Tänu oma sõbrale suudab ta põgeneda. Gulliver jõuab koju oma pere juurde, aga ei suuda seal kaua olla, ja läheb mõne aja pärast tagasi merele. Pärast tormi, mis lahutab ta oma kaaslastest, sattub Gulliver kaheksakümne jala pikkuse mehe juurde. Ta oli ise seal pöidlapikkune ning pidi kartma isegi kassi. Teda eksponeeriti seal raha eest, nagu mingit ime asja. Ta suudab ka sealt põgeneda ning pöördub tagasi koju. Pärast seada sattub ta Lendavale saarele, mida kutsutakse Laputamaaks. Lendaval saarel valitseb kuningas, kes hoiab oma naabersaari hirmuvalitsuse all. Siis sattub ta saarele, kus elavad hobused, keda kutsutakse Hiihnhmideks. Hiihnhmid on intelligentsed loomad. Nad elavad peaaegu perfektses riigis, aga neil on orjad, keda kutsutakse Jähuudeks. Jähuud on inimesed, kes on kurjad, ja hoolivad ainult enese heaolust. Gulliver on pärast seda inimestes pettunud ja pöördub tagasi koju. Mulle see raamat meelids. Ma alguses olin veidi skeptiline, sest üldiselt mulle ei istu
Aga kirjeldus sellest, kuidas liliputid otsivad Gulliveri taskutes ja leiavad kammi, "omamoodi masina, millest ulatuvad välja kakskümmend vaia", või kuidas hiiglaste kuningas asetab külalise õrnalt peopesale ja laseb tal jutustada lugusid Inglismaalt, võlub ka täiskasvanuid. Reeglina piirduvad lastele mõeldud väljaanded nende kahe seiklusega, sest järgnevad külaskäigud Laputa saarele ja tarkade hobuste juurde ei kulge nii kenasti ja lastele sobivalt. Lendaval saarel valitseb korrumpeerunud kuningas, kes teisi maid õhust hirmu all hoiab. Hiihnhmid on aga targad ja õilsad nelijalgsed. Nad elavad peaaegu ideaalses riigis, kus valitseb headus ja õiglus. Kõik v]ikski olla täiuslik, kui poleks hobuste orje jähuusid, vastikuid ja ainult oma tungide rahuldamisele andunud olendeid. Jähuud need on inimesed. Gulliver on nende vaimsest ja moraalsest allakäigust nii
saareni ja sealt edasi kuni viienda saareni. Sellel saarel olles nägi ta taevas hõljuvat saart, millelt, jõudes temani visati alla kett mille otsas oli iste. Ta tõsteti üles ja ta sai teada, et ta asub Laputas. Gulliver õppis ära Laputa keele ja ta sõitis saarega koos pealinna Lagadosse. Pealinnas lasti ta saarelt maha samamoodi kuidas ta oli üles tõmmatud. Selle riigi mandriosa nimetatakse Balnibarbiks ja seal (muidugi lendaval saarel ka) elavad inimesed oskavad hästi matemaatikat, muusikat ja leiutamiskunsti. Gulliver läheb Lagadost Maldonado sadamasse kuid sealt ei lähe ühtegi laeva Luggnaggi. Gulliver sõidab laevaga Glubbdubdribi kus kohtub hõimu pealikuga, kes Gulliveri rõõmuks tõstab surnust üles ajaloo kuulsaid isikuid. Peale mõnepäevast Glubbdubdribis olekut läheb ta tagasi Maldonadosse ja sealt edasi Luggnaggi. Luggnaggis Gulliver vahistati
Hakkas kaotama aariavormi, mille asemele tõi pika, tihedalt läbikomponeeritud monoloogivormi. PÕHINÕUDEKS: Libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 1842-- Dresdenis etendus ooper "Rienzi" 1843 -- ooper "Lendav Hollandlane" Dresdenis lavale. Teos valmis 1841, töötas ümber 1853. SISU: see on legend salapärasest mustast kaptenist, maailmamerede igavesest rändurist, kes peab ekslema oma rüütlitegude eest. Lendaval Hollandlasel lasub needus -- kord iga 7. aasta tagant saab ta võimaluse maabuda, et leida naine, kes on valmis oma armastusega lunastama needuse. Leiab Senta, kellel on peig Erik. Senta teab, et tema on Lendava Hollandlase päästja, aga Lendav Hollandlane näeb Sentat ja Erikut embamas ja mõtleb, et Senta pole talle truu. Tegelikult aga embasid nad jumalagajätuks. Lendav Hollandlane annab käsu laeval purjed heisata. Senta ei suuda teda tagasi hoida ja viskub kõrgelt kaljult merre
tavateadmiste ja võltskujutiste väljanaermine. 6. "Gulliveri reisid" on kirjutatud mina-vormis arst Lemuel Gulliveri jutustusena. 7. "Gulliveri reisid" koosneb neljast osast. Esimeses osas on Gulliver lilliputtide maal, mis sümboliseerib vaimu väitlust, kus ta tunneb ennast suursugusena. Teises osas on Gulliver hiiglaste maal, kus on vastupidine efekt ja kõik teised on temast üle. Kolmandas osas on Gulliver lendaval Laputa saarel ja selles osas pilgatakse ja naeruvääristatakse leiutisi ja teadust. Neljandas osas on Gulliver Hihmiinide maal, kus kõik on utoopiline. 8. Daniel Defo väljendas kodanliku keskklassi huve. 9. Tema looming teemaks on ühiskondlik õiglus. 10. Tema kuulsaim teos on "Robinson Crusoe", mis ilmus välja 1791. 11. 12. "Robinson Crusoest" vaimustas kõige enam prantsuse Rousseeau, kes ütles, et raamt on väga õpetlik ja inimest arendav. 13
" Eks seetõttu satugi arsti vastuvõtule enamasti need, kel töö või muude eluliste põhjuste tõttu lennukit eirata ei õnnestu. "Foobiate ravis on kõige edukam meetod, kus kombineeritakse farmakoloogilist ja psühholoogilist ravi. Palju sõltub inimese enda hoiakust tablett- ja psühholoogilise ravi suhtes - edu on loota aktiivse hoiakuga inimese ja arsti või terapeudi koostööst." Soovitused on alati individuaalsed ja sõltuvad eeskätt probleemi tõsidusest. "Harva lendaval inimesel võib kasu olla lõdvestustehnikatest või ka mõnikümmend minutit enne õhkutõusmist võetud rahustist. Küll aga ei tohiks rahusteid koos alkoholiga võtta - tulemus võib olla oodatule vastupidine." Mujal maailmas korraldatakse lennuhirmu põdejatele spetsiaalseid kursusi. Eestis praegu paraku mitte. 5.1.Alternatiivset abi Homöopaatia põhineb "sarnane-ravib-sarnast" meetodil, kusjuures kasutatakse tabamatult väikesi ravimidoose
môista ja nimetab neid inimeste omadusi ravimatuteks haigusteks. Kui Gulliver pakub hiiglastele raha, ei taheta seda vastu vôtta, sest raha on üldiselt pôlu all. Gulliver, soovides kuningale meelepärane olla, soovitab kuningal oma vôimu kindlustamiseks püssirohtu kasutada. Talle vastatakse, et sôda vôib pôhjustada üksnes omandiiha, kuid hiiglased on sellest pahest vabad. Kuningas ütleb, et sôda vôib valla päästa vaid ôel geenius, inimsoo vaenlane. Laputamaa Laputamaa asub lendaval saarel st. tal puudub side maaga, on ebamaine, ebaelulune. Laputamaa on teadlste maa, kus tegeldakse niisuguse teadusega, millest ei ole kasu, näiteks projekteeritakse maju, mille ehitamist tleb alustada katusest st. "ôhkuehitamist", päikesekiiri püütakse kurkidest saada, see on vihje keskaja teaduse väheteadlikkusele, keskajal oli alkeemikute unistuseks katsetamise teel kulda saada. Autori satiiri ebateaduste vastu kroonib näide, kus ekskrementidest (ainevahetusjäägid)
mõõtnud ühe kahetiivaliste perekonda Forcipomyia kuuluva liigi tiibade löögisageduseks 1046 lööki sekundis ja ühel surusääsklaste perekonda Chironomous kuuluval liigil kuni 700 lööki sekundis. Samal ajal suurte liblikate puhul on tiivalöökide sagedus üsna madal. Putukate lennukiirused võivad samuti olla üsna märkimisväärsed. Samas on selge, et varem mitmel pool kirjanduses mainitud 1000 km/h lendavaid putukaid pole olemas. On näidatud, et sellise kiirusega lendaval putukal puruneks pea. Ilmselt on praegu kõige tõepärasem maksimaalne kiirus 145 km/h ühel parmlaste sugukonda kuuluval liigil. On ka teada, et üksikud surulased võivad lennata üle 50 km/h. Jalad: Putukatel on reeglina kolm paari jalgu - ees-, kesk- ja tagajalad. Jalad kinnituvad rindmikule puusa abil, millele järgneb pöörel (tavaliselt ühelüliline, kiletiivalistel aga sageli kahelüliline). Pöörlale kinnitub reis, sellele omakorda säär ning käpp. Viimane koosneb 1-5
annaabi.ee 
