Lauanõude müümiseks kasutas ta mh Facebooki turgu. Peagi võttis Reinholdiga ühendust Mait (ostja). Reinhold ja Mait suhtlesid omavahel Facebook Messenger vahendusel, jagades järgmiseid sõnumeid: „[Mait] Tere! Oleksin huvitatud nendest juugendstiilis lauanõudest. Kas need on veel alles? see ei ole offert [Reinhold] Tere! On alles. [Mait] aga ma võtaksin ära 18 000 euroga. Tuleksin neile järele. Kaasa tuleks üks ekspert ka, kes vaataks asjad üle.ekspert viitab lepingueelsetele läbirääkimistele [Reinhold] [Reinhold] tule aadressile Kuninga 34, Pärnu. Tel nr 57320015, vaba järgmine nädal iga päev töötundidel [Mait] ok, tulen järgmine neljapäev.“ Järgmisel neljapäeval oli Mait kokkulepitud aadressil. Reinholdit ei olnud kohal. Samuti ei saanud Mait teda telefoni teel kätte. Reinhold vastas lõpuks õhtul hilja ning ütles, et müüs lauanõud eelmine päev hoopis kellegile teisele, kes kõrgemat ostuhinda pakkus.
Distsiplinaarvastutust Saksamaa süsteemis ei ole. See on olemas vaid ametnike suhtes. Süsteem töötab üksikute seaduste najal. Kodifitseerida ei taheta. Ameerika tööõiguse põhijooned Individuaalne tööõigus ei ole vaid kohtupraktika poolt loodud. On väga palju õigusakte, mis reglementeerivad töösuhteid sõltuvalt valdkonnast ja töötajate arvust ettevõttes. Töölepingu sõlmimine eeldab teatud nõuete järgimist. Pööratakse tähelepanu kandideerimisavaldusele ja lepingueelsetele läbirääkimistele. Lepingulised läbirääkimised on teravad, sest erinevate küsimuste küsimine selles faasis ei ole lubatud. Võrdne kohtlemine töösuhetes on väga oluline teema. Kohtupraktikas on öeldud, milliseid küsimusi võib küsida (ehk millised küsimused ei ole diskrimineerivad). Kui töötajalt on küsimused küsitud, siis on töötajal õigus ka valetada (kui on näiteks küsitud, kui palju on lapsi jne). Töötaja võib jätta ka küsimustele vastamata.
VÕS § 14 lg 3 selle alusel võib oma kohustusi rikkunud pool vastutada kahjustatud poole eest, kui leping osutub tühiseks VÕS § 15 lg 1 märgitud asjaoludel. RK: “VÕS § 14 lg-s 3 sätestatud kohustuste rikkumise korral asetada kahjustatud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks läbirääkimistele tuginenud, ja kõrvutada seda kahjustatud isiku tegeliku varalise olukorraga. Seega saab hüvitada kahju, mis tekkis kahjustatud isikul lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest.” RK: “VÕS § 15 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise korral tuleb aga kahjustatud isik asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta poleks uskunud vorminõuete tõttu tühise lepingu kehtivust, ja kõrvutada seda kahjustatud isiku tegeliku varalise olukorraga. Seega saab hüvitada kahju, mis kahjustatud isikul tekkis lepingu kehtivusele tuginemisest.” 5
printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist. Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele. Lepingu sõlmimise klassikaline mudel Leping sõlmitakse pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega. Ofert on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu
nõue hõlmata ka lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud muid kulutusi. Sellise olukorraga võib olla näiteks tegemist juhul, kui pooled saavutavad läbirääkimiste käigus lepingu tingimustes kokkuleppe (vormistades selle kohta vormivea tõttu tühise eellepingu), kuid üks pool hoiab hea usu põhimõtte vastaselt kõrvale vormikohase lepingu sõlmimisest, lubades samal ajal teisel poolel pikema aja vältel teha lepingueelsetele läbirääkimistele tuginevaid kulutusi ja kinnitades kehtiva lepingu vormistamist tulevikus. Pärast kulutuste tegemist aga katkestab lepingu sõlmimist lubanud pool kahjustatud poolega pahatahtlikult läbirääkimised ja keeldub lepingule kehtiva vormi andmisest. Sellisel usalduse kuritarvitamise juhtumil oleks usalduskahjuna hüvitatava kahju piiramine vaid läbirääkimiste pidamisega otseselt seotud kulutuste hüvitamisega kahjustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane.
poolte vahel põhikohustusena ka soorituskohustusi, seega ei saa esitada ka täitmisnõuet (VÕS § 101 lg 1 p 1). Reaalselt saab kahjustatud pool VÕS § 14-s nimetatud kohustuste rikkumise korral kasutada seega üksnes kahju hüviamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115). Lepingueelsete kohustuste rikkumisel tekib kahjustatud poolel õigus nõuda kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, ning tavaliselt hüvitatakse nn usalduskahju ehk kahju, mis on tekkinud lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekib lepingu sõlmimata jäämisest, näiteks võimalik tulu lepingu täitmisest, hüvitamisele ei kuulu. Kahju hüvitamise nõue hõlmab kulutused, mida teine pool on teinud lepingu kehtivust usaldadaes (täitmise ettevalmistamine, tooraine varumine, töötajate palkamine, lepingud kolmandate isikutega jne) ning tagasitäitmise kulud (negatiivne huvi). Samuti võib lepingupool nõuda kahju hüvitamist, kui teine pool teadis või pidi teadma
See printsiip tugineb eeldusele, et leping on sõlmitud vastastikkuse vabatahtliku kokkuleppega. Hea tahte ja ausa kauplemise põhimõtted esinevad reeglina kõigis õigussüsteemides kas seadusesättena või kaudselt üldprintsiibina. TsÜS § 108 paneb pooltele kohustuse tsiviilõiguste realiseerimisel ja kohustuste täitmisel käituda heas usus. See printsiip laieneb ka lepingueelsetele läbirääkimistele ning lepingu sõlmimisele ja täitmisele. Pooled on kaubanduslikes tehingutes kohustatud järgima iga tava, milles nad on kokku leppinud ja iga praktikat, mille nad omavahelistes suhetes on kehtestanud. Praktika siduvuse jaoks on vajalik pikaajaline kestvus või korduvus (vähemalt 3 korda). Lepinguõiguse allikad Kuni VÕS jõustumiseni oli lepinguõiguse olulisemaks allikaks Tsiviilkoodeks (TsK), mis jõustus 01.01.1965. Oluline
metatud teemade osas infot küsida. Taolise küsimuse esitamisel peab tööandja suutma põhjendada, miks küsimus on vajalik ja kuidas see on tööga seotud. Näiteks võib küsimus religioossete vaadete osas olla põhjendatud, kui töötajat otsitakse religioossesse või poliiti- lisse ühendusse. Vaidluse korral on õigustatud huvi tõendamise kohustus tööandjal. 4. Lisaks TLS §-s 11 toodule kohaldatakse töösuhtes lepingueelsetele läbirääkimistele ka VÕS-s sätestatud üldpõhimõtteid (VÕS § 14). Lepingueelsetel läbirääkimistel peavad pooled: • arvestama mõistlikult üksteise huvide ja õigustega; • esitama vaid tõeseid andmeid; • teatama üksteisele kõikidest asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu ees- märki arvestades äratuntav oluline huvi, välja arvatud asjaoludest, mille teatamist ei saa teine pool mõistlikult oodata. 5
annaabi.ee 
