• Sõnavarateadus = leksikoloogia e. sõnavaraõpetus. • Kitsamas mõttes tegeleb sõnavarateadus sõnavara semiootiliste, grammatiliste, kognitiivsete, sotsiolingvistiliste ja strukturaalsete aspektidega. • Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt sõnatuletusega ja sõnade liitmisega (= sõnasüntaks). • Sõnamoodustusel on keelespetsiifilised iseärasused. • Leksikaalne semantika (kr. semantikos ’tähendav’) tegeleb lekseemide tähenduste uurimisega. • Jaguneb lause- ja tekstisemantikaks, kuna sõna funktsioneerib alati konkreetses kontekstis • Leksikaalne tekstisemantika Sageli ületavad sõnade viitesuhted lausepiiri, selliseid sõnu uurides tegeleme leksikaalse tekstisemantikaga. Viitesuhete üle lausepiiri ulatumine on eriti iseloomulik deiktikutele, nt. Käisime linnas. Seal oli palju rahvast.
Termineid püütakse säilitada monoseemilistena, et tagada termini läbipaistvus, ehkki see on paiguti raske. Keele ökonoomsuse printsiipi järgides muutub enamik sõnu keelekasutuse käigus polüseemseks (kontekst ja kasutussituatsioon võimaldavad eri tähendustel vahet teha). Seega peab vastuvõtja tegema pidevalt kontekstuaalseid valikuid. Keeles juba olemas olevale sõnale uue tähenduse andmine on ühtlasi kõige lihtsam viis uute lekseemide loomiseks). lPolüseemiat tekitab inimeste loomupärane tung loova, kujundliku keelekasutuse poole. Polüseemiat toetab inimese meelepidamisvõime mingis seoses tuntud sõnale lisandunud tähendust on lihtsam meeles pidada kui suurel hulgal uute tüvede tähendusi meelde jätta. Olemasolevale sõnale uue tähendussisu andmine on ka eesti keeles levinuim sõnavara rikastamise viis. Nt J. V. Veski andis paljudele murdesõnadele terminoloogias uue sisu: manuline 'juuresolija', vakus
sama v sellest erinev b) REGULAARSUS Vormimoodustus on regulaarne ja produktiivne: kindla sõnaliigi lekseemil on kõik sõnaliigile iseloomulikud muutevormid; tuletamine ei ole oma iseloomult nii reeglipärane ja on vaid harva täiesti produktiivne c) TÄHENDUS Vormimoodustus on ka semantiliselt regulaarne: muutetunnuse grammatiline tähendus on kõigi lekseemide puhul ühesugune. Tuletusliitel ei ole enamasti üht kindlat tähendust, sama liitega moodustatud tuletiste moodustustähendus võib varieeruda. d) SÕLTUVUS SÜNTAKSIST Vormimoodustus sõltub suures ulatuses süntaksist, sõnamoodustus mitte. Lausekontekst võib nõuda teatud muutevormi valikut, seevastu võib tuletis esineda lauses igas positsioonis. e) JÄRJESTUS Muutemorfeemide ja tuletusmorfeemide järjestus sõnavormis on
(sex) erinevused on bioloogilised, ent sugupoole (gender) erinevused viitavad kultuurilistele, sotsiaalsetele ja psühholoogilisele strukutuuridele (Humm 1995: 256). Kuigi sõnaraamatud annavad mõlemale terminile ühesugused eestikeelsed vasted, on nende tähendused antud kontekstis sootuks erinevad. Semiootilisest vaatevinklist ja ka 7 feministlikust allkeelest oleks nende lekseemide segamini ajamine kuritegu. Siiski ei paku eesti keel terminite tõlkimiseks adekvaatseid vasteid. Kui Eco räägib dekodeermisest, siis eesti keeles ei ole muud valikut kui ülekodeerida. Antud termini puhul tuleb alati spetsifitseerida kumma terminiga on tegemist, sest olgem ausad võhikud ei leiaks isegi kontekstist toetust. Author autoriteet, autor, võim, mõjuvõim. ,,Feministliku teooria sõnaraamat"
põhireegleid ja on kontekstis läbinähtavad. Juhuslike sõnad, uusmoodustiste ja leksikaliseerunud sõnade vahel puudub selge piir. Paljud juhuslikud sõnad on hetkelised, osad võivad muutuda terminiteks, mõned kinnistuvad lekseemideks. On mitmeid keelekasutuse valdkondi - erikeel, oskuskeel, allkeel. Oma terminoloogiaga keeled, mis ei kuulu üldsõnavarasse. 43. Leksikograafia. Sõnaraamat on tavaliselt tähestiku järjekorras esitatud lekseemide loend ninde klssifikatsiooni, definitsioonide, kirjelduste ja näidetega. Üks lekseem ja selle juurde kuuluv info moodustab sõnaartikli. Suur ükskeelne sõnaraamar on keele standrdiseerimise üks põhilisi vahendeid. SEMANTIKA 44. Semantika uurimisobjekt. Tähenduse mõiste. Semantika e tähendusõpetus. Uurmisobjektiks on sõnade ja grammatiliste kategooriate tähendused keelesüsteemi osana. Tähendusi väljendatakse keeleliste vormide abil
KOMPARATSIOON ning verbide ISIK ehk PERSOON, AEG ehk TEMPUS, KÕNEVIIS ehk MOODUS, ASPEKT ja TEGUMOOD ehk GEENUS. Vähemesinevad kategooriad on veel substantiivide TOPIK ja sõnaliigist sõltumatu kategooria VIISAKUS. Tähtsaimad on substantiivide KÄÄNE ja verbide ISIK, millele toetub paljudes keeltes lause põhistruktuur. Keele tähtsamad morfosüntaktilised kategooriad koos oma morfosüntaktiliste tunnustega moodustavad keele muutesüsteemi. Lekseemide eri muutevormid, mille moodustamist muutesüsteem võimaldab, on erinevad grammatilised sõnad. Nullmorfi korral ei erine kaks muutevormi teineteisest oma väliskujult ning tekivad homonüümid. Sama sõnaliigi sõnad jagunevad sageli alarühmadeks sel viisil, et eri alarühmadel on neile omased tunnused, mida ei pruugi esineda teistes rühmades. Eri alarühmadesse kuuluvatel lekseemidel on seega (tervenisti või osaliselt) erinevad eksponendid sama morfosüntaktilise
mille raames kujunevas suhtevõrgustikus kasutatakse ära sugupoolel, sugupõlvel ja veresugulusel põhinevaid üksusi. tegeleb peaasjalikult muutmismorfoloogia kirjeldamisega, kuid selles sisaldus ka tuletamine ja liitmine. 22. Mis on sõnamoodustusõpetus? Leksikaalne morfoloogia. Sõnamoodustusõpetuses püütakse esmajoones kirjeldada elemente ja moodustusviise, mis on pidevalt kasutusel, kuid nende eristamise on raske, kuna uusi sõnu saab moodustada juba juurdunud lekseemide eeskujul, elustades kord juba ebaproduktiivseks muutunud elemente. 23. Sõnade rühmad struktuuri järgi (jagamatud juursõnad, tuletised, liitsõnad). Struktuurilt jagatakse sõnu kolme pearühma: 1)jagamatud juursõnad või algtüved. Need võivad olla nii algupärased, kui laenatud. 2)tuletised ehk tuletatud sõnad. Tuletamise vaatepunktist nimetatakse sõna põhiosa juureks ehk lihttüveks. See on see, mis jääb järele, kui eraldada kõikvõimalikud afiksid
morfeemideks, tähenduse alusel leksikaalseteks ja grammatilisteks. Morfoloogiliste ja süntaktiliste funktsioonide järgi jagunevad seotud morfeemid muutelõppudeks ning tunnusteks ja tuletusliideteks, vabad morfeemid omakorda sõnaliikideks. Morfoloogiliselt liitseid sõnavorme võib tekkida mitut moodi. Seotud morfeemidel ja prosoodilistel modifikatsioonidel on kaks põhiülesannet: muutmine (ühest lekseemist uued sõnavormid) ja sõnavara rikastamine (uute lekseemide tuletamine). 11. Morfoloogilised kategooriad Morfoloogiliseks kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnuste kujul vormistuvate üksteist välistavate tähenduste klassi. Nt pöördekategooria on (kindlatel süntaktilistel tingimustel) verbis morfoloogiliselt väljenduv tegija suhe kõneleja või kuulajaga. Pöördekategooria tunnusteks on n, d, b, me (~ m), te, vad (~ d). Kõik need
annaabi.ee 
