süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. 7. Miks on inimene esindaja rollis kohustatud kirjakeele normi järgima? Vt 5. Küsimus. Same shit, different day. 8. Mis on termin? Mis on legaaltermin? Termin: ERIALAMÕISTE (mentaalne üksus) + OSKUSSÕNA või -VÄLJEND kui erialamõiste tähistaja (keeleüksus) a) valdkonna mõiste, mille sisule leitakse standardvaste konkreetse kirjakeele leksikaalsele normile tuginedes b) valdkonna või selle osa (standardiseeritud) oskussõna. VIITEJÕULINE termin on nimisõna (libedus, tapmine, vrd libe, tapma) Legaalterminid kui seadustes kasutatud ja määratletud oskussõnad 9. Millised on Eesti seaduse keelevahendite liigid? Ma ei saa aru Kust tuleb terminoloogia? Kust tuleb üldsõnavara? Kust tuleb grammatika? 10. Milliseid sõnu ei soovitata seadusmõiste tähistajaks valida? Kahemõttelisi. 11
Divergentne mõtlemine ebatavalisi lahendusi, et probleem lahendada Konvergentne mõtlemine lahendused, mis baseeruvad loogikal ja teadmistel 10.Keel foneem keele väikseim tähendusega häälikuüksus. Tähed vastavad enam-vähem foneemidele. Morfeem väikseim tähenduslik üksus. Nt sõnad puud kaks morfeemi: puu ja d. Lause-fraas-sõna-morfeem-foneem Leksikaalne morfeem kannab lause põhilist sisu Grammatiline morfeem kannab grammatilist funktsiooni, lisab leksikaalsele mõe tunnuse Süntaksireeglid (grammatikareeglid) põhimõtted mis määravad kuidas sõnu lauseteks ühendada Semantiline tunnus mõiste, mida ei saa väiksemateks kategooriateks jagada. Definitsioonil põhineva tähendusteooria sõnade täjhenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad semantilistest tunnustest, nt õun representatsiooni võivad moodustada sõnad ümar, magus, punane Prototüübiteooria teooria mille järgi arusaam sõna tähendusest
Osata lihtsamaid näiteid glossida ja glosse lugeda. Glossimine – morfeemtõlkimine. Esitatakse kõik sõnas esinevad morfeemid ja sõnavormi grammatilised kategooriad. Glossimine on laialt levinud rahvusvahelisele auditooriumile mõeldud teadusartiklites ja – ettekannetes. Kolm rida: Esimesel real on algne tekst Teises reas on morfeemtõlge, milles iga esimeses reas eraldatud morfeem saab grammatilise kategooria märgendi. Leksikaalsele morfeemidele esitatakse lekseemi tõlge. Kolmandas reas on näite tõlge Näiterida on kursiivis. Morfeemilühendite märkimiseks kasutatakse kapiteelkirja. Kõige suurem eristatav üksus saab olla sõna, see tähendab igale tekstisõnale peab morfeemtõlkes leiduma vaste. Kokku ei saa märkida verbi liitaegu või verbi ja adverbi ühendeid. kollas-te-le kassi-de-le Töö sa-i teh-tud.
4.4 Kognitiivne leksikaalne semantika Lakoffi leksikaalne semantika väidab, et leksikaalsed üksused (sõnad) on ideelised kategooriad. Sõna esindab erinevaid samas seotud tähendusi, mis omavad tüüpilisuse effekti. Lakoff'i teooria aluseks on, et üks sõna omab mitmeid tähendusi, millest osa on prototüübilisemad ja teised vähem. Lakoff'i detailset kirjeldust on ka kritiseeritut, sest et see pakub igale leksikaalsele ühikule kasvava hulga tähendusi. Pidev tähenduste kasv iseenesest ei ole kognitiivse lingvustika vaatepunktist probleem, aga see et puudub kindel metoodika, kuidas tähendused tekivad on problemaatiline. (Lakoff 1987; viidatud Evensi jt 2007: 14-15 järgi) 4.5 Mõistemetafoori teooria Evensi jt (2007: 16) mõistemetafoori teooria oli üks esimes, mis võttis omaks kognitiivse semantika lähenemise. See oli ja on üks mõjukamaid lähenemisi oma piirangutest hoolimata. ,,Teooria
Anglogermaani “suur viisik” (AGB5) I Ekstravertsus (Extraversion/ Surgency) II Sotsiaalsus (Agreeableness) III Meelekindlus (Conscientiousness) IV Emotsionaalne stabiilsus (Emotional Stability) V Intellekt või avatus (Intellect / Openness) Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), meelekindlus (C). Viiefaktoriline mudel on tuletatud küsimustikest, “suur viisik” viitab eelkõige leksikaalsele lähenemisele. Interpersonaalsete omaduste ringmudel (Jerry Wiggins) ja selle kombinatsioon “suure viisikuga” (AB5C mudel) H.J. Eysenck – PEN mudel - Psühhotism = –leplikkus + külmus + vaenulikkus + makjavellism + agressiivsus – empaatia –meelekindlus - Ekstravertsus - Neurootilisus Marvin Zuckermani 4-faktoriline mudel HEXACO mudel (“suur viisik” + “honesty/humility”: Ashton jt) Isiksusetüübid (-tüpoloogia)
muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Nt vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus `tugev tunne'. Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Nt kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre (vrd küla, jõgi, meri) on sisseütleva vormid. Leksikaalsele tähendusele on lähedane veel kategoriaalne tähendus - kõige üldisemat tähenduskategooriat näitav tähendus. Nt sõnad hea, kiire, kibe tähendavad omadust. 8) Nominatiivne tähendus on keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendus. Nt kerkima nominatiivne tähendus on `ülespoole, kõrgemale liikuma, tõusma' (neiu rind kerkis ja vajus, tainas kerkib, maapind kerkib); kevad on `üks aastaaegu'
3 faktorit: ekstravertsus, sotsiaalsus ja meelekindlus Anglogermaani "suur viisik" (AGB5) I Ekstravertsus (Extraversion/ Surgency) II Sotsiaalsus (Agreeableness) III Meelekindlus (Conscientiousness) IV Emotsionaalne stabiilsus (Emotional Stability) V Intellekt või avatus (Intellect / Openness) Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), meelekindlus (C). Viiefaktoriline mudel on tuletatud küsimustikest, "suur viisik" viitab eelkõige leksikaalsele lähenemisele. Interpersonaalsete omaduste ringmudel (Jerry Wiggins) ja selle kombinatsioon "suure viisikuga" (AB5C mudel) Viiefaktorilne mudel: Neurootilisus- ärevus, vaenulikkus, masendus, ensekontroll, impulsiivsus, abitus ekstravertsus- soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, elamustejanu, pos emots avatus kogemusele- avatus fantaasiale, kunstile, tunnetele, teguviisidele, mõtetele, väärtustele
sellepärast...) Samal põhimõttel rühmitatakse morfoloogilised vormid (hundi kihvad, joonistas hundi; kuuse, kase; sea, toa). Grammatika seaduspärasuste ning sõnatähenduse selgitamiseks kasutatakse tavakooliga võrreldes oluliselt rohkem sõnaühendit (süntaktilist nominatiivset üksust). Oma väikese mahu tõttu võimaldab sõnaühend pöörata tähelepanu just neile semantilistele tunnustele, millega parajasti tegeldakse: sõna leksikaalsele tähendusele (värske leib, värske ajaleht), sõnavormi grammatilisele tähendusele (ulatas vennale, pani riiulile) ning sõnavormi formaalsetele tunnustele (jalutas kepiga, jalutas kepita) nende ühtsuses. Kõnearenduses on lähteüksuseks lause kui minimaalne ütlus. Lauset käsitledes selgitatakse välja sõnavormi ja sõnajärje semantiline (tähenduslik) roll. Lauseid
annaabi.ee 
