makstud raha vastu kassatšekki ei anna. Samuti võib ka näiteks üürilepingu sõlmida suuliselt. Probleem suuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada. Kirjalik leping on sõlmitud, kui pooled on lepingudokumendid allkirjastanud või vahetanud allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad (VÕS § 11 lg 1). Kui seadusest tuleneb lepingu kohustuslik vorm ja etteantud vorminõudest kaldutakse kõrvale, siis tehing muutub tühiseks. Võlaõigusseaduse kohaselt tuleb lepingukohustusi täita. Kohustusi tuleb täita senikaua kuni saavutatakse võlasuhte eesmärk või kuni poolte leping lõpetatakse. Lepingut on võimalik lõpetada üksnes seaduse või lepingu alusel.
Austerlased valmistusid sõjaks Serbiaga. 8. Millised riigid liitusid sõja ajal Antanti, millised Keskriikidega? Antantiga liitusid Venemaa, Prantsusmaa, Serbia, Inglismaa, Itaalia ja teised Briti valdused(nt Austraalia, Kanada, LõunaAafrika Liit, India ja Egiptus) ning Jaapan, Rumeenia ja USA. Keskriikidesse kuulus Saksamaa, AustriaUngari, Türgi, Bulgaaria. 9. Milline riik ei täitnud oma lepingukohustusi ja liitus Esimese maailmasõjas teise poolega? Itaalia 10. Mida tead sõjategevusest Läänerindel? Milliste riikide territooriumil see asus? 1914 peeti otsustav sõda läänerindel, algul saatis edu Belgiat ja Prantsusmaad rünnanud sakslasi. Septembris aga peatasid prantslased vastase sissetungi Marne’i jõel ning edasipidi muutus manööversõda positsioonisõjaks. Seeläbi tekkis surnud seis. Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa. 11
........................ 24 9.1 Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad................................................. 24 9.2 Planeeritud müügistrateegia ei toimi...........................................................................24 9.3 Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse......................24 9.4 Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad)......................................................24 9.5 Kliendid ei täida lepingukohustusi..............................................................................24 4 1. ÜLEVAADE/LÜHIKOKKUVÕTE Ettevõtjate eesmärk on alustada raamatupidamis- ja nõustamisteenuste pakkumisega. Sihtklientideks on väiksed toitlustusettevõtted, kellel ei ole võimalust/vajadust palgata täiskoormusega raamatupidajat. Toitlustusettevõtte raamatupidamine nõuab põhiteadmisi
pankrotid. Laenud ja hoiused vastavalt riigi plaanile, Vaja riske hinnata ja juhtida, neid risk puudus. Riik määras kõik, intressid maandada. Nõudmisest ja pakkumisest jne. kujunevad intressimäärad. Laenamine Kaupade või raha võlgu andmist tähendab laenamine. Infrastruktuuri olemasolu kõik võimalikud andmebaasid. Laenurisk on võimalus, et klient ei suuda oma lepingukohustusi täita või täidab neid osaliselt. See on seotud nii kliendi kui maa riskiga. 7 Kliendi risk on seotud nii tema tahtega. Maa risk tuleneb asjaolust, et laenuvõtja on kindla riigi kodanik. Intressirisk on risk, mis tuleneb asjaoludest, et krediteerimise intressimäärad ja finantseerimise (hoiused ja muud võõrvahendid) muutuvad asjas erinevalt. Laenudele määratud intressid sõltuvad: 1) Pangafondide kulust ehk ressursist.
Jaotamata kasum -332 -13 461 -7 038 -4 652 16 098 41 190 3.5. Riskikäsitlus 1.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 1.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 1.3. Laenu tagastamise tähtajad. 1.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 1.5. Klimaatilised tingimused. 1.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 1.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 1.8. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 1.9. muud ettevõtlusega seotud riskid. Lisad Käivitusprogramm Laenugraafikud Asutamisdokumendid. Sõlmitud lepingud. Reklaambukletid. 51
Lapsehoiu kiirteenuse väljakutse tasu vähendab väga lühikeseks ajaks lapsehoiuteenuse tellimist. Nõudluse langus ja seega eriteenuste pakkumine väheneb Tuleb suurendada püsilapsehoiu teenust. Lapsehoidja kutsekoolitusele ja ka lapsekasvatuse seminarile ei registreeru piisavalt inimesi Asendada kursused millegi muuga (pakkuda nt laste sünnipäevade korraldamise teenust vms.) Kliendid ei täida lepingukohustusi Muuta lepingud põhjalikumaks ja rangemaks. 16 OÜ Nanny24 4. Lisad 4.1. Laenuamortisatsioonigraafik Laenu summa 15 000,00 Intressimäär 12% Laenuperioodi pikkus (aastad) 9 Tagasimaksete arv aastas 1 Laenuamortisatsioonigraafik
tõestused tehtud töödest). Samuti aitab meil riske maandada see, et särkide kujundamise ja tootmisega tegelevad maailmas väga palju ettevõtteid, mille tõttu uue allhankija leidmine ei tohiks probleemiks olla. Hindade tõusmine ei ole seetõttu samuti probleemiks, sest selle me lepiksime enne partii tellimist kokku ning kui allhankija peaks meile ebasobivalt hindu tõstma järgmisel korral, siis selle partii telliksime me uuelt allhankijalt. 9.5. Kliendid ei täida lepingukohustusi Meie klientideks on ettevõtted, kellele me müüme reklaami. Meie tingimuseks on 100 % ettemaks, mille abil maandame antud lepingukohustuse täitmise riski.
1.5. Kassavoog. 1.6. Kasumi-kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral). 10. Riskikäsitlus (vt lisa 7) 10.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.3. Laenu tagastamise tähtajad. 10.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.5. Klimaatilised tingimused. 10.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.8. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 10.9. muud ettevõtlusega seotud riskid. 11. Muud (lisad) 11.1. Asutamisdokumendid. 11.2. Sõlmitud lepingud. 11.3. Reklaambukletid. 22
erakorralne ülesütlemine: põhjus on mõjuv,kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada,et ta lepingu täimist jätkab;üürnikul pole võimalik asja kasutada üürileandjast tuleneval põhjusel; Üürileandja võib üles öelda 30 päevase etteteatamisega,kui: 1.üürnik rikub asja (etteteatamine ei ole vajalik). 2. üürnik rikub lepingukohustusi oluliselt või tahtlikult 3.üürnik on andnud asja kolmandale isikule kasutamiseks,häirides sellega üürileandjat ja naabreid.-üürnik viivitab tasumisega (seadus annab kriteeriumid).-eluruumi seisund on muutunud elule/tervisele ohtlikuks.-üürniku pankroti korral.-tähtajalise lepingu muutumine tähtajatuks.-tähtajaline üürileping muutub tähtaja möödudes tähtajatuks.-kui üürnik jätkab kasutamist j a2 nädala
tegevusest sõltuvalt - - erakorralne ülesütlemine: põhjus on mõjuv,kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada,et ta lepingu täimist jätkab;üürnikul pole võimalik asja kasutada üürileandjast tuleneval põhjusel; Üürileandja võib üles öelda 30 päevase etteteatamisega,kui: 1.üürnik rikub asja (etteteatamine ei ole vajalik). 2. üürnik rikub lepingukohustusi oluliselt või tahtlikult 3.üürnik on andnud asja kolmandale isikule kasutamiseks,häirides sellega üürileandjat ja naabreid.-üürnik viivitab tasumisega (seadus annab kriteeriumid).-eluruumi seisund on muutunud elule/tervisele ohtlikuks.-üürniku pankroti korral.-tähtajalise lepingu muutumine tähtajatuks.-tähtajaline üürileping muutub tähtaja möödudes tähtajatuks.-kui üürnik jätkab kasutamist j a2 nädala jooksul osapooled ei avalda teisele osapoolele teistsugust tahet –
26 Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.1. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.2. Laenu tagastamise tähtajad. 10.3. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.4. Klimaatilised tingimused. 10.5. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.6. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.7. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 10.8. muud ettevõtlusega seotud riskid. 11. Muud (lisad) 11.1. Asutamisdokumendid. 11.2. Sõlmitud lepingud. 11.3. Reklaambukletid. 6. Ettevõtluse tugisüsteem ja muud ettevõttevälise abi allikad (vt. lisa 16) Ettevõtluse tugisüsteem ja muud ettevõttevälise abi allikad Lisa 16 Eestis on ettevõtluspoliitika suunatud eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Väike- ja
1.5. Kassavoog. 1.6. Kasumi-kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral). 10. Riskikäsitlus (vt lisa 7) 10.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.3. Laenu tagastamise tähtajad. 10.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.5. Klimaatilised tingimused. 10.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.8. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 10.9. muud ettevõtlusega seotud riskid. 11. Muud (lisad) 11.1. Asutamisdokumendid. 11.2. Sõlmitud lepingud. 11.3. Reklaambukletid. 6. Ettevõtluse tugisüsteem ja muud ettevõttevälise abi allikad (vt. lisa 16) Eestis on ettevõtluspoliitika suunatud eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on omakorda jagatud kolme kategooriasse: mikroettevõtted,
aga maksma selle eest tasu. Eraldi sätestab seadus olmelise iseloomuga töövõtulepingu, milles tellijana esineb tarbija, st füüsiline isik. Sellist lepingut nim tarbijatöövõtulepinguks. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Töövõtja ei pea isiklikult täitma lepingukohustusi. Töövõtulepingu esemeks on enam levinud töödena tellija asja parandamine või uue valmistamine, ehitustööd, käsitööd, transporttööd, intellektuaalsed tööd (ekspertiisid, analüüsid, äriplaanid jne). Seadus ei määra töövõtulepingu vormi. Tellija üks peamisi kohustusi on tasu maksmine töövõtjale. Töövõtjale on tasu maksmise eelduseks: o töö valmimine; o töö ülevaatamine tellija poolt; o töö vastuvõtmine.