‘BABY BEAR’ ‘MOONSHINE H’ KÜLV JA ISTUTUS Kõrvitsa kasvatamisel on 2 võimalust: kasvatada istikutest või siis külvata seemned otse peenrasse. Nagu reegliks, sobib istikute meetod paremini põhjapoolsematele aladele või siis keskvööndis hiliste sortide kasvatamiseks. Seda kasutavad põhiliselt siiski asjaarmastajad. Otse kasvukohale külvatakse seeme siis, kui muld on 8-15 cm sügavusel soojenenud 14…16 C. Eesti tingimustes võib näiteks leotamata seemned külvata maha 15.-20. mai paiku, eelidandatud seemned aga 25.-31. maini. Külvisügavus 5-8 cm, sõltuvalt mullast. Kõrvitsa külvil on väga tähtis jälgida külviskeemi (istutusskeemi). Reas kasvatamisel peaks reavahe olema 1,5- 2m, taimede vahe reas 1-1,5 m. Külvinorm sõltub liigist ja see on 1,8-4 kg/ha. https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine
Toitumine. Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala tarbib nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb ka röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. Tabelil karpkala söödakomponentide koostis ja toiteväärtus. Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus. Karpkala kasv sõltub eelkõige temperatuurist ja toitumistingimustest. Soodsatel tingimustel kasvab karpkala esimesel aastal 30-40 g, teisel aastal 250-400 g, kolmandal aastal 1500 g raskuseks. Neljandal aastal juurdekasv oluliselt väheneb, seetõttu on ökonoomne karpkala kasvatada kolm suve. Karpkala võib kasvada 110-120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg.
taimestikku. Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala sööb nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb vahel röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. Karpkala püütakse väga erinevalt maitsestatud söötadega, alustades meega ja lõpetades kalakonservi või küüslauguga.(Martin, 2009) 1.6 Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus Karpkala kasv sõltub kõige rohkem kasvutingimustest- temperatuud ja toidu hulk. Soodsatel tingimustel kasvab karpkala esimesel aastal 30-40 g, teisel aastal 250-400 g, kolmandal aastal 1500 g raskuseks. Kuna neljandal aastal karpkala kasv aeglustub, on ökonoomne kasvatada neid ainult kolm aastat
1.6Toitumine Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala sööb nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb vahel röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. ( Martin, R) 1.7Elupaik Looduslikus veekogus on karpkala eelistatumaks elupaigaks seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Päikeselisel suvepäeval hoidub ta meelsasti veepinna lähedale. Ta suudab elada ka jahedaveelistes kiirevoolulistes veekogudes või mõõduka soolsusega (kuni 5) rannikumeres. Sigimiseks ja maimude kasvuks peaks vee soolsus olema alla 2. Karpkalale soodsaim temperatuur on 1825 °C.
Kõige paremini omastab karpkala toitu temperatuuril 2025 °C. Optimaalsestkõrgemal ja madalamal temperatuuril kalad küll toituvad, kuid toitumisreaktsioon aeglustubja toidu omastamine halveneb. Toitumisreaktsioon esineb karpkalal veel +4 °C juures, kuid toitu ei omastata (seedeensüüme ei toodeta), see lihtsalt läbib sooltoru. Üle 26 °C temperatuuri puhul läbib toit sooltoru kiiremini, kui seedumiseks vaja oleks. Teravili antakse tiiki leotamata ja tavaliselt tervena. Vaid väiksemate kalade jaoks vili purustatakse. Söötmisel tuleb arvestada kalade ööpäevaste toitumisrütmidega. Karpkala toitub kõige intensiivsemalt õhtupoolikul kella 16 ja 21 vahel, kasutades siis üle 50% päevasest söödast. Teine intensiivne toitumisperiood on hommikupoolikul kella 8 ja 12 vahel. Peale vee temperatuuri mõjutavad kalade toitumist ka järsud ilmastiku muutused.
kogumiseks. Sööda rasvasisaldus peaks olema 25%. *Süsivesikud moodustavad põhilise osa söödas leiduvatest lämmastikuta ekstraktiivainetest. *Karpkala on võimeline omastama 5070% söödas leiduvatest süsivesikutest. *Mineraalaineid saab kala söödast ja tiigiveest. Vitamiine kala organism ei sünteesi, neid saab ta söödavatest organismidest ja söödaga. Seepärast lisatakse söödasse vitamiinidesegu premikseid. Söötmine *Teravili antakse tiiki leotamata ja tavaliselt tervena. Vaid väiksemate kalade jaoks vili purustatakse. *Söötmisel tuleb arvestada kalade ööpäevaste toitumisrütmidega. Karpkala toitub kõige intensiivsemalt õhtupoolikul kella 16 ja 21 vahel, kasutades siis üle 50% päevasest söödast. Teine intensiivne toitumisperiood on hommikupoolikul kella 8 ja 12 vahel. Peale vee temperatuuri mõjutavad kalade toitumist ka järsud ilmastiku muutused. *Vihm, tugev tuul ja äike võivad kalade toitumise katkestada
Sööda rasvasisaldus peaks olema 2–5%. Süsivesikud moodustavad põhilise osa söödas leiduvatest lämmastikuta ekstraktiivainetest. Karpkala on võimeline omastama 50–70% söödas leiduvatest süsivesikutest. Mineraalaineid saab kala söödast ja tiigiveest. Vitamiine kala organism ei sünteesi, neid saab ta söödavatest organismidest ja söödaga. Seepärast lisatakse söödasse 131 vitamiinidesegu – premikseid. Söötmine Teravili antakse tiiki leotamata ja tavaliselt tervena. Vaid väiksemate kalade jaoks vili purustatakse. Söötmisel tuleb arvestada kalade ööpäevaste toitumisrütmidega. Karpkala toitub kõige intensiivsemalt õhtupoolikul kella 16 ja 21 vahel, kasutades siis üle 50% päevasest söödast. Teine intensiivne toitumisperiood on hommikupoolikul kella 8 ja 12 vahel. Peale vee temperatuuri mõjutavad kalade toitumist ka järsud ilmastiku muutused. Vihm, tugev tuul ja äike võivad kalade toitumise katkestada
värvus helepruun. Viimane aeg seemnesaagi koristuseks; · ÜLIKÜPSUS - kuparde värvus on muutunud mustaks ja kuprad on avanenud, varred on pruuni tooniga. Koristamine Lina koristusaeg on seotud valmimisfaasidega Üldiselt on hea, kui vaadata linapõllul kuparde ja seemnete värvust, varte värvust ja lehetust, põllu üldist värvitooni Linakoristuse juures kasutatakse kahte tehnoloogilist skeemi Ühe tehnoloogia järgi on tulemuseks leotamata linavars ehk linaõlg o Linavarte leotamine, luu paremaks eraldamiseks kiust, toimub basseinides o Peale leotust linavarred kuivatatakse ja töödeldakse Teise tehnoloogilise skeemi järgi on tulemuseks leotatud linavars, ehk kasteleolina Kasteleo puhul on suureks plussiks tema loodussõbralikkus ja on tunduvalt energiasäästlikum Kasteleotuse puhul on perioodi pikkuseks kaks nädalat, sõltuvalt ilmast Lina kitkumine vaalu koos kupraga
annaabi.ee 
