alamateks osas, mil nad alluvad riigivõimu seadustele (Rousseau 1968: 61-62) Kodakondsuse teke Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike poliitilisele kehamile on ... põhjapanev pöördepunkt Lääne demokraatiate ajaloos (Turner 1990: 211) Toimub kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad teisenevad kodanikeks (Turner 1990: 208) Kodakondsus kui sotsiaalne tarind (vs loomuõigus) Kodakondsus kui seisund (lepingulisus enamasti naturaliseerimisel) Osalemine kui subjektsuse test Üldisustaotlus antud poliitilise kogukonna piires Maksustamine 1 Modernsed maksud (Braun 1975: 244): korrapäraselt makstavad sunduslikud koormised eraisikutele, tekitamaks avalikel eesmärkidel kasutatavaid sissetulekuid Varasemal ajal väljapressimist meenutav valitseja ja kiriku kassa täitmine ,,vallutaja õigusega" (kümnis jne): elanikekihtide ebaühtlane koormus, sageli
keskendudes Lübecki linnaõigusele. Teiseks tuleb märkida, et vaatluse all on just lääneliku õiguskultuuri areaali jäävad linnad. 1.2. Linnaõiguse üldised tunnused Keskaegne linnaõigus oli osa keskaegse Euroopa õigussüsteemide paljususest. Vaatamata välisele mitmekesisusele ja jagunemisele mitmeks linnaõiguse perekonnaks iseloomustab linnaõigust rida ühisjooni. Kommunitaarsuse iseloom o Vandekaaslus, lepingulisus Linnaõigus oli omavahel tihedalt integreeritud (vande)kaaslus õigus, mida sageli nimetati kogukonnaks, kommuuniks (commune). Kommuun põhines kõigi tema (alg)liikmete vahelisel olemasoleval või väidetaval lepingul (hartal), mida võib pidada ühiskondliku lepingu algideeks. Mitmed linnad rajanesidki hartale antud kollektiivsel pidulikul vandel või mitmel järjestikusel hartale antud truudusvandel
kelle poole ta pöördub, on aktiivselt tegevad: nõid sooritab oma kindlad toimingud, millele oodatakse järgnevat konkreetset tulemust/reaktsiooni teispoolsusest. Sunduslikkus – ühe poole teatud kindlad teod toovad enesega kaasa kohustuslikud ja täpselt ettekirjutatud toimingud teiselt poolelt. Värdväärsus – lepinguosaliste suhetel on maagiasüsteemis värdväärse vahetuse iseloom. Lepingulisus – teineteist vastastikku mõjutavad pooled astuvad teatud leppesse, See lepe võib saada välise vormi. Ühepoolsus – üks osapool annab end teise meelevalda. Ta võib arvestada küll tolle soosinguga, kuid seos tema käitumise ja teaktsiooni vahel pole kohustuslik; tasu puudumine ei anna alust suhteid katkestada. Sunduslikkuse puudumine – üks pool annab kõik, teine võib anda vastu või
ta pöördub, on aktiivselt tegevad: nõid sooritab oma kindlad toimingud, millele oodatakse järgnevat konkreetset tulemust/reaktsiooni teispoolsusest. · Sunduslikkus ühe poole teatud kindlad teod toovad enesega kaasa kohustuslikud ja täpselt ettekirjutatud toimingud teiselt poolelt. · Värdväärsus lepinguosaliste suhetel on maagiasüsteemis värdväärse vahetuse iseloom. · Lepingulisus teineteist vastastikku mõjutavad pooled astuvad teatud leppesse, See lepe võib saada välise vormi. · Ühepoolsus üks osapool annab end teise meelevalda. Ta võib arvestada küll tolle soosinguga, kuid seos tema käitumise ja teaktsiooni vahel pole kohustuslik; tasu puudumine ei anna alust suhteid katkestada. · Sunduslikkuse puudumine üks pool annab kõik, teine võib anda vastu või jätta ka
meeskonnatöö. Diaadilised suhted põhinevad isiklikul meeldivusel ja töötaja valmidusel võtta suurem vastutus. töötajad saavad rohkem infot, neid usaldatakse rohkem ja neile pööratakse rohkem tähelepanu. Sisegrupi suhted tuginevad töörollidele ja vastutusele, oodatakse enamat pingutust, pühendumist ja lojaalsust. Kuulumine sisegruppi- kui hästi töö sujub koos liidriga, olened isiksuse omadustest, vastutuse võtmisest. Grupivälised suhted- lepingulisus, vähene seotus, vähene infovahetus, formaalsed suhted, individualistlik orientatsioon, enesekesksed, vähe kaasatud, alluvus, kuulekus, reeglid, normid. Grupivälised töötajad- uued töötajad, töötajad kellel puudub organisatsioonile pühendumine. 26. Volitamine. Volitamine on otsustusõiguse andmine töötajale, peaks looma töösoorituse paranemist, organisatsiooniliikmelisuse tugevnemist ja tööelu kvaliteedi tõusu, suunatud tulemuslikkuse suurendamisele
mõõdupuu Moodsa kodakondsuse teke n Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike poliitilisele kehamile on ... põhjapanev pöördepunkt Lääne demokraatiate ajaloos (Turner 1990: 211) n Toimub kaks rööbitist liikumist: riik (state) teiseneb rahvusriigiks (nation), samal ajal kui alamad teisenevad kodanikeks (Turner 1990: 208) n Kodakondsus kui sotsiaalne tarind (vs loomuõigus) n Kodakondsus kui seisund (lepingulisus enamasti naturaliseerimisel) n Osalemine kui subjektsuse test n Üldisustaotlus antud poliitilise kogukonna piires Euroopalik demokraatia Tänapäeva demokraatia reaalne esinemiskuju Euroopas sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik: ® sotsiaalriik ® demokraatia ® pluralism ® õigusriik Inimõigused Inimõigusi võib määratleda õigustena, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja
Tingimused edukaks delegeerimiseks: o Avalikul sektoril peab olema soov ja vajadus delegeerida o Delegeerimine toimub praktilisel kaalutlusel, mitte moe pärast o Tuleb arvestada teenuse omapäradega o Tööülesannet peab saama täita o Kui teenuse tulemust on lihtne mõõta, töö on üksikasjalikult kirjeldatav o Teenuste osutamist saab jälgida- kontroll jääb avalikule sektorile o Lepingulisus, läbipaistvus- et lepingute kasutamine peaks teenuse eesmärgi muutma läbipaistvaks o Mitu pakkujat ja teenusepakkujate vahel on konkurents Konkurentsisituatsiooni puudumisel õnnestuvad need üleandmised, kus osatakse rakendada alternatiivseid motivatsioonimehhanisme o Teenusepakkuja on suuteline. 13
Õiguslik ühtsus säilib läbi apellatsiooniõiguse emalinnale. Alles hiljem tekivad trükitud linnaõiguse koodeksid Linnaõiguse tekkimise põhjused: Kogukond palub luba linnaõigust kasutada või läbi maahärra, kes asutab uuel i n n a . Ta l l i n n a l i n n a m a a h ä rr a l i n n a õ i g u s e s a a m i s e l a j a l o n Ta a n i ku n i n g a s . H i l j e m e s i n d a b o rd u m e i s t e r korporatiivset maahärrat.Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus: 1. vandekaaslus, lepingulisus : Linnaõigus oli omavahel tihedalt integreeritud (vande)kaaslus õigus, mida sagelin i m e t a t i ko g u ko n n a k s , ko m m u u n i k s ( commune ) . K o m m u u n p õ h i n e s k õ i g i t e m a ( a l g ) l i i k m e t e v a h e l i s e l olem asoleval või väidetaval lepingul (hartal), mida võib pidada ühiskondlikuks lepinguks algideeks. Mitmedl i n n a d r a j a n e s i d k i h a r t a l e a n t u d k o l l e k t i i v s e l p i d u l i k
kodanik. Mittekodanikud liikmeks ei saanud; Arenguvõimelisus- s.t et suutis ajaga kaasas käia ja vastu pidada uutele muutustele. Ei olnud selline rangelt loomise ajastu tõekspidamistes kinni. VARIANT 2: Keskaegne linnaõigus oli osa keskaegse Euroopa õigussüsteemide paljususest. Vaatamata välisele mitmekesisusele ja jagunemisele mitmeks linnaõiguse perekonnaks iseloomustab linnaõigust rida ühisjooni. · Kommunitaarsuse iseloom o Vandekaaslus, lepingulisus Linnaõigus oli omavahel tihedalt integreeritud (vande)kaaslus õigus, mida sageli nimetati kogukonnaks, kommuuniks (commune). Kommuun põhines kõigi tema (alg)liikmete vahelisel olemasoleval või väidetaval lepingul (hartal), mida võib pidada ühiskondlikuks lepinguks algideeks. Mitmed linnad rajanesidki hartale antud kollektiivsel pidulikul vandel või mitmel järjestikusel hartale antud truudusvandel
· kes ei vasta antud kriteeriumidele · kellel ei ole valmidust võtta formaalsetest töökohustustest suuremat vastutust · kellel ei ole vajalikku sõltuvusvalmidust · uued töötajad, kes toimivad formaalse rolli raames · vähempühendunud Sisegrupi ja välisgrupi moodustumine Välisgrupi liige Liider Vähene seotus, vähene kaasatus Formaalsed suhted Vähene infovahetus Lepingulisus Individualistlik orientatsioon, Hierarhia enesekesksus Vähene infovahetus Alluvus, kuulekus Reeglid, normid Liidri-välisgrupi suhted: Et muuta nad sisegrupi liikmeteks, peaks liider neid kaasama otsustusprotsessidessi, delegeerima ülesandeid, laiendama rollipiire. Et pääseda sisegruppi peaksid töötajad näitama initsiatiivi, olema innovaatilised, pühendunud. 14