kastrul, kell, kiirköitja, kile (vorsti, juustu ümbert), kiletatud paber, kingad, kingakreem, kingipaber, klaasikillud, kohukese ümbrispaber, kohvipakk (foolium), kommipaber, kondid, kondoom, kontaktläätsed, koogivorm, kreemituub, kristallist esemed, krõpsude ümbriskott (foolium), kummikindad, kummist esemed, kunstlilled, kustukumm, käekell, käärid, küpsetuspaber, küpsisepaber, küünal, küünelakk, lamineeritud paber, leivakoti klõpsud, lillepott (keraamiline), lillepott (plast), lillepott (savi), lutipudel, lutt, meikimistarbed, mähkmed, mänguasjad (karvased või plastmassist ilma patareideta), nahahooldustoodete pakendid, nahast esemed, nõudepesulapp või -svamm, näts, nöör, paber (immutatud nt rasvaga, õliga), paber (lamineeritud nt kleepsude aluspaber), pann, parafiin, pastapliiats, peegelklaas, penoplast (väike kogus), piimapakk (kile), pintsel (puhas), pitsakarp (papp), plaaster,
riideid neiule tooma. Tagasi jõudis ta alles koidikul. Ta oli toonud neiule junkru riided ning leiba. Agnes hakkas järgneval teekonnal Tallinnasse kandma nime junkur Georg võõrastele. Päeval poolel teel istusid nad maha, sõid ja rääkisid juttu. Gabriel jutustas Agnesele oma möödunud elust, kuni käesoleva hetkeni. Pärast jutlemist otsutasid nad edasi liikuda, kuid neid üritas röövida Siim, kes Gabrielile üldse ei meeldinud. Gabriel võttis Siimu sõjariistad selga ning andis leivakoti Siimule kanda. Nüüd asusid nad kolmekesi Tallinna poole teele. Kätte oli jõudnud õhtupoolik, kui peatuti heinaküüni lähedal ning Agnes heitis küüni heina sisse magama. Hommiku saabudes suudles Gabriel Agnest ning teineteisele tunnistati armastust. Sel päeval peatusid nad Jägala jõe ääres, kus neile lähenes kamp sõdalasi, kes sõid ära nende toidumoona. Nende seas oli üks terve ilma läbi rännanud sakslane, kes väitis kindlalt, et Agnes, kes tol hetkel
juba vaesusele ja viletsusele müüdud. Lõpuks ei vastanud keegi enam, kõik mõtlesid, miks on elus nii palju vaeva, viletsust, nälga? Millal see ometi lõpeb? Kas pole siis enam mingit lootust. Remmelgas aga magas rahutult, mõeldes ikka sama mõtet, et milles on selle viletsuse põhjus? 5. Oli hommik, pererahvas tõusis üles. Söödi sedasama mis eilegi. Noorem vend viskas kirve õlale ja läks kuhugi tööle. Ka kandimees võttis oma leivakoti ja astus mõisa poole. Remmelgas läks temaga kaasa. Kandimees hakkas jälle kurtma oma õnnetut elu, mis iga päev algab ja lõpeb samamoodi. Näitas põlde, mis on viletsad, aga peab pidama, kui ei taha nälga surra. Remmelgas tahtis teada, kas ei saaks mõnd teist ametit, mis oleks kergem ja kasulikum, kuid selle peale vastas kandimees, et mõisa moonakaks saaks veel aga kusagile jumale mitte. Sinna aga läheb ta siis, kui nöör on poomiseks kaelas. Kurdab,
Tallinnasse, kus tema abikaasa Maria Eleanora oli viibinud juba 1625. aasta juulist. Linlased püüdsid võita kuninga soosingut, kinkides talle sooblinahku ja sada vaati kaeru, kuid monarh nõudis siiski linnalt kõrgemaid tolle ja sõjaväe proviandiga varustamist. Tallinn ei soovinud seda aga teha ning kuningas manitses seepeale linna pika trahvikõnega, kus ähvardas linnalt tema majandusliku iseseisvuse ära võtta, "riputada leivakoti nii kõrgele, et linlased enam seda kätte ei saaks". Kuningas lisas ka, et kui ta nõnda linna peaks enda vaenlaseks tegema, siis polevat sellest suuremat häda, sest niikuinii pool maailma tema vastu on. Kuid ka see manitsus ei aidanud ja nõnda ähvardas kuningas linna lausa varemehunnikuks muuta. Oma ähvardust ta siiski täide ei viinud (3). 4 Gustav II Adolf ja Rootsi aeg
lihakuubikud. Rasvaga keedeti mitmeid roogasid (sh tange), rasva pandi ka kastmesse. Näiteks käesoleva sajandi algul Mulgimaal sündinud küsitletud mäletavad veel oma lapse- ja noorpõlvest kamararasvaga keedetuid kapsaid ja tangu-kartulisegapudru. Paljud inimesed peavad pekirasvaga keedetud toite väga maitsvaks ja suhtuvad neisse roogadesse suure poolehoiuga ja heakskiiduga. Vanematel andmetel, mida kinnitavad ka omaaegsete koolilaste eneste mälestused, pandi koolilaste leivakoti 19. sajandi viimasel veerandil ja sajandivahetusel suurem karbitäis kartuli- või kapsaputru (mulgiputru või mulgikapsaid), teistes väiksemates karpides olid räimed, liha ja või ning päts leiba nädalaks. Nagu eelnevalt ka põgusalt nimetatud, kandis mulgi pudru erinevates Eestimaa ja ka Mulgimaa paigus erinevat nime. Näiteks Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel kutsuti mulgi putru lätipudruks, Urvastes,
paterellidega. 3. veebruaril ehk kuus päeva pärast piiramise algust algas äge tormijooks mööda libedat linnusevalli ning lõpuks õnnestus piirajatel linnusesse tungida, see tühjaks röövida ning põlema süüdata. Järgnesid suured tapatalgud. Tundub, et kõigi Muhu linnuse kaitsjate tapmisega taheti teisi saarlasi vabatahtlikult alistuma sundida. Liivimaa vanem riimkroonika räägib aga ühest muhulasest, kes pääses tapatalgutest sel teel, et sidus leivakoti endale ristisõdijate kombel selga ja lipsas nõnda märkamatult minema. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surmaähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna. Pärast Muhu vallutamist siirdus ristisõdijate vägi Saaremaa tugevaima linnuse alla Valjalas. Hakati rüüstama ümbruskonda ning alustati piiramise ettevalmistamist. Saarlased mõistsid
ennast veel selga istuda. "Noh, nüüd võid siis pojale käsku viia," üteld härra, "aga kui ta ära ei varasta ja lõksu langeb, vastab ta oma peaga." Vanamees läind kurva meelega kodu poole ja üteld pojale, et ega sul nüüd küll peasemist põle. Kui poeg lugu tublisti oli järele pärind, naerd ta selle peale laia lõuaga ja üteld, et see alles veike asi on. Poeg pand enesele kahte seltsi viina pudelitesse, võtt leivakoti selga ja läind õhtu eeli mõisa poole. Videvikus jõund ta sinna, põle aga muusse kohta öökorterit soand kui tallipoisi juure. See põle midagi paha aimand ja käskind teda sealsamas heinte peal magada. Teekäija tahtis, muidugi teada, õhtust süüa. Võtt siis kua õige tublisti kärakat söögi alla. Tallipoisil hakand suu kangesti vett jooksma ja ta imestand, et küll on aga külapapal pailu viinapoolist ühes.
) pääga leib." Sügis Saagid saavad salve. Tütarlapsed kogunevad käsitööd tegema, mehed juttu vestma. Aeg kosjajuttu teha, karjapoisil laadale meelt lahutama minna. Kui kaob rohelus, tuleb hingedeaeg. Mihklipäev Septembril on ilusad nimed: mihklikuu, sügiskuu, jahikuu, kanarbikukuu, pohlakuu. Mihklipäevaks (29. sept.) pidi olema "naeris koopas ja naine toas", st. välistööd tehtud. Kari jäeti pikilepäevile. Nõnda öeldi, kui loomi lõunaks koju ei aetud. Karjased said küll leivakoti lõunaleivaga kaasa. Võeti ka kartuleid kaasa või naereid, et neid ühiselt lõkketuhas küpsetada. Üks õpetus on selline: "Mihklipäeval tehti kartuli- ja kaalika-hauda. Tehti maa sisse auk ja vooderdati ära tuliste paekividega. Enne aeti maa peal kivid tuliseks, pandi voodriks ja siis pandi auk kartuleid ja kaalikaid täis. Pealt kaeti mullaga. Seal nad haudusid pehmeks." Mihklipäeval on karjas lausa pannkooke küpsetatud suvepoolaasta lõpu püha oli üksiti karjaste püha. Pärast
Gabriel pidas sõna: tervel ööl ei pannud ta silma kinni. Ettevaatusest ja ühtlasi kentsakast liikumise vajadusest kihutatud, tõusis ta vahetevahel üles, tegi ringi ümber küüni, kuulatas siin ja kuulatas seal, kõige teravamini aga küüni seinapragude juures, nagu oleks sealtpoolt kõige suuremat hädaohtu karta olnud. Rõõmuga arvas ta viimaks ometigi ihaldatud ühetasast hingetõmbamist kuulvat. Päike oli juba kõrgesse tõusnud, Gabriel ojakeses silmad pesnud ja leivakoti kallal käinud, aga küünis valitses ikka veel vaikus. «Vaene laps!» mõtles Gabriel liigutatult, «küll ta väetike võib väsinud olla! Uinu rahuga. Oleks küll paras aeg teele minna, aga kes raatsib niisugust uinujat äratada? Heameelega vaataksin 313 korra järele, kuidas lugu seisab, aga ma ei julge, ma olen jänespüks.» Gabriel võitles kaua iseenesega. Viimaks astus ta ometi kikivarvul küüni uksest sisse. Agnes
sa ise alati ütled, ja et see hakkab juba tüütama, siis räägime sotsialismusest teine kaks tuhat, nii et neli tuhat aastat ilusasti edasi aetud. On see kasulik või ei ole, mis? Mina arvan -- väga kasulik. Sest pane tähele: Kristus oli juut, ristija Johannes oli juut ja ka Marks oli juut, nagu tema apostel Lassale'gi. Kristuse armuõpetus seisis selles, et hulka õpetada vahtima taeva poole, sest muidu poleks võinud isandad nii rahulikult tema leivakoti kallal nosida. Aga mis siis, kui marksismus on samaks otstarbeks mõeldud? Taevas ei tõmmanud enam, sest ta oli liiga kõrgel ja kaugel, sellepärast leidiski teine juut marksismuse, mis pole enam taevas, vaid siinsamas maa peal: oodake ainult veel kaks tuhat aastat, siis on kõik koondunud, siis on organisatsioon loodud ning siis läheb leivakotisuu ka vaese mehe ees lahti. Kena, mis?" ,,Issand, kuis sa kõik pea peale pöörad!" hüüdis Miilinõmm. ,,Sina oled kurat teab mis! Sina oled
annaabi.ee 
