päikesega kokku puutunud nahapiirkondadel. Kiirguskeratoos esineb peamiselt näonahal, kuna päikese UVB-kiirgus on kiirguskeratoosini viiv muutus, siis esineb see peaaegu ainult valgusega kokkupuutunud aladel. Väike osa kiirguskeratoosidest areneb ogarakuliseks vähiks ja parim ravimeetod on külmutamine vedela lämmastikuga. (Bogovski jt 1989.) 15 Leukoplaakia on suu või suguelundite limaskestadel esinev hele muutus. See areneb kergesti ogarakuliseks vähiks, mis erinevalt naha ogarakulisest vähist kasvab ja metastaseerub kiiresti. Kujunevad ka valulikud haavandid, mis võivadki osutuda vähi arenemise aluseks. Leukoplaakia korral tekivad suus maitsmishäired, põletustunne ning keele ja huulte valulikkus. Seda soodustavad suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, liiga kuum või külm toit, suu limaskesta
Kuigi Freud ei kavatsenud kunagi arstiks saada, viisid tema kasvav vaimustus uute ja vastuoluliste Charles Darwini teooriate vastu ja Goethe Ood loodusele avaliku ettelugemise mõju teda seitsmeteistkümne aastaselt arstiteaduskonda astumiseni. Lisaks kõigile kohustuslikele loengutele ja laboripraktikale keemias, psühholoogias ja anatoomias, osales ta ka filosoofialoengutel ning mingis faasis kaalus medistiiniõpingute lõppedes ka filosoofiakraadi kaitsmist. 1923. aastal diagnoositi Freudil leukoplaakia, tõenäoliselt suitsetamisest. Algselt hoidis ta seda saladuses, aga 1923 aast aprillis rääkis ta Ernest Jones´le, et kasvaja on eemaldatud. Dermatoloog Maximilian Steiner soovitas suitsetamisest loobuda, aga valetas kasvaja tõsisusest. Kui Freud hiljem Felix Deutsch´i jutule läks, sai ta teada, et kasvaja on vähktõvene. Deutsch soovitas suitsetamisest loobuda ja kasvaja eemaldada. Freudi raviarst oli Marcus Hajek, kelle kompetentsuses kaheldi. Hajek läbis ebavajaliku kosmeetilise
Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, st. heledanahalised, blondid või punapäised, heledate silmadega ning kes päevituvad halvasti. (Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mõnede haiguste raviks.) Ioniseeriv kiirgus nt. radioaktiivne kiirgus. Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast Mitmesugused eelnevad nahahaigused nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits) Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt.
Parenhümatoossed düsproteinoosid: 1. sõmerjas 2. hüaliintilganilne 3. vakuoolne 4. Sarvdüstroofia: sarvaine liigne moodustamine, sellistesse kohtadesse kus seda normaalselt pole a. on muutunud rakkude omadus b. kvalitatiivne c. ihtüoos- sarvaine liigne moodustamine d. hüperkeratoos- liigsarvestumine. (nt töö tegemisel) e. leukoplaakia ehk valgelaiksus- sarvestumine limaskestadel. Nt valged laigud suu limaskestadel. f. Väärsarvestus ehk parakeratoos- esineb nahahaiguste puhul. Mesenhüaalsed- Ei pea teadma peast. Rasvdüstroofia - häiritud lipiidede ainevahetus. Põhjustatud hapnikupuudusest, nakkushaigustest, mürgitustest, toitumishäiretest. Parenhümatoossed - ravataoliste ainete ladestumine neeru, maksas, südamelihastes
peamisteks haiguse riskifaktoriteks on: Päikese- ja ultraviolettkiirgus rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, st. heledanahalised, blondid või punapäised, heledate silmadega ning kes päevituvad halvasti.(Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mõnede haiguste raviks.)Mitmesugused eelnevad nahahaigused nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski.Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt.tubakasuits)Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt
kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on päikese- ja ultraviolettkiirgus rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed. Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast. Mitmesugused eelnevad nahahaigused nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski. Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits) Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt.
Raske S. pyogenese tonsilliidist eristada. Ampitsilliini manustamisel lööve. • Krooniline haigus. Tsükliliselt taasilmnev haigus – krooniline väsimus, madal palavik, peavalud, kurguvalu. • EBV-indutseeritud lümfoproliferatiivsed haigused. Transplantatsioonijärgne lümfoproliferatiivne haigus. Aafrika Burkitti lümfoom (3-14-aastastel, malaaria on kofaktor). Paljud Hodgkini lümfoomid. Aasias endeemiliselt nasofarüngeaalne kartsinoom. • Oraalne leukoplaakia AIDSipatsientidel. • Krooniline interstitsiaalne pneumoniit AIDSipuhuselt. Diagnostika. Sümptomid (kerge peavalu, väsimus, palavik, see triaad jt) + verevalem (hüperplaasia ja Downey rakud) + (mööduvad) heterofiilsed antikehad (v.a. alla viiestel) + EBV-antigeeni-spetsiifilised antikehad. EBV infektsiooni kinnitab üks järgnevaist: IgM kapsiidiantigeeni vastu, VCA antikeha ja EBNA antikeha, VCA tiitri tõus ja varane antigeen. Ravi ja profülaktika.
Kroonilised põletikud: - haavandiline koliit; - Crohn´i tõbi; - helikobakterinfektsiooniga assotsieeruv gastriit; - metaplaasiad (bronhid, emakakael, söögitoru alaosa); Prekantseroosid patoloogilised seisundid, mille korral statistiliselt suurenenud risk vähi tekkeks; - krooniline atroofiline gastriit pernitsioosse aneemiaga; - naha solaarne keratoos; - krooniline haavandiline koliit; - suuõõne, tupe, peenise leukoplaakia; - healoomulised kasvajad, n. jämesoole adenoom; - epiteelide düsplastilised muutused (inraepiteliaalne neoplaasia); - suurenenud risk vähi tekkeks; Kasvajate patogenees Kasvajatekke primaarne alus: DNA-järjestuse muutused e. mutatsioonid: - protoonkogeenides; - tuumor-supressorgeenides; Kasvajateke reeglina geneetiliselt determineeritud, kuid osalevad ka epigeneetilised kahjustused e. Rakkude funktsionaalse stabiilsuse muutused (proliferatsioon, diferentseerumine).
annaabi.ee 
