Kui see on 90 kraadi, peegeldub valgust tagasi kõige vähem. Mida väiksema nurga all päikese kiired veepinnale paistavad, seda rohkem valgust vee alla jõuab. · Värvide neeldumine vees: vees sumbub kõige kiiremini punane värv ja kõige vähem sinine. Punased toonid kaovad juba 5m sügavuse. ning 30m peal on alles vaid sinine. · Valguskiirte murdumine vee all. Selle efekti mõjul tunduvad kõik veealused objektid 25% suurematena ja lähemal. Lestal on üks külg tume, teine hele. Kumb neist on ülal- ja kumb allpool? Mis kasu on lestal oma külgede erinevast värvusest? · Lest on ülalt tume ja alt hele. · Tume ülaosa aitab lestal kergesti varjuda, sest nagu eespool juba mainitud on veekogude põhjas pime ja seetõttu ei ole lesta kergesti näha. · Lest on põhjakala ja seetõttu on tal kerge põhjasügavustes märkamatuks jääda.
Emaste toidus vôrreldes isastega on ülekaalus limused. Talvises toidus näivad limused peaaegu puuduvat. Läänemere kirdeosa suguküpsetel lestadel praktiliselt ei ole toidukonkurente peamise toidukomponendi (lamekarbi) suhtes, sama kehtib ka vaenlaste suhtes. (Mikelsaar, 1984) 7 1.2. Lesta parasitofauna Läänemeres Lesta helmintofauna Läänemeres on segu nii mageveelistest kui ka merelistest liikidest (tabel 1, lk. 9). Paljud lestal parasiteerivad liigid esinevad ka paljudel teistel kalaliikidel, kuid samuti leidub lestal väga peremees spetsiifilisi liike, kelle esinemine on tôestuseks pikaajalisest kooseksisteerimisest. Lôplik pôhjus, miks môni parasiit esineb vaid ühel vôi väga kitsal ringil peremeestest, pole alati teada. Ometi on kindel, et parasiidid on arenenud koos oma peremeestega. Nematoodid Dichelyne (Cucullanellus) minutus ja Cucullanus heterochrous on Läänemeres lestlastele väga spetsiifilised
Fakte lesta kohta · Lest on põhjakala · Tema keha on lapik · Noored kalad on kaselehe suurused · Lest koeb vaid Läänemere süvikutesse · Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhjale · Vastse areng on omapärane · Lest elutseb kuni 40 m sügavuses · Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani · Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva · Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu
LEST Lest on põhjakala. Lesta välimus on äravahetamatu. Tema keha on lapik ,mõlemad silmad asetsevad tumedamal küljel. Suurema osa elust veedab lest merepõhjale liibunult või põhjasetetesse sukeldunult, nii et ainult silmad on väljas. Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhja toonile. Heledapõhjalistes mereosades asuvate lestade seljapool on hele, tumedapõhjalistes tume. Nooremad, umbes kaselehesuurused kalakesed elutsevad madalas rannaääres vees. Nad toituvad väikestest selgrootutest. Suuremad kalad siirduvad elama sügavamasse vette. Seal on nende põhitoiduks balti lamekarp ja merikilk. Lest koeb vaid Läänemere süvikutes, sest seal on vesi marjaterade
Seejärel pane fileepool lõikelauale, fikseeri sabast kas kahvli või sõrmedega ja tõmba fileerimisnoaga nahk maha. Supi keetmiseks piisab, kui lõikad ära uimed, avad kas kääride või noaga kõhuõõne, eemaldad sisikonna ja lõpused ning pesed kalad voolava vee all. Kindlasti kraabi ära selgroole hüübinud veri. See kehtib ka tervelt praetava kala puhul. Kuidas puhastada lesta? Lesta hakka puhastama uimedest: eemalda need kääridega, alustades saba poolt. Väikesel lestal saab pea ka kääridega kätte, kuid siiski on targem lõigata see otsast terava noaga. Ettevaatust: lesta küljelt ulatub välja terav luu, mille torkehaav paraneb väga visalt. Pead maha lõigates tuleks ka seda luud kärpida. Eemalda selgroole jäänud veri. Seejärel pese lesta külmas vees väga hoolikalt, et lima eralduks. Suuremat lesta saab ka fileerida: tee kalale kaela tagant kaarega, piki selgroogu sisselõiked ja lõika fileed uimede poole lahti. Nuga
kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamedam ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad väikesed.Noored latiakd on hallikashõbedased, vanemad pronksjad. Eestis on levinud enamikes suuremates järvedes. Kasutamine: Hea maitsev söögikala, rasvane 2-10%, kalorsus 110-115.Palju
Rannikukudulestad koevad mais-juunis ning nende mari areneb kivide all. Lest koeb 200 tuhat kuni 2 miljonit marjatera. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele on ka marja suurus erinev - 0,8 kuni 1,4 mm. Areng: Sõltuvalt veetemperatuurist kestab marja areng 5...10 päeva. Koorunud vastne on 3...4 mm pikk. Alguses hõljub vastne vabalt vees, peale moonet laskub aga merepõhja. Vastne on alguses sümmeetrilise kehaga, moonde käigus rändab ühe kehapoole silm teisele poole. Selle tulemusena on lestal silmad ainult keha ülemisel küljel. Lest saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Eluiga võib ulatud 16 aastani. Koht ökosüsteemis: Lest on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu, mida süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult. On tähtis püügikala, eriti Lääne-Eesti saartel. Noored lestad on toiduks paljudele röövkaladele. Püüdmisel on alammõõt 21 cm. Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu kooduskaitse alla. Püük on keelatud 1. veebruarist 30. juunini. Lühikokkuvõte:
tarvitamise otstarbes.Kala rappimist kasutatakse räime, kilu ja teiste väikeste kalade puhastamisel. Kala võetakse vasakusse kätte ja parema käe esimese sõrme ning pöidlaga tõmmatakse kala kurgualune koos lõpuste ja soolikatega ära. Mari ja niisk on söödavad, need jäetakse kõhuõõnde. Kui rappimisega tahetakse saada peata kala, siis lõigatakse kala selgroog terava noaga pea tagant läbi ja tõmmata pea koos lõpuste ja siseelunditega ära. Lestal on sapipõis otse kurgu all, mille tõttu tuleb rappimisega olla ettevaatlik. Sapipõit ei tohi ühelgi kalal vigastada, sapp muudab kalaliha rohekaskollaseks, mõruks ja seega toidukõlbmatuks. Uimed lõigatakse ära enne soomuste eemaldamist, siis ei vigasta käsi soomuste eemaldamise ajal. Lõigata terava noa või kääridega kalanahka vigastamata. Soomuste eemaldamiseks asetada kala paberiga kaetud lauale pea
3. Kevadine veetemperatuur, jääkatte kestvus ja üldised klimaatilised tingimused · Läänemerest püüti 2004.a. 373 000 t kilu. Rekordsaak viimasel ajal 1997.a. 529 400 t . · Eesti püüdis 2004.a. 30 200 t (28, 29 ja 32 alampiirkonnast) · Praegu domineerivad kilu kudekarjas 2-3.a. isendid. Tursk Eesti Läänemere tursasaagid 1996-2004 · Pärast mõõnaperioodi on praegu tursasaagid suurenemas sõltudes (nii nagu ka lestal) edukat sigimist tagavast soolsus- ja hapnikureziimist 4 Lõhe · Eestis on teadaolevalt 10 lõhe kudejõge · Püük rannikumerest nakkevõrkudega ja harvem mõrdadega kaaspüügina · Alates 1997.a. eksisteerib lõhekava ning toimuvad asustamised Eesti lõhe püük Läänemeres 1996-2004 Rannikumerest püütavad kalaliigid · MERIFORELL saak 2000.a. 20 t, 2004.a
3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijärgus ilmnevad talitushäired, morfoloogilised kahjustused süvenevad ning kujunevad välja igale haigusele iseloomulikud sümptomid ja kliiniline pilt. Selles järgus võitleb organism ägedalt haigusetekitajatega. 4) Haiguse lõpe haigus võib lõppeda täieliku või osalise tervenemisega või surmaga. 2) Lesta haavandite sündroom Nahahaavandite sündroom lestal lestal tekivad nahahaavandid peamiselt keha alumisel küljel, nad võivad olla erineva suuruse ja kujuga, neid võib olla üks või mitu. Nahk on nekrotiseerunud ja paljanduvad selle all olevad põletikuliselt punased koed. Haavand võib ulatuda sügavale lihastesse. Akuutse haavandi serval on näha valkjat nekrotiseerunud nahka. Suure ja/või mitme haavandi korral on lest suuremal või vähemal määral kõhnunud. On tõenäoline, et selliste isendite hulgas on looduslik suremus suhteliselt kõrge
kaebavad generaliseeritud (üle kogu keha) naha sügelemisele, eriti õhtuti. Haigus põhjustab tugevat sügelemist, eriti õhtul ja öösel ning on väga nakkav. Kroonilisi diagnoosimata sügelisi nimetatakse kõnekeeles ka "seitsmeaastaseks sügelemiseks". 3 1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE Sügelised on parasitaarne nahahaigus, mille tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,3-0,5 mm) pikk sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Lestal Sarcoptes scabiei hominis on ovoidne, dorsoventraalselt lamenenud keha. Emaslesta keha mõõtmed on 0,4 ja 0,3 mm, isaslestal 0,2 ja 0,15 mm. Fertiilne ehk paljunemisvõimeline emaparasiit tekitab päeva jooksul sarvkihti umbes 2 mm pikkuse käigu, kuhu muneb päevas 2-3 muna, produtseerides 4-6 nädalase eluea jooksul 40-60 muna. Arengutsükkel munast kuni uue muna tekkeni kastab 19 päeva. Emaslesta inimese naha pinnal liikumise kiiruseks on 2,5 mm/min ning päevas nahasse näritud
Veelgi parem on kalade asemel tuua viljastatud marja, seda eelnevalt jodofooride või glutaaraldehüüdiga (400 g/m3, toimeajaga 10 minutit) töödeldes. PLUSS LEHELT !! Lesta haavandite sündroom:tursa haavandid 4 Lestal tekivad nahahaavandid peamiselt keha alumisel küljel, nad võivad olla erineva suuruse ja kujuga, neid võib olla üks või mitu.Nahk on nekrotiseerunud ja paljanduvad selle all olevad põletikulised punased koed. Haavand võib ulatuda sügavale lihastesse. Suure ja/või mitme haavandi korral on lest suuremal või vähemal määral kõhnunud. On tõenäoline et selliste isendite hulgas on looduslik suremus suhteliselt kõrge. Üldiselt on aga lesta juures tavaline haavandite paranemine
proportsioonides, mõõtmetes ja osade organsüsteemide talitluses (nt suguelundid). Otseselt arenevad: roomajad, linnud, imetajad. Moondega areng selgroogsetel- moondega arengu puhul 46 esineb vastse staadium, vastne erineb nii ehituslikult kui talituslikult suguküpsest arengujärgust. Peaks teadma kaht tüüpi vastset kalade puhul vastse üldnimetus on maim. Eriline vastsestaadium kaladel on angerjal ja lest (lestal rändab moondega arengu käigus üks silm teisega samale poolele). Selgroogsetest moondega arenevad kahepaiksed- kullesed (konnadel ja vesilikel). Kullese ja konna ehituse ja talitluse võrdlus (süda, hingamine, toitumine, elupaik). Sõõrsuud: silmud- silmude vastsed on liivasonglane. Moondega areng selgrootutel- väga levinud, esineb peaaegu kõigi koolis õpitavate hõimkondade esindajatel- käsnad, ainuõõssed,
annaabi.ee 
