allutatud häiritustele. Ümber Maa tiirleb tehiskaaslasi ka geotsentrilistel ringorbiitidel, mis kulgevad kas üle Maa pooluste (polaarorbiidid) või ekvaatori kohal. · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1 lennutati kosmosesse 4. oktoobril 1957. Esimene heliotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk Päikese tehiskaaslane oli 2. jaanuaril 1959 üles lennutatud Luna 1 ja esimene selenotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk Kuu tehiskaaslane oli 31. märtsil 1966 lennutatud Luna 10. · Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 700 Rahvusvaheline kosmosejaam · Rahvusvaheline kosmosejaam on madalal maa orbiidil asuv uurimisjaam, mille ehitust alustati aastal 1998 ja peaks valmima aastal 2011.
Khaled Hosseini See on parim raamat, mida ma kunagi lugenud olen. Sellel pole midagi ühist mu seniste lemmikute ulme-ja põnevikevaldkonda kuuluvate raamatutega aga sellele vaatamata lugesin seda suure põnevuse ja huviga. Lugeda oli suhteliselt raske, sest tegevuskoht, ajalooline taust ja kombed olid väga võõrad ja kogu loost arusaamiseks tuli lugeda süvenenult ja kogu tähelepanuga. Lohejooksmine on vana afgaani komme. See algab siis kui lennutatud lohet hakatakse alla tooma. Poisid tormavad üksteist metsikult tõugeldes ja sõneldes tuules triiviva lohe poole, püüdes ära aimata, kuhu see maanduda võiks. Kõige paremaks lohejooksjaks peeti seda, kes sai kätte selle lohe, mis oli sundinud maanduma kõiki teisi lohesid võitja lohe. Kabuli parim lohejooksja oli Hassan. Raamatus räägitakse Afganistanist väga erinevatel aegadel - alates kuningavõimu viimastest
alkeemikud ja arstid enne, kui seda hakati kasutama relvades. Märkimis väärsed leiutised on ka tikud, malemäng ja mehaaniline kell. Arvatavasti olid hiinlased esimesed, kes panid midagi õhus lendama. Esimesed tuulelohed võisid lennata 5. sajandil e.kr. Keiser Hani ajal leiutati hodurakmed. Need asendasid loomi lämmatavaid kaelarihmu ja suurendasid veojõudu. Spinning leiutati sõjariista järgi, mis tõi vaenlase suunas lennutatud oda tagasi. Rataskärud ilmusid 1. sajandi paiku. Seda käru, mida nimetati ka ,,puust härjaks" või ,,libisevaks hobuseks", sai vedada või lükata. Kui Tangi ajastul muutus teejoomine üldiseks, leiutati töövahend lehtede lõikamiseks. See oli kiirem kui teelehtede käsitsi rebimine. Hiinlased leiutasid ka veel vihmavarju. Õliga immutatud vihmavarjud, mis tehti mooruspuukoorest, kaitsesid vihma ja päikese eest. Keisritle olid punased ja kollased, liht inimestel sinised varjud
esmakordeselt tuvastada , et sähvatus toimus kauges ja nõrga heledusega galaktikas. Sähvatused kestavad murdosa sekundist kuni saja sekundini ja on taevas ühtlaselt jaotunud. Plahvatuses eraldub energia, mis võrreldav tähe kogu ülejäänud rahuliku eluea jooksul vabanenud energiaga. Sähvatused kajastavad arvatavasti mustade aukude teket kauge tähe plahvatuses või neutroni tähe liitumist. Ennem jägis neid Nasa lennutatud gammateleskoop Compton, kuid praegu hoiab neil silma peal satelliidil Swift asuv sähvatuste vaatlemise jaoks loodud teleskoop. Taevas On Ka Teisi Gammakiirguse Allikaid Gammakiirguse allikateks on näiteks ka a´ktiivsed galaktikate tuumad ja kvasarid. Gammakiirguse allikas on ka näiteks ka galaktika NGC253 ehk Hõbedollari galaktika, mille avastajaks oli Caroline Herschel 1783. aastal Oli näha gaasi ja tolmu joad, mis purskavad galaktika tasandist.
veetlev, kena ja hakkab talle kohe meeldima. Nad hakkavad suhtlema ja lõpuks käima. Varsti teatab Alicia Samile, et ta ootab tema last. Muidugi on nad mõlemad shokis, aga Alicia tahab lapse alles jätta. Mõlemate vanemad on samuti alguses pahviks löödud ja hämmeldunud, aga ajapikku saavad nad sellest üle ja harjuvad selle mõttega. Vahepeal juhtub aga midagi imelikku. Ühel õhtul magama minnes on ta ,,õiges ajas", kui ta aga järgmisel hommikul üles ärkab, on ta lennutatud mõned kuud ajas edasi ja siis ei saa ta enam mitte millestki aru. Põhimõtteliselt on kõik inimesed samad ja olukord endine, aga aeg on lihtsalt edasi liikunud. Siis ta saab jälgida, kuidas asjad on läinud ja kuidas kõik peale Roofi (nende laps) sündi hakkama on saanud.Järgmisel hommikul ärkab ta aga jälle oma voodis. Vahepeal jookseb ta ka kodust ära, kus loodab saada töö ja rahulikult omaette elada. Ta ei pea seal üldsegi kaua vastu ja tuleb kohe tagasi
Mõtteliselt ühendatakse tähtkujudeks. Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. Meteoor - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Andromeeda udu- umbes kahe miljoni valgusaasta kaugusel asuv galaktika, mida palja silmaga saab eristada uduse täpina. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Saturn
lükatud või kokku varisenud; metallraamiga laohoone tüüpi ehitised võivad veidike kummi minna. Liiklusvahendid on ümber lükatud. Märgatav mõnede seisvate puude koorimine lendavate rusude poolt. Raskelt rüüstav tornaado 96-107 m/sek., 213-240 mph Sõrestikraamiga majad ja nende sisu on laiali paisatud suure vahemaa peale; enamus teistel kivi ja telliskivi majadel on parandamatud kahjustused. Metallraamistikuga ehitised on kummis, autod lennutatud suure kauguse taha. Intensiivselt rüüstav tornaado, 108-120 m/sek., 241-269 mph Paljud metallraamistikuga majad on tugevalt vigastatud; liiklusvahendid (autod, rongid) on teelt ära pühitud. Iga seisva puutüve täielik koorumine. Super tornaado121-134 m/sek. või rohkem270-299 mph või rohkem Majad koos kogu raamistikuga ja sarnased ehitised on kogu konstruktsiooniga vundamentidelt üles tõstetud ja teatud kaugusele kantud. Raudbetoonehitistel võivad olla tõsised kahjustused.
Automaatjaamad ja satelliidid Automaatjaamad Automaatjaam - Lähikosmosesse lennutatud planeetide vaheline tehiskeha Automaatjaamad Kosmoseajastu algusest saadik on USA ja NSVL Päikesesüsteemi uurimisel konkureerinud. 1985. aastal lisandusid neile veel Jaapan ja Euroopa Kosmoseuurimise Agentuur (ESA), kes N. Liidu kõrval saatsid oma automaatjaamad uurima Maa lähedale jõudnud Halley komeeti. Sellest üritusest jäi rahapuudusel kõrvale USA, kust aastatel 1978-1989 ei startinud ühtki planeetidevahelist automaatjaama. Sellegipoolest ei jäänud USA
.................6 Kasutatud kirjandus........................................................................7 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud teemal mustad augud ja räägib sellest, mis mustad augud on ja kuidas nad tekivad. Kirjutatud on ka mustade aukude uurimisest ja sellest, kui suured on hetkel teada olevad suurimad mustad augud, kui kaugel nad meist asuvad ja samuti hiljuti orbiidile lennutatud röntgenteleskoobist NuSTAR. Valisin teema mustad augud seetõttu, et see on mind alati huvitanud ja tahtsin selle kohta rohkem teada saada. Mind huvitas, kuidas nad tekivad ja miks neid nimetatakse just mustadeks aukudeks. 3 Mustad augud Must auk on taevakeha, mille gravitatsioon on niivõrd tugev, et sealt ei jõua meieni mitte ükski valguskiir
nimetused. Näiteks moldaviidid, australiidid, bediasiidid jne. Maailmas on teada neli tektiidivälja. Neist suurim katab tervelt kümnendiku Maa pinnast. Moldaviit Tektiitide päritolu ja teke on kaua aega olnud üks geoloogia seletamatuist küsimustest. Tänaseks ollakse üksmeelel, et tektiidid tekivad impaktsündmuste tagajärjel, olles plahvatuse läbi üles sulanud ja eemale lennutatud aine kiire tahkumise tulemuseks. On ka leitud impaktstruktuure, mida saab tektiitidega seostada. Näiteks moldaviidid on tekkinud Saksamaal asuva Riesi kraatri tekkega samaaegselt. Aafrika tektiidid on aga seotud Bosumtwi struktuuriga. Maailma suurimat tektiidivälja, mis katab suurema osa India ookeanist, Austraaliast, Indoneesiast ja Indo-Hiinast, pole aga ühegi impaktstruktuuriga kindlalt seostada suudetud.
halveneb gaaside lahustuvus magmas. Eraldunud gaasid hakkavad oma suure mahu tõttu vulkaanilõõris pingeid tekitama. Asi laheneks, kui gaasid saaksid magmast välja murda, kuid suure viskoossuse tõttu on see raskendatud. Seetõttu kaasnevad plahvatuslike vulkaanipursetega eelkõige püroklastiliste kivimite ja vulkaanilise tuha väljapaiskumine. Tegemist ei ole millegi muu kui magma või kividega, mis on gaaside poolt pihustatud või purustatud ja vulkaanist jõuga välja lennutatud. Efusiivsed vulkaanipursked on reeglina aluselise ehk ränivaese koostisega ning väiksema sisehõõrde tõttu pääsevad eraldunud gaasid paremini magmast välja, mistõttu on pursked rahulikud ja vulkaaniliseks produktiks on tuha, pimsi jms asemel pigem vedel laava. Kokkuvõte Selle referaadi tegemise käigus saime väga palju uut teada, näiteks, et lumelaviinide kiirus võib ületada 500 km/h ja tornado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse
seega mitu korda suurema jõuga, kui tornide insenerid olid ennustanud. Seda lihtsal põhjusel: kui suurendada liikuva objekti kiirust kahekordselt, siis selle energia suureneb neljakordselt, kui suurendada liikuva objekti kiirust kolmekordselt, siis energia suureneb üheksakordselt jne. Niivõrd võimsat kokkupõrget ei osanud insenerid seega ette näha (varasemast ajaloost 13 puuduvad näited, kus lennukeid on terrorismiakti korras majadesse lennutatud) ja asjaolu, et 9/11 vandenõuteooriate pooldajad selle osa informatsioonist oma väidetest välja jätavad, näitab, kui ebakompetentsed/tõe suhtes ükskõiksed nad tegelikult on. Asjaga on seotud veel üks oluline fakt: Maailma Kaubanduskeskuse tornid elasidki kokkupõrked üle ning püsisid pikka aega püsti, võimaldades tuhandetel inimestel põgeneda. Need varisesid kokku alles hiljem, kuna süttinud tulekahjud nõrgestasid teraskonstruktsioone.
Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. · Meteoor ehk lendtäht - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. · Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. · Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. · Linnutee- Pimedal ööl selgelt üle taevavõlvi laotuv hele piimjas linik. See koosneb paljudest tähtedest. Selles tähesüsteemis läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat on umbes 100 miljardit tähte. · Andromeeda udu- umbes kahe miljoni valgusaasta kaugusel asuv galaktika, mida
annaabi.ee 
