lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus reguleerib lepingu sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ning lepinguväliseid kohustusi. Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõigile antud seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, samuti ka töölepingule ning muudele mitmepoolsetele tehingutele. Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse võimalusel neid regulatsioone üheaegselt. TSÜS ning VÕS annavad baasi lepingute sõlmimiseks, kuid konkreetset valdkonda puudutava lepingu sõlmimisel tuleks alati vaadata ka eriseadusi. Eriseadustest võib tuleneda kohustuslik vorminõue teatud liiki lepingutele. Asjaõigusseadus sisaldab asjaõiguslike küsimuste (valdus, omand, servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) regulatsiooni. Asjaõigusseadus sätestab
6. Muust seadusest tulenevast alusest Põhi- ja kõrvalkohustused Lähtudes lepingulise kohustuse tähtsusest võlausaldaja jaoks ja kasutatavatest õiguskaitsevahendistest rikkumise korral, võib jaotada kohustused põhikohustuseks ja kõrvalkohustuseks. Kohustuste liigitamine põhi- ja kõrvalkohustuseks on oluline siis, kui pooled on kohustatud lepingu järgi mitmeks soorituseks ja mõned neist on sarnased mõne teise lepinguliigi põhikohustusega. Eseme mõiste lepingu objektid Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asja mõiste Asi on kehaline ese Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi ja vallasasi Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk).
Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus reguleerib lepingu sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ning lepinguväliseid kohustusi. Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõigile antud seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, samuti ka töölepingule ning muudele mitmepoolsetele tehingutele. Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse võimalusel neid regulatsioone üheaegselt. TSÜS ning VÕS annavad baasi lepingute sõlmimiseks, kuid konkreetset valdkonda puudutava lepingu sõlmimisel tuleks alati vaadata ka eriseadusi. Eriseadustest võib tuleneda kohustuslik vorminõue teatud liiki lepingutele. Asjaõigusseadus sisaldab asjaõiguslike küsimuste (valdus, omand, servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) regulatsiooni. Asjaõigusseadus sätestab näiteks
Mis puudutab küsimust, kas samasoolistele isikutele peaks võimaldama abielu või partnerluse sõlmimist, siis samasooliste ühendused ise abielu sõlmimise võimalust vajalikuks ei pea, vaid pigem soovivad partnerlusseaduse loomist, lahendamaks tekkivaid probleeme. Inimõiguste keskus on siiski aga seisukohal, et samasooliste paaride õigused võrdsele kohtlemisele ning perekonnaelule oleksid kõige paremini kaitstud just abielu institutsiooni avamisega, kuigi ka mitteabielulise kooselu lepinguliigi kehtestamine oleks oluline samm edasi. Erinevad geiühendused on muuhulgas tähelepanu juhtinud ka asjaolule, et erisooliste isikute jaoks partnerluse registreerimise võimaldamine aitaks lahendada sotsiaaltoetuste saajate ringi määratlemisega seonduvaid aktuaalseid probleeme. Eriregulatsiooni vastased on peamiselt rõhutanud perekonna ja abielu, kui traditsiooniliste väärtuste osatähtsust Eesti ühiskonnas ning avaldanud muret Eesti iibe ja abiellumuse
Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. § 2. Võlasuhte mõiste
Äriruumiks on nii müügiks, teenuse osutamiseks kui ka muu soorituse tegemiseks kasutatav kinnisasjal asuv ehitis, kus ettevõtja alaliselt tegutseb, ning nii müügiks, teenuse osutamiseks kui ka muu soorituse tegemiseks kasutatav vallasasi või muu pind, kus ettevõtja tavaliselt tegutseb. Kui väljaspool äriruume sõlmitav leping vastab ka mõne teise tarbija ja ettevõtja vahel sõlmitava lepingu kohta sätestatule, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut koos selle teise lepinguliigi kohta sätestatud erisustega. Kui väljaspool äriruume sõlmitav leping on sõlmitud Eestis tarbijaga, kelle elukoht on Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut sõltumata sellest, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse. Ettevõtja esitab tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja arusaadaval viisil teatud teabe nagu näiteks andmed,
taotlevad. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Töövõtulepingu eesmärgiks on mingi tulemus, töö resultaat, töölepingu eesmärgiks aga töö tegemine. 13 Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mis ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga (VÕS § 1 lg 2). Seega ka seaduses reguleerimata lepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel on oluline välja selgitada lepingu eesmärk ja olemus ning sellest lähtudes kohaldada kas seaduses sätestatut, tõlgendada lepingu tingimusi või laiendada lepingu sisu.
taotlevad. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Töövõtulepingu eesmärgiks on mingi tulemus, töö resultaat, töölepingu eesmärgiks aga töö tegemine. Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mis ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu 13 olemuse või eesmärgiga (VÕS § 1 lg 2). Seega ka seaduses reguleerimata lepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel on oluline välja selgitada lepingu eesmärk ja olemus ning sellest lähtudes
Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. Võlasuhe
Kinkena on võimalik käsitelda igasugust tegevus, mis muuhulgas võib seisneda nii omandiõiguse üleandmises, nõudeõiguse loovutamises, loobumises nõudest ja asjadest, sponsoreerimist jne. Vaatamata sellele, et kinkelepingut on võimalik sõlmida erinevate esemete ja nendega seotud omandiõiguse üleandmiseks ei ole kinkena siiski käsitletav igasugune tegevus. Praktikas sõlmitakse kinkelepinguid tihti segalepingutena, see tähendab et leping vastab kahele või enamale lepinguliigi tunnusele. Segalepingute sõlmimisel tuleb kinke tuvastamiseks kontrollida nii kinkija tahet kingisaajat tasuta rikastada, kui ka kinke ja vastusoorituse erinevat väärtust. See 1 VÕSi seletuskiri tähendab, et segalepingu olemasolu korral tuleb välja selgitada lepingute olemus ja nendest tulenevad kohustused. Näiteks, kui kingisaaja on kohustatud kinkijat kinke eest viimast tema kogu eluaja ülal pidama, siis ei ole tegemist mitte müügilepinguga vaid segalepinguga, mis vastab nii
128. Millele kohaldatakse VÕS seaduse üldosa sätted? 1) VÕS seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. 129. Mis on võlasuhe? Millest see tekib?
Võlgniku vastutussfääri kuulub eelkõige tema enda majandustegevus ja selles tekkivaid takistusi (nt pangakrediidist ilmajäämine) ei loeta reeglina vääramatuks jõuks. SÜÜLINE RIKKUMINE/VASTUTUS Lepingupooled võivad kokkuleppeliselt muuta võlgniku vastutust leebemaks, nähes ette vastutuse ainult süülise rikkumise korral. Süülise vastutuse näeb seadus ette lepinguvälise kahju tekitamise juhul, samuti mõne lepinguliigi (nt raviteenuse osutamise leping, VÕS § 770 lg 1) ja kõrvalkohustuse rikkumisel (nt käsirahaga tagatud kohustuse täitmata jätmisel). Süüline vastutus võib olla eelnevalt kokku lepitud. Teatud kohustuste rikkumise puhuks on seaduses ette nähtud rangem vastutus, mis tähendab vastutust ka sõltumata vabandatavusest (vt nt tootja vastutus). Süüline käitumine on vastutuse eelduseks eelkõige deliktiõiguses, kuigi ka siin ei ole süü olemasolu alati kohustuslik eeldus vastutuse
1) VÕS seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. 187
annaabi.ee 
