis ühtib jõujoone puutuja suunaga. B)välja tugevust-mida tihedamalt jõujooned seda tugevam on väljatugevus. Kuju põhjal liigitatakse: 1)homogeene ja 2)mitte homogeene. 4)ruumitihedust nt. Kui palju energiat on ühes kuupmeetris. 5)elektrivälja levimiskiirust- on tõestatud, et laengute vaheliste kandjateks on virtuaalsed prootonid, mis liiguvad valguskiirusega ühelt laengult teisele ja nendest elektriväli koosnebki. Delta t=r/c Punktlaengu elektrivälja tugevus: Kui laeng q kaugusel r asuks teine laeng q0, siis E selle kohal oleks leitav valemiga E=F/q0 Coulumbi seaduse põhjal F=kqq0/Er2, asendame F E-valemis E=kq/Er2. Selle valemiga saab leida elektrivälja tegevuse punktlaengust q kauguselt r. Elektriväli
17. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? Aversiivne tingimine 18. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega levib? Närvi- ja lihasrakud suudavad levitada mööda rakumembraani potentsiaalimuutust, mille jooksul membraanipotentsiaal väheneb sekundi tuhandikosa ajaks ühtlaselt. Just selle omaduse abil vahendab närvikiud informatsiooni organismi ühest osast teise. Impulsi levimiskiirust mõjutab kiu paksus, mida paksem on kiud, seda kiiremini levib. Teoreetiliselt võib üks närvikiud levitada tuhat impulssi sekundis. Närviimpulsi levik on omane aksonile. 19. Mis on sünaps? Sünaps on koht, kus toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. 20. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? Inimese närvisüsteem koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest
See impulss jõuab liini algusesse teatud viivitusega, mille määravad ära kaugus rikkekohani l x ja impulsi levimiskiirus liinis v 9 Zk > Zl korral on peegeldunud impulsi polaarsus saadetud impulsi polaarsusega samasuunaline Zk < Zl korral on peegeldunud impulsi polaarsus saadetud impulsi polaarsusega vastassuunaline, muus osas sama eelmise juhtumiga Rikkekoha kauguse leidmiseks on vaja teada impulsi levimisaega Dt ja levimiskiirust v lx = v Dt /2 Levimiskiiruse võib võtta orienteeruvalt sama suure kui rikke asukoha määramise korral vahelduvvooluga Praktiliselt on otstarbekas katseliselt määrata ja fikseerida signaali levimiskiirus v kõigis liinides nende kasutuse alguses Kadude mittearvestamisel saab peegeldu-nud impulsi amplituudi leida avaldisega Up = Us[(Zk - Zl)/(Zk + Zl) milles, Us - liinile saadetud impulsi amplituud
vaakuumi elektrilise ja magnetilise läbitavustega vastavalt võrrandile C = o µo hc 4. Kuidas on määratud valgusosakese e footoni energia? E = h = 5. Mis on materjali valguse murdumisnäitaja? Valguse suhteline levimiskiirust mingis keskkonnas n sin 1 6. Snelli seadus valguse murdumisele? = n1 sin 7. Miks metallid neelavad kogu nähtava valguse? sest ülevalpool Fermi nivood on väga ulatuslik ja pidev lubatud tühjade elektron- nivoode ala. Kiirguse neeldumisel toimub elektroni ergastamine kõrgemale lubatud nivoole vastavalt neeldunud energia väärtusele 8
Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks. Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust). Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisimad on lainepikkus (tähis lambda ), lainekõrgus (tähis h) ja lainete levimiskiirust(tähis v). Võnkumine ehk ostsillatsioon on keha, aine või välja mingi omaduse korduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumisel on perioodiks aeg, mille jooksul toimub üks võnge ehk osa võnkumisest, kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omadus sama suuruse ja muutumise suunaga. Harmooniline võnkumine. Mehaanilise võnkumise (näiteks pendli või kiige või heliseva pillikeele (heliallika) võnkumise) puhul muutub
Sel juhul kasutatakse võrrandeis (106) ja (108). Võrrandite (106) ja (108) koos lahendamine sellise arvestusega, et suhet P/ piirväärtus on võrdne gaasis heli levimiskiiruse ruuduga (P/ = a2) annab meile võimaluse saada suhtelise kanali ristlõike pindala muutumise (F/F) ja gaasi voolu suhtelise kiiruse muutumise (/) vahelise suhte / = F/F / 2/2 1 , (109) kus / gaasi voolukiirus ja temas heli levimiskiiruse suhe. Heli levimiskiirust saab määrata gaasi parameetritega: = kpv ; = kRi T Gaasi voolukiiruse ja temas heli levimiskiiruse suhet nimetatakse Mach´i arvuks (M) : M = / (110) Voolu kiirus on alla helikiiruse , kui M < 1 ja üle helikiiruse kui M >1 . Kui M 1 nimetatakse voolu kiirust helikiiruse lähedaseks. Viime Machi arvu (M) võrrandisse (109):
võnkesagedused ja footoni energiad. 8.2. Materjali murdumisnäitaja Kui valguse footonid läbivad läbipaistvat materjali, siis kaotavad nad osa oma energiast. Selle tulemusena väheneb valguse kiirus ja kiir kaldub kõrvale oma esialgsest suunast (joon. 8.4). Joonisel valgus langeb õhust ja siseneb murdudes tihedamasse keskkonda (näiteks aknaklaas). Langeva kiirguse langemisnurk on suurem kui murdunud kiire murdumisnurk. Valguse suhtelist levimiskiirust mingis keskkonnas esitab materjali murdumisnäitaja n (joon. 8.6) c n= v kus, c -valguse kiirus vaakuumis, v -valguse kiirus antud keskkonnas. Tüüpiliste silikaatsete klaaside murdumisnäitaja on vahemikus 1,5 - 1,7 (aknaklaasil n 1,5 ). Teemandil on n = 2,61 ja kõrge murdumisnäitaja väärtus annab teemandile tema iseloomuliku sära. Lisades tavalisele klaasile PbO suureneb murdumisnäitaja ja saavutab väärtuse ÷ 1,9
Relatiivsusteoorias tuntakse osakese impulsi ja energia vahelist seost: Kuid siin on näha seda, et de`Broglie laine faasikiirus on valguse kiirusest ( vaakumis ) suurem. Kuna valguse kiirust vaakumis ei saa ületada, siis de`Broglie laine ei saa ilmselt reaalset osakest kirjeldada. Siinuseline laine, mis on lõputu, on tegelikult idealiseeritud, sest seda tegelikult ei ole looduses olemas. Faasikiirus näitab aga sama faasiga punktide levimiskiirust, mitte aga konkreetse osakese levimiskiirust. Uurida tuleb laine rühmakiirust. Olemasolevad lained on üldjuhul ruumis ikkagi lokaliseeritud. Need kujutavad endast mitme ( tihti lõputu ) siinuselise laine superpositsiooni. Just ruumis liikuvat osakest võibki selline lokali- seeritut lainet ehk lainepaketti kujutada. Laine rühmakiirus annab levimiskiiruse järgmiselt: Relatiivsusteooriast on teada energia, massi ja impulsi vahelist seost:
Relatiivsusteoorias tuntakse osakese impulsi ja energia vahelist seost: Kuid siin on näha seda, et de`Broglie laine faasikiirus on valguse kiirusest ( vaakumis ) suurem. Kuna valguse kiirust vaakumis ei saa ületada, siis de`Broglie laine ei saa ilmselt reaalset osakest kirjeldada. Siinuseline laine, mis on lõputu, on tegelikult idealiseeritud, sest seda tegelikult ei ole looduses olemas. Faasikiirus näitab aga sama faasiga punktide levimiskiirust, mitte aga konkreetse osakese levimiskiirust. Uurida tuleb laine rühmakiirust. Olemasolevad lained on üldjuhul ruumis ikkagi lokaliseeritud. Need kujutavad endast mitme ( tihti lõputu ) siinuselise laine superpositsiooni. Just ruumis liikuvat osakest võibki selline lokali- seeritut lainet ehk lainepaketti kujutada. Laine rühmakiirus annab levimiskiiruse järgmiselt: Relatiivsusteooriast on teada energia, massi ja impulsi vahelist seost:
Kuid siin on näha seda, et de`Broglie laine faasikiirus on valguse kiirusest ( vaakumis ) suurem. Kuna valguse kiirust vaakumis ei saa ületada, siis de`Broglie laine ei saa ilmselt reaalset osakest 93 kirjeldada. Siinuseline laine, mis on lõputu, on tegelikult idealiseeritud, sest seda tegelikult ei ole looduses olemas. Faasikiirus näitab aga sama faasiga punktide levimiskiirust, mitte aga konkreetse osakese levimiskiirust. Uurida tuleb laine rühmakiirust. Olemasolevad lained on üldjuhul ruumis ikkagi lokaliseeritud. Need kujutavad endast mitme ( tihti lõputu ) siinuselise laine superpositsiooni. Just ruumis liikuvat osakest võibki selline lokali- seeritut lainet ehk lainepaketti kujutada. Laine rühmakiirus annab levimiskiiruse järgmiselt: Relatiivsusteooriast on teada energia, massi ja impulsi vahelist seost:
annaabi.ee 
