kindlasti see, et Euroopa sai uusi teadmisi erinevates valdkondades, mis viisid uute õpetuste sünnini. Lisaks tutvuti uute põllukultuuridega, eriti kartuliga, mis, võib öelda, et on päästnud ka meie esivanemad näljast. Minule kindlasti ei meeldi see, et eurooplased pidid oma tahtmiste saamiseks tegema nii palju halba põlisameeriklastele kas nad olid seda väärt ja kas nad olid üldsegi vaenulikud, seda me kahjuks teadma kunagi ei saa (kui just kunagi kauges tulevikus ajamasinat ei leiutata). Olen kindel, et selle teoga on maailma kaotanud igas mõttes väga palju. See on aga kindel, et suured maadeavastused on mõjutanud ja vastastikuliselt ka täiendanud tänapäevast Euroopa ja Ameerika kultuuri väga, nii hästi kui halvasti.
-tõuseb Itaalia kõrvale põimitud/seotud kallistab teda -õlivärvid(15.saj) Arhitektuur: -inimeste kujutamine teistsugusena -Uusi elemente ei leiutata, kombineeritakse vanu teistmoodi -vähem toretsevat ja jõukat joont -Voluut- iseloomulik arhitektuuri detail, 2 otsast spiraaliks -portreede puhul on oluline inimese sisemaailma avamine keeratud kaunistust detail -ei ole nii matemaatilised, maalitakse tuginedes enda -Kasutatakse palju asümeetsiat vaatest(realistlikum) -Interjöör on ülevoolavalt kaunistatud ja toretsev
Tehnilised uuendused ja keskaja sõjandus. Keskaja inimesed vaatlesid keskaega kui ajastut, mil kõik oli juba olemas, mitte midagi uut ei olnud enam võimalik leiutata. Olemasolevaid leiutisi oli võimlik ainult täiustada, samuti on võimalik taaselustada antiikaegseid leiutisi ja neile vajalikke modifikatsioone teha ,,keskaja kõige revolutsioonilisemad leiutised" pärinevadki just antiigist. 11. sajandil hakkavad ilmnema ja arenema tähtsad tehnilised uuendused, kuid üldiselt leiutatakse siiski vähe. Tähtsamad leiutised, mida ajaloolased omistavad keskajale pärinevad tegelikkuses juba varemast ajajärgust.
Sutherland jäi mõtlema, et õppimine sobib vaadata mitte ainult professionaalsete varaste puhul, vaid et seda on võimalik märgata ka teiste kuritegude toimepanemise juures. Ta hakkas õppimist vaatama märksa laiemalt ning mitte ainult konkreetsete tehniliste vahendite õppimisena. Teooriat võetakse kokku väidete süsteemiks 9 teesina: 1. Kuritegelik käitumine õpitakse ja kuritegelikku käitumist ei leiutata teooria püüab vastanduda bioloogilistele lähenemistele, et keegi ei sünni kurjategijaks. Tees ei lähe vastuollu uuemate bioloogilise koolkonna teesidega, sest ka seal leitakse, et inimest mõjutab nii bioloogiline pool kui ka sotsiaalne. Kriminaliseermise ajal juba on käitumine ära leiutatud. Uut kuriteo liiki ei leiutata, sest mida toime pannakse peab olema juba enne kriminaliseeritud. Leiutamist võib leida kuritegevuse toimepanemise viiside juures
Uued masinatööstuse harud: Töökorralduses ongi need harud läbi elanud suuri muutusi. Neis valitseb kooperatsioon: ühe toote või saaduse valmistamise ärajagamine paljude (kümnete või isegi sadade) teostajate vahel, tööjaotus detailide, sõlmede, tööoperatsioonide kaupa, teostajate töö tihe kooskõlastamine ja juhtimine nn. liiderettevõtete poolt. Tööprotsess algab praegu toote leiutamise ja tootmise kavandamisega R&D. Päris uusi tooteid uutes harudes küll enam ei leiutata, kuid ikkagi tasub uurida turgu ja tarbijate soove, et neid veel paremini või täpsemalt rahuldada ja tooteid paremini reklaamida. Kõigeks selleks on tarvis eriti oskuslikku tööjõudu. Tihtipeale toimub R&D ülikoolides või moodsalt sisustatud ettevõtelaboratooriumides, mis vahel moodustavad suuri rühmitusi - teadusparke. Edasi järgneb detailide, sõlmede, pooltoodete ja abimaterjalide valmistamine, mis on kooperatsioonipartnerite vahel eriti tugevasti ära jagatud
eriomased, vaid pigem on tegemist varemesinenud sümbolite tähenduse intensiivistamistega spetsiifilises kontekstis. Kõige selle allikaks on teadvustamatus ehk kollektiivne alateadvus. ,,Need ilmnevad sama tihti ka paganlikes religioonides ning üle selle võivad nad ilmuda kõikvõimalikes variatsioonides kui psüühiline fenomen just nagu kauges minevikus ilmusid nad nägemustes, unenägudes või transis. Sedasorti ideid ei leiutata kunagi. Need said olevaks enne kui inimene õppis oma meelt eesmärgipäraselt kasutama. Enne kui inimene õppis välja töötama mõtteid, tulid mõtted juba tema juurde. Ta ei hakanud mõtlema - ta tajus oma meelt juba toimivana." (JUNG 1977:46) 3.2.4. Ise Mõiste ise (Selbst) on Jungi käsitluses alateadvuses paiknev korrastav printsiip, keskpunkt ehk telg. Tegemist on alateadvuses paikneva arhetüübiga, mille määratlus jääb Jungil mõneti laialivalguvaks ning mitmetähenduslikuks.
tegelikult nii on. Näiteks jalgratas sai tänapäevase kuju juba 1920. aastate alguses, kuid siiani seda ainult täiustatakse paremate materjalidega ja uute rakenduslike vidinatega. Niimoodi jääb jalgratas oma põhiolemuselt ikkagi 1920. aastate tasemele. Tänapäeval ei looda enam üliinnovaatilisi leiutisi, vaid hoopis toimub vanade asjade täiustamised ja uuendused. Seega läheb enamik innovatsiooniks mõeldud raha lihtsalt raisku. Midagi täiesti uut ei leiutata, vaid selle asemel parandatakse vanu. Näiteks tänapäeva autod on oma põhiolemuselt ikkagi ju samasugused, mis need olid näiteks 1910. aastatel. Ka arvutid ei ole oma põhiolemuselt juba aastakümneid muutunud ja viljakasvatuses kasutatakse ikka veel samasuguseid meetodeid, mis olid kunagi kasutusel Mesopotaamias. Tänapäeval saadakse energiat ikka veel fossiilsetest kütustest, mis olid kasutusel ka juba 19. sajandil
tegelikult nii on. Näiteks jalgratas sai tänapäevase kuju juba 1920. aastate alguses, kuid siiani seda ainult täiustatakse paremate materjalidega ja uute rakenduslike vidinatega. Niimoodi jääb jalgratas oma põhiolemuselt ikkagi 1920. aastate tasemele. Tänapäeval ei looda enam üliinnovaatilisi leiutisi, vaid hoopis toimub vanade asjade täiustamised ja uuendused. Seega läheb enamik innovatsiooniks mõeldud raha lihtsalt raisku. Midagi täiesti uut ei leiutata, vaid selle asemel parandatakse vanu. Näiteks tänapäeva autod on oma põhiolemuselt ikkagi ju samasugused, mis need olid näiteks 1910. aastatel. Ka arvutid ei ole oma põhiolemuselt juba aastakümneid muutunud ja viljakasvatuses kasutatakse ikka veel samasuguseid meetodeid, mis olid kunagi kasutusel Mesopotaamias. Tänapäeval saadakse energiat ikka veel fossiilsetest kütustest, mis olid kasutusel ka juba 19. sajandil
aastate alguses, kuid siiani seda ainult täiustatakse paremate materjalidega ja uute rakenduslike vidinatega. Niimoodi jääb jalgratas oma põhiolemuselt ikkagi 1920. aastate tasemele. Tänapäeval ei looda enam üliinnovaatilisi leiutisi, 106 vaid hoopis toimub vanade asjade täiustamised ja uuendused. Seega läheb enamik innovatsiooniks mõeldud raha lihtsalt raisku. Midagi täiesti uut ei leiutata, vaid selle asemel parandatakse vanu. Näiteks tänapäeva autod on oma põhiolemuselt ikkagi ju samasugused, mis need olid näiteks 1910. aastatel. Ka arvutid ei ole oma põhiolemuselt juba aastakümneid muutunud ja viljakasvatuses kasutatakse ikka veel samasuguseid meetodeid, mis olid kunagi kasutusel Mesopotaamias. Tänapäeval saadakse energiat ikka veel fossiilsetest kütustest, mis olid kasutusel ka juba 19. sajandil
annaabi.ee 
