The Politics of the New Welfare State, Bruno Palier Eksamiküsimus: iseloomusta 4 faasi, millest ta räägib tekstis! Turning Vice Into Vice – pahede ümberjaotamine (aga ei õnnestunud). Kontinetaal-Euroopa: Bismarcki mudel on sattunud suure surve alla. Majanduslikud allakäigud riikidel (töötus kasvas, raha ei olnud). Bismarcki mudel on mees leivateenija mudel, heaoluriik ei ole disainitud selleks, et aidata naist. Kindlustab pere (naise) läbi töötava mehe. Tänapäeval ei ole väga päevakorrane enam (pered ei ole enam stabiilsed, palju üksikemasid jne). On vaja muuta midagi Kontinentaal-Euroopas, seda otsustati 70-ndatel. Peale seda autor jagab muutuse nelja faasi. Esimene Faas: Päästke tööstus! Püüti kindlustada rohkem töötavat mees ( kes ohustasid seda meest, siis teisi eemaldati tööturult eelpenisonitega ,
fenomeni, vaid on palju isaduse kujundeid ja tähendusi. Igal inimesel on oma ettekujutus isast, oma isa kujund. Naine vaatab mehele kui oma laste isale, integreerides sellesse isiklikke subjektiivseid kogemusi, ootusi, stereotüüpe ja ideaale. Mees näeb ennast isana, kelle kujundi on ta ise sotsiaalselt konstrueerinud. 3 Erinevused seisnevad vaid selles, et: · Ajaloos on isade peamine roll olnud leivateenija ja perekonna ,,majandusjuht" ja see on olnud väga pikka aega, seepärast nimetatakse neid ka traditsioonilis- teks isadeks. · Kaasaegne isa osaleb oluliselt enam kodustes asjades ning lastekasvatuses kui traditsioonilised isad, võimaldades emale-naisele pehmemat töö- ja pereko-hustuste ühitamist.
lahti. Ema oma rangusega surub pidevalt alla seda, milles noored tegelikult areneda võiksid, sest talle tundub, et ta teab, mis neile hea on. Mõistes Amanda raskusi toimetulekul, ei saa seda talle aga väga pahaks panna. Läbi terve näidendi mängib juskui viienda tegelase rolli isa pilt seinal, mille poole tegelased siiski tihti pöörduvad, kuigi isa nad maha on jätnud. Tom on osaliselt üle võtnud pere leivateenija rolli ning on kahtlusi, mis hiljem ka tõeks osutuvad, et ta on ka muus osas isasse. Sellest annavad aimdust tema öised äraolemised pere juurest, ,,kinoskäigud", mida ema valetamiseks peab, kuid mis ilmselt siiski vähemalt osaliselt paika peavad. Ema mure nende pärast kannustub sellest, et üks mees on juba perest jäädavalt lahkunud. Tom'i vastandi Laura peitumisene klaasloomaeda on just see sama ,,ma lähen kinno". Sümboolne väärtus on ka
lahti. Ema oma rangusega surub pidevalt alla seda, milles noored tegelikult areneda võiksid, sest talle tundub, et ta teab, mis neile hea on. Mõistes Amanda raskusi toimetulekul, ei saa seda talle aga väga pahaks panna. Läbi terve näidendi mängib juskui viienda tegelase rolli isa pilt seinal, mille poole tegelased siiski tihti pöörduvad, kuigi isa nad maha on jätnud. Tom on osaliselt üle võtnud pere leivateenija rolli ning on kahtlusi, mis hiljem ka tõeks osutuvad, et ta on ka muus osas isasse. Sellest annavad aimdust tema öised äraolemised pere juurest, „kinoskäigud”, mida ema valetamiseks peab, kuid mis ilmselt siiski vähemalt osaliselt paika peavad. Ema mure nende pärast kannustub sellest, et üks mees on juba perest jäädavalt lahkunud. Tom’i vastandi Laura peitumisene klaasloomaeda on just see sama „ma lähen kinno”. Sümboolne väärtus on ka
lahti. Ema oma rangusega surub pidevalt alla seda, milles noored tegelikult areneda võiksid, sest talle tundub, et ta teab, mis neile hea on. Mõistes Amanda raskusi toimetulekul, ei saa seda talle aga väga pahaks panna. Läbi terve näidendi mängib juskui viienda tegelase rolli isa pilt seinal, mille poole tegelased siiski tihti pöörduvad, kuigi isa nad maha on jätnud. Tom on osaliselt üle võtnud pere leivateenija rolli ning on kahtlusi, mis hiljem ka tõeks osutuvad, et ta on ka muus osas isasse. Sellest annavad aimdust tema öised äraolemised pere juurest, ,,kinoskäigud", mida ema valetamiseks peab, kuid mis ilmselt siiski vähemalt osaliselt paika peavad. Ema mure nende pärast kannustub sellest, et üks mees on juba perest jäädavalt lahkunud. Tom'i vastandi Laura peitumisene klaasloomaeda on just see sama ,,ma lähen kinno". Sümboolne väärtus on ka
Seega on see loomulik kriisi- või üleminekuperiood, mis on ,,vaja üle elada". Kuidas inimesel ee õnnestub, sõltub tema enda arenguloost ning ida vanemlus on ainulaadne ja kordumatu. Isa ja ema roll Talkott Parsoni rolliteooria järgi jaguneb vanemlik roll kaheks erinevaks rolliks: isa roll on ülesandekeskne, ema rolliks on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest. Varjatult ütleb see käsitus ka seda, et laste hoidmine on ennekõike ema ülesanne, isale jääb ,,leivateenija" ning ,,aineõpetaja" roll. Ajad on muutunud ning tänapäeva isa ja ema rolle on raske kirjeldatud viisil eristada. Familistlik ja individualistlik perekonnakäsitus Parsoni mudel pärineb 1950. aastate Ühendriikidest, kui seal valitses familistlik perekonnakäsitus. Selle järgi peab püüdma perekonda kõigiti säilitada ja tugevdada, kusjuures individuaalne meeldivus ja eelistused jäävad tagaplaanile.
mõisteid, nagu aktiivne isadus, isapuhkus; naistenõuandlate juures töötavad emakoolid on juba aastaid olnud ümber nimetatud perekoolideks, püüdes kaasata oma tegevusse üha enam (tulevasi) isasid; kõrgelt hinnatakse isa osalemist lapse sünnitamisel (Kutsar 2007: 51). Ettekujutus mehest kui isast võib olla ka vastuoluline. Isa on see, kes pakub traditsiooniliselt pereliikmetele turvatunnet, ta on perekonna esindaja väljaspool kodu (leivateenija, maksude 39 maksja jne.) ning üha enam koduasjades kaasarääkija (aktiivne isarolli täitja, lastega tegeleja, kasvataja) (Kutsar 2007: 52). Lapse kõrval on isa aga kõikvõimas. Kui isa veedab aega oma lapsega, on temast huvitatud, naudib tema seltskonda, kuulab tema mõtteid ja tundeid ning tajub tema vajadusi, siis järeldab laps sellest, et tema ise on mingitmoodi tõeliselt väärtuslik. Kui aga isa ei ole temast huvitatud,
vastavalt aastaaegadele. Talvel remonditakse hooneid, masinaid, hilissuvel ja varasügisel on viljakoristuse ja saagikogumise aeg. Karjääriperekond Karjääriperekonna elu põhineb palga teenimisel, mis omakorda muutub vahendiks eesmärgi saavutamisel – täpselt samuti nagu palgatöötajal. Kuid karjääriperekonna elu on korraldatud funktsionaalsuse põhimõtet järgides, mis jagab nende elu 1) tööeluks ja 2) eraeluks, mis ei pea ajaliselt sugugi teineteisest eraldatud olema. Perekonna leivateenija ei müü oma aega, vaid teadmisi ja oskusi. Ta on tööle võetud sel- leks, et ta täidaks teatud tööülesandeid. Ta ei pea neid sooritama täpselt kindlaksmääratud ajaperioodi jooksul, vaid teatud kindlal viisil. Töö võib seisneda teiste inimeste lõbustami- ses, näiteks õhtusöögi korraldamises restoranis või teise firma poolt restoranis korraldatud pidulikul õhtusöögil osalemises. Karjääriperekonna esindaja võib õhtusöögile minna koos
Kuidas inimesel ee õnnestub, sõltub tema enda arenguloost ning ida vanemlus on ainulaadne ja kordumatu. Isa ja ema roll Talkott Parsoni rolliteooria järgi jaguneb vanemlik roll kaheks erinevaks rolliks: isa roll on ülesandekeskne, ema rolliks on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest. Varjatult ütleb see käsitus ka seda, et laste hoidmine on ennekõike ema ülesanne, isale jääb ,,leivateenija" ning ,,aineõpetaja" roll. Ajad on muutunud ning tänapäeva isa ja ema rolle on raske kirjeldatud viisil eristada. Familistlik ja individualistlik perekonnakäsitus Parsoni mudel pärineb 1950. aastate Ühendriikidest, kui seal valitses familistlik perekonnakäsitus. Selle järgi peab püüdma perekonda kõigiti säilitada ja tugevdada, kusjuures individuaalne meeldivus ja eelistused jäävad tagaplaanile.
Legaalsed immigrandid 1. aastal ei kvalifitseeru. Lastehoiu olulisus (Early childhood education and care- ECEC). Haridus- inimkapitali teoori- mida varasem ja kvaliteetsem “sekkumine”, seda haritum tuleviku töötajaskond. Care- uued sotsiaalsed risikid- vajadus ühildada töö- ja pereelu: Uute sotsiaalsete riskidena tuntakse sotsiaalpoliitikas eelkõige neid riske, mis on seotud selliste sotsiaalsete rühmadega, millega klassikaline (mees-leivateenija) sotsiaalpoliitika (pension, töötus, haigushüvitised) ei tegele ja mis on tekkinud seoses elukorralduse muudatustega- pere- ja tööelu ühildamine, lastehoiupoliitika, üksikvanemad, puudega inimesed, elukestev õpe jms. 14 Esping-Anderseni ideaalne peremudel: Tööhõive kui lastesaamise eeldus, st hea perepoliitika peab soodustama töötamist
annaabi.ee 
