Eemalseisva vaatleja jaoks tugevas gravitatsiooniväljas aeg aeglustub, aeglustuvad kõik protsessid, kaasaarvatud valgustkiirgavate aatomite võnkumine, mistõttu kiirgunud footonid punanevad. Näiteks musta augu läheduses mõjuvate ülitugevate gravitatsioonijõudude tõttu on sinna sattunud osakestelt kiirgunud valgus tugevalt punanenud. Puna- ja sininihet saab märgata liikudes relativistliku raketiga. Juba võrdlemisi väikeste kiiruste juures on näha, kuidas need tähed, mis jäävad lennusuunda, hakkavad muutuma järjest sinakamateks ja violetsemateks, seevastu need tähed, mis jäävad vastaspoole sõidusuunda, muutuvad punakamateks. Punanihke skeem Punanihke funktsioon. Milleks on vaja mõõta punanihet? Kõik meetodid ei sobi ülikaugete objektide vaatlemiseks. Peale punanihke meetodi sobiks ka gravitatsiooniläätsede kaudu kauguse välja arvutamine, kuid läätsi esineb vähe. Punanihke kaudu saab teada ülikaugete ja kaugete objektide kiirusi ja kaugusi.
Ometi on paljudes paikades, esemetes, sündmustes ning mõnikord inimesteski see "miski" millele ei suuda ühest tõlgendust anda ei inimesed ise, teadus ega filosoofiagi. Imedena on minu arvates lihtsamini tõlgendatavad paigad, mille puhul ei kehti kõige tavalisemad loodusseadused. Üks näide selle kohta on nn Oregoni pööris- umbes 55 ruutmeetri suurune ala USA Oregoni osariigis. Puud on seal imeliku nurga all viltu kasvanud, pöörisest üle lendavad linnud muudavad välkkiirelt lennusuunda, sigaretisuits tõuseb spiraalina keereldes taeva poole, ümmargused esemed kas veerevad vastumäge või liiguvad mööda rõhtpinda edasi pöörise suunas. Teadus ei suuda praegugi sealsete tundmatute jõudude olemust selgitada. Ka Kanadas olevat üks taoline küngas- seal saab autoga vabakäigul mäest üles sõita, kuid mäest alla sõitmiseks on vaja gaasi anda. Kuigi ma pole ise kummaski paigas viibinud, on need paigad minu jaoks kergesti
Tanüstrofeus võis minna niisama sügavale vette nagu hiiglaslik brontosaurus, jättes ainult pea välja. Kala püüdes ei tarvitsenud ta sugugi ise vette minna. Seistes kaldal küünitas ta vette oma pika kaela ning kalastas niiviisi. PTERAANODON Pteraanodoni pea koos hambutu nokaga võis olla meetri jagu pikk. Koljuluu oli paberõhuke, kuklas toretses pikk hari kui kalauim. Nähtavasti kasutas pteraanodon seda tüürina. Pöörates pead ühele või teisele poole, muutis ta nii oma lennusuunda. Pteraanodoni tiivad olid ilmatu suured: ühe väljasirutatud tiiva tipust teiseni tuli kuus kuni kaheksa meetrit. Maad mööda kõndida ei suutnud pteraanodon hoopiski. Liiga kogukad olid ta paindumatud tiivad ning liiga lühikesed jaladki. Puhkamiseks pidi pteraanodon otsima mõne toekama puu või kaljunuki, kuhu siis klammerdus oma pikkade küünistega. Seevastu õhus võis ta liuelda lausa väsimatult. Tehes oma tiibadega vaid mõne harva löögi, planeeris ta nagu albatross tänapäeval
kus lähedal asusid jõed või metsades, mis olid pooleldi kaetud soodega. Tema nahk oli kestendav ja konarlik, nagu alligaatori nahk. Kuna ta olevat olnud kiskja, siis toitus ta teiste loomade lihast. Pteranodon Pteranodoni pea koos hambutu nokaga võis olla meetri jagu pikk. Koljuluu oli paberõhuke, kuklas toretses pikk hari kui kalauim. Nähtavasti kasutas pteranodon seda tüürina. Pöörates pead ühele või teisele poole, muutis ta nii oma lennusuunda. Tema tiivad olid ilmatu suured: ühe väljasirutatud tiiva tipust teiseni tuli kuus kuni kaheksa meetrit. Maad mööda kõndida ei suutnud pteraanodon hoopiski. Liiga kogukad olid ta paindumatud tiivad ning liiga lühikesed jaladki. Puhkamiseks pidi pteranodon otsima mõne toekama puu või kaljunuki, kuhu siis klammerdus oma pikkade küünistega. Seevastu õhus võis ta liuelda lausa väsimatult. Tehes oma tiibadega vaid mõne harva löögi, planeeris ta nagu albatross tänapäeval. Saaki
sinakasrohelisi kiiri eraldav ketas. Ootamatult muutis see 90o võrra oma liikumissuunda ja kadus 2.Võime liikumatust positsioonist arendada momentaalselt suuri kiirusi 1954.a. juulikuus jälgiti Alberquerques'is (New Mexico osariik) üheksat rohelist helendavat ümmargust, liikumatult rippuvat UFOt, kes siis arendasid äkitselt kiirust 4000 km/h ja sooritasid 340o pöörde. 3.Võime muuta suure kiirusega liikudes oma lennusuunda momentaalselt vastupidiseks 4) UFODE LENNUTRAJEKTOORID 1. Siksakilised lennutrajektoorid 2. Lennul objektide kõikumine kahele poole nagu "langevad lehed" 3. Liikumine spiraalikujulisel trajektooril 4. Liikumine lainekujulisel trajektooril 5. Hüppeline liikumine, nagu lapergused kivid "lutsuviskamisel" 6. Objekti korpuse asendi muutus lennul või rippumise ajal 7. Lendavate või rippuvate UFOde küljelt küljele kaldumine nagu "põrandale visatud mündid" 8
Lendoravlaste sugukonda kuuluvad oravlastele lähedased närilised, kes erinevad oravlastest nahavoldi olemasolu poolest ees- ja tagajäsemete vahel. Nahavolt on kaetud karvadega, teda kasutatakse lennusena õhus planeerimisel. Liuglemisel tõmmatakse lennus sirgu jäsemete väljasirutamisega. Randmelt lähtub väike sirpjas luu või kõhr, mis toetab lennuse eesserva. Saba abil pidurdab loom hoogu puudele laskumisel. Eri liikidel ulatub lennu maksimaalne pikkus 30-60 meetrini. Lennusuunda saavad nad muuta saba ja lennuse asendit muutes. Enne tüvele laskumist pidurdab loom sabaga ja võtab vertikaalasendi, et maanduda kõigile jalgadele korraga. Niipea kui lendorav on puu külge haakunud, jookseb ta sedamaid ümber vaatamata tüve vastaspoolele. Niisugune käitumine päästab looma juhul, kui teda jälitab röövlind. Hambaid on lendoravatel sama palju kui oravatel. Koon on veidi ümaram, kõrvad lühemad,
mis viivad satelliite orbiidile, vajavad lisaks veel ka kursimuutmissüsteemi. Kontrollsüsteemid on kas aktiivsed või passiivsed. Passiivsed kontrollsüsteemid kinnitatakse raketist väljapoole. Hiinlased kasutasid oma tulenooltes kõige primitiivsemat kontrollsüsteemi - tokki, mille külge nool oli kinnitatud ja mis hoidus rõhukeskme massikeskmest eemal. Hoolimata sellest ei olnud nende tulenooled täpsed. Aastaid hiljem parandati tulenoolte lennusuunda märgatavalt, paigutades nad vajalikus suunas asetatud renni. Renn juhtis noolt vajalikus suunas kuni piisava kiiruse saavutamiseni. Tokk, millekülge tulenool kinnitati, andis aga liiga palju kaalu juurde ning piiras noole tegevusulatust. Oluliselt parandas raketi lendu düüsi lähedale väljapääsu juurde kobaras stabilisaatorite asetamine. Stabilisaatorid valmistatakse kergetest metallidest ning voolujoonelise kujuga. Nad annavad rakettidele noolekujulise välimuse
Leo (vagusa kindlusega). Et sa järele ei anna sinu sõna peale, Lilli! Tuli, mida sa nimetasid, ei ole mitte õle- ega kulutuli ta põleb juba kaheksa aastat. Lilli. Järgemööda? Leo. Vahet pidamata. Teatud vahe see oli imaginatsioon. Haavatud enesearmastus arvas ta kustutanud olevat; sina tulid ja aitasid aset vee all hoida ma petsin ennast ja sind! Juba võõrsil milpas tuha alt mõnda aega lõkkekeelekesi välja ebamäärase igatsuse näol, mis hoidis lennusuunda kodu poole ja kasvas alaliselt närivamaks, ning siin, üleeile, äkitselt nagu äikese süütel siin lõid leegid mul üle pea. Lilli (kuivalt). Sinu äkiline vastuseis, minuga kodumaal kirikliku laulatuse teel ka seaduse mõttes ühineda, ei võrsunud siis juba võõrsil mitte sinu ateistlikust opositsioonist? Leo. Ei. See vastuseis ei olnud ka mitte kavatsetud, ta oli instinktiivne. Mind hoiatas ja keelas miski oma kammitsat kõvemini sidumast. Lilli (õiglase hämmastusega)
· positiivne taksis liikumine ärritaja suunas (näiteks positiivne fototaksis liikumine valgusallika suunas) · negatiivne taksis - liikumine ärritajale vastupidises suunas (näiteks negatiivne geotaksis liikumine maa külgetõmbejõule vastupidises suunas, st. ülespoole) 3) Liikumine ärritaja suhtes nurga all postituvid kasutavad orientiirina päikest, maakera pöörlemise tõttu päikese nurk muutub, tuvid peavad lennusuunda korrigeerima. 4) "Maamärkide" ehk orientiiride kasutamine. Keerulisim orienteerumismehhanism. Eeldab mitmesuguste ümbritseva keskkonna objektide kuju, mustrite ja omavaheliste suhete tajumist, st. kõrgeltarenenud sensoorset tundlikkust ja kesknärvisüsteemi. Kasutusel eelkõige lähiorienteerumisel (oma kodupaiga, pesa, joogiallika, toitumisala, varjepaiga jne. ülesleidmisel). 19. Üldine seaduspärasus orienteerumismehhanismide kasutamisel
moodustamine üleshüppe koha ja aja valik, abisulustaja peab panema käed põhisulustaja omale kõrvale, üleshüppel peab ta pidurdama liikumishoo, sulustajate käte asend sõltub sulu liigist ja tsoonist, tsoonisulu korral katab peasulustaja kindla tsooni ja abisulustaja liigub tema kõrvale, liikuva sulu korral püütakse ainata löögi suund ja viiakse käed ette, kombineeritud sulu korral katab üks sulustaja kindla tsooni teine aga jälgib palli lennusuunda, kolmiksulu pane keskmine mängija palli koahle käed äärmised aga oma käed kõrvale hoides välimisi käsi kumeralt, kaugete ja kõrgete ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata hiljem siis kui ründaja käsi juba lööb, võrgulähedaste ja madalate ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata varem kui ründaja tõukab üles ja tema käsi on pea kohal, tõusvate ja kiirete ründesöötude sulustamisel hüprata koos
3. võimalus ja kõige tõenäolisem, et oli aristrokraatlik vandenõuga. Oli keskse kuningavõimu vastu. Etruskide kultuur oli urbaanne kultuur. Latiinid ja sabiinid. Nende põhitegevus karjakasvatamine. Nende keskused olid linnad. Tänapäeva etruuria. Campania vallutamine, oli viljakas piirkond. Latium jäi nö tee peale ette, seal elasid latiinid ja sabiinid. Lindude vaatlemine on etruskide komme ja seda nimetatakse auspicium, ennustamiseks. 1)Vaadeldi juhuslikke linde, lennusuunda, missugused nad olid. Hiljem olid roomas pühad kanad, jälgiti nende söömist. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati seda vaatlemist umbusaldama. 2) linna telgede määramine. Põhja-lõuna ja ida-lääne suunaline. Põhjasuund oli tähtsam. Põhi cardo. Roomas hästi ei õnnestunud reljeefi pärast. Keldid põletasid linna maha 390 ekr. Kui oli võimalus, siis jälgiti telgede määramist. Müütiline linnapiir- pomoerium= pomeerium. Ei tohtinud läbi viia matmisi linna sees
annaabi.ee 
