sisekujunduse suurepärane õitseng rokokooajastul. ● Prantslased nimetavad oma stiilide arenguastmeid tavaliselt valitsejate järgi: □ 1625-1660 – Louis XIII stiil □ 1660-1710 – Louis XIV stiil □ 1710-1725 – nn. regendistiil (style Régence) e. vararokokoo □ 1725-1760 – Louis XV stiil e. täisrokokoo □ 1760-1790 – Louis XVI stiil e. varaklassitsism. □ NIMETUSED KEHTIVAD EELKÕIGE SISEKUJUNDUSE KOHTA. ● Jacques Lemercier (1585-1654) Prantsuse varabaroki esindaja, kes oli viljakamaid ja fantaasiaküllasemaid tolle aja arhitekte. Lemercier oli Salomon de Brosse`i õpilane ja veetis noorpõlves mõne aja Itaalias. Ta ehitas a. 1635-1656 Sorbonne`i kiriku Pariisis, mis on esimene suur kuppelkirik Prantsusmaal. Eeskujuks oli Lemercier`le sealjuures Maderna Santa Susanna, kuid prantsuse meistri teos on lihtsam, kainem ja rangem. Lemercier jätkas ka Louvre`i
Chateau de Chambord, 1519-1547 1513-1521 Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Pierre Lescot ja Jacques Lemercier, Louvre 1547- 1627 Philbert de l'Orme, Chateau d'Anet, 1547-1552 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jean Goujon, Fontaine des Innocents, 1547-1549 Click to edit Master text styles
XIII päris trooni üheksa aastaselt. Tööd taasalgasid 15 aastat hiljem ning lõpetati Louis XIV ajal. 1624-1793 Pärast kümmet aastat tegevusetust otsustas Louis XIII 1625. aastal jätkata ehitustöid ja läbi viia nö suure ümberkujunduse, mida oli vaimusilmas näinud Henri IV. Louis XIII tellis keskaegse Louvre'i põhjatiiva ühe osa lammutamise ja selle asendamise Lescot'i tiiva jätkamisega koos samasuguste kaunistuste ja detailidega. Uue ja vana hoone vahele sobitas arhitekt Jacques Lemercier Kella paviljoni, mida tuntakse praegu Sully paviljoni nime all. Oma järskude kallakutega katuste ning võimsate karüatiididega kaunistatud ülemise korrusega domineeris hoone Louvre'i kompleksis ning oli eeskujuks teistele paleedele. 1655. ja 1658. aasta vahel rajas Austria Anne Petite galerii esimesele korrusele komplekti erakortereid. Anne oli Louis XIV ema ja ühtlasi ka riigi asevalitseja poja lapsepõlve vältel.
Santiivo kabel, tuntumad veel – Rainaldi, Fontaana, Hispaania – kujunes välja omapärane plateresne stiil(plaadid) esindaja Cano 1601-1667 Ranada katedraali fassaad Churriguera 1665-1725 kelle loodud stiili Churrigerism Holland – iseloomustas reeglipärane klassitsistlik stiil, mille aitas võidule Campen Campen 1596-1687 – Amsterdami raekoda(praegune kuninga loss) Prantsusmaa – baroki ajastu oli Prantsusmaa hiilgeajastu, valitses klassitsistlik alatoon varabaroki esindaja Lemercier 1585-1654 – Sorbonni kuppelkirik Pariisis (esimene kuppelkirik Prantsusmaal)jätkas Louvre'i ehitamist, teinud kuulsa kellapaviljoni Mansart 1598-1666 – kõige prantsusepärasem arhitekt, katusearhitektuur oli eriti iseloomulik, väga prantsusepärane Louis le Vau 1612-1670 – pani aluse uuele lossiehituse põhiplaanile Vaux-le-Vicounte lossil, kahe eenduva külgtiivaga, uus hoonetüüp hotell(mugav, avar rikkama elukihi elumaja, pearõhk
Absolutismi kõrgaeg. Võrreldes Itaalia ja veel mõne muu maaga, oli prantsuse barokil klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane. Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega
Absolutismi kõrgaeg. Võrreldes Itaalia ja veel mõne muu maaga, oli prantsuse barokil klassitsistlik alatoon, oli rohkem korrapärane. Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega
Ometi erineb see 17. sajandi klassitsistlik suund suuresti hilisemast, kogu Euroopas valitsenud klassitsismist (18. saj. lõpp - 19. saj. algus ), sest vaatamata üldiselt klassitsistlikule suunale taotletakse ajastule vastavalt suuremat toredust ( eriti interjööris ) ja maalilist üldmõju, see aga omakorda tingib küllalt rikkaliku dekoratiivdetailide kasutamise. Prantsuse varabarokk on seotud Louis XIII valitsemisajaga. Perioodi, juhtivateks ehitusmeistriteks tõusid J. Lemercier ( 1585-1654 ) ja F. Mansart ( 1598-1666 ). Lemercier`ile kui õukonnaarhitektile usaldati kõigepealt Louvre`i ehituse jätkamine, mida ta tegi küll juba olemasolevate kavandite ( P. Lescot ) järgi, jättes õuefassaadide liigenduse renessaslikuks. Uuendusena tõi Lemercier aga sisse läänefassaadi keskrisaliidi, mille ta lahendab ümardatud katusega kaetud tornina. Selle, nn. Kellapaviljoni topeltfrontoon ja keskriseliidi rõhutatud
Sajandi kestel toimub peaaegu vahetpidamatu sõjategevus nii maavalduste suurendamiseks kui sisesõjad protestantide ja katoliiklaste vahel, eriti Louis XIII ajal (1610-1643), mil kardinaliks-peaministriks oli Richelieu (1585-1642). Nn Richelieu linnak Rueil'is Pariisi lähedal - seda peetakse aiakunsti prantsusepärasuse esimeseks näiteks, millel on ka veel tugevad Itaalia mõjutused. Seal arendati välja terved kanalite süsteemid. Eluhoone laiendus rajati Richelieu arhitekt Jacques Lemercier' poolt 1620- ndatel koos maastikukujundusega, teadaolevalt on tema loodud sealsed kuulsad arhitektuursed grotid. Richelieu lasi vana aeda suurendada rohkem kui poole võrra, neid jäi eraldama üle 800 m pikkune Grand Avenue, mis lõppes nn Teokarpide grotiga. Groti sissepääs oli kujundatud suure looma avatud suuna, see sageli kasutatav võte sümboliseeris sissepääsu allilma. Seest oli grott kujundatud karpide ja tigude kodadega. Aed järgis siiski ka prantsuse traditsioone, esinedes
annaabi.ee 
