Leonardo da Vinci õhukruvi Lisaks sellele, et Leonardo da Vinci oli maalikunstnik ja arhitekt, oli ta ka kuulus leiutaja. Tema üheks suurimaks unistuseks oli lendamine. Selle vastu hakkas ta huvi tundma juba oma noorusaastatel Firenzes. 1490. aastatel oli Leonardo märkmikus lisaks veejõu uurimisele teine valdav uurimisteema lendamise müsteerium. Ta vaatles, kuidas linnud lendavad ja oma tiibu lehvitavad ning ilma pingutuseta kõrgel õhus liuglevad. Ta joonistas neid oma märkmikusse ja
automaatselt täita järjestikuseid funktsioone. Seda püüdis ta kasutada lennu- ja sõjamasinate loomises. Leonardo hakkas lendamise vastu huvi tundma noorusaastatel Firenzes. Olles jälginud linde, kuigi mitte väga süvenenult, oli ta veendunud, et lendamises ei ole midagi müstilist, vaid see on tiibade liikumise tõttu õhus puht mehhaaniline nähtus. Üks esimestest selle tähelepaneku rakendustest oli 1485. aasta paiku ehitatud langevari ja niinimetatud õhukruvi, mida võib pidada helikopteri prototüübiks ning selle põhjal valmisid hiljem mitmed lennumasinad. Leonardo lennundushuvi ei piirdunud masinate konstrueerimisega, vaid hõlmas ka sellega kaasnevaid probleeme nagu abiseadmeid. Selle alla kuulusid aeronavigatsiooniseadmed, näiteks inklinomeeter lennumasina tasakaalu kontrollimiseks, ning palju erinevaid meteoroloogilisi mõõteriistu hügroskoope, anemoskoope ja anemomeetreid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
