koosneb omakorda kolmest erinevast meeleolulõigust. Esimene lõik on lootustandev ja mazoorne rändurile meenub kevad, lilled ja linnulaul. Kui aga unelmast ärkab saabub reaalsus talvekülmus, pimedus ja kraaksuv must lind surma sümbol? Kolmas lõik on rahulikum, peamiselt rõõmsa koloriidiga, kuid kibedust toob taas reaalsus: lilled (mida esimeses salmis on kujutatud) on külmunud ja neid on kujutatud jäätunud aknaklaasidel. · 24. laul "Leierkastimees" see õnnetu ja vaene, tühine ning nähtamatu leierkastimees, kelles näeb enda saatusekaaslast. Pimeda mehe taldrik on alati müntidest tühi, isegi hulkuvad koerad ei pane teda tähele, aga vana mees mängib oma leierkasti nii hästi, kui väsinud ja kohmetunud sõrmed suudavad. · Tsükli lõpp jääb justkui õhku rippuma mis nendest kahest mehest edasi saab, mis neile saatus toob, jääb kõigil ise fantaseerida. SOOLOLAULUD VÄLJAPOOL TSÜKLEID
° Karjased Jeesus-last kummardamas Vennad Le Nainid ° Tähtsaim neist Louis Le Nain ° Kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates ka nende töö raskust ja olme viletust ° ,,Heinamaalt kojutulek" (Heinakäru) Jacques Callot ° Karm realist ° Graafik ° Jälgis tähelepanelikult, aga jaheda ja skeptilise kõrvaltvaatajana kujutas kaasaegseid inimtüüpe ° Aadlikud, kerjused, vigased ° ,,Sõjakoledused" sünge ofordisari ° ,,Leierkastimees" ofort Kunstiakadeemia asutamine ° 17. saj II poolel kunstielus määravaks õukondlik maitse ° Valitsevaks baroklik klassitsism ° 1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus ° 1664. muutus kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks ° Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist, püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi ° Maalikunstis peeti ainuõiges täpset, selget ja idealiseerivat joonsistust ° Alahinnati värvide osatähtsust Charles Le Brun
kuldvõtmekesega salaukse ja saavad endale oma teatri. Buratinost sai tark, julge poiss, kes kaitses oma sõpru ega heitnud meelt . Ta oli leidlik ja lõbus poiss. Giuseppe Tisler, keda kutsuti veel Sinininaks. Papa Carlo sõber. Tema leidis puuhalu ja kinkis selle Papa Carlole. Papa Carlo Vana ja haige leierkastimees. Tema meisterdas puuhalust nuku ja pani talle nimeks Buratino. Carlo müüs maha oma kuue ja ostis poisile aabitsa ning saatis ta kooli. Kõnelev Kilk Vana tark putukas, mis elas Papa Carlo kambris. Ta andis Buratinole nõu ja ütles, et puupoiss peab jätma oma vallatused järele ja kooli minema. Kilk ennustas Buratino tulevikku. Šušara Vana tige rott
· Teenäitaja kutsub tagasi linna, kuid tema jaoks ei ole väljapääsu ega tagasiminekut ("Teenäitaja") · Ka surnuaiast ei leia ta ihaldatud varjupaika ("Võõrastemaja") · Ta mässab saatuse vastu: kui maailmas jumalat ei ole, siis peab inimene jumalaks olema ("Vaprus") · Päike paistab, kuid armsama silmad, mis valgustasid ta eluteed, on nüüd tema jaoks kustunud ja talle näib, et ta eksleb sihitult pimedas öös ("Valepäikesed") · Tsükli viimases laulus ("Leierkastimees") leiab ta lõpuks kaaslase - vana, üksiku ja vaese leierkastimehe - ning otsustab ühendada temaga oma saatuse Schuberti laululooming · Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas · Ta on kirjutanud üle 600 laulu · Põhiliselt kasvavad tema laulud välja saksa rahvalaulust · Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat · Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme Schuberti laululooming
Pala on lõpuni rahumeelse meloodia, moll-helilaadis ja kindla tempoga. 22. Julgust! Algas üllatavalt kiire tempoga. Madalas helistikus. Sünge, samas mängulise meloodiaga. Jättis väga põneva ja äreva emotsiooni. 23. Lisapäikesed Aeglane tempo. Klaveri meloodia on kurvameelne ja madalas helistikus. Vokaal laulab kõrgemas helistikus, kui klaver mängib. Klaver imiteerib kohati sarabandi rütmi. 24. Leierkastimees 6 Sünge meloodiaga. Aeglase tempoga. Bass laulab ühe lause ja järgneb klaveri fraas. Helidünaamika on pianos. Klaveri fraasid on koguaeg samasuguste joontega, kuid helistik on muutuv. Fraasid on samad iseloomustades leierkasti töötamist. Dünaamika lõpus valjenes, mis väljendas kulminatsiooni ja peategelase lootuse kaotust.
Soololaulud on tema loomingu kaalukaimad osad. Kokku on tal üle 600 laulu. Tema laulud räägivad surmast, õnnetust armastusest, õnne otsimisest ja loodusest. Meloodiad on küllaltki lihtsad, kuid väga laulvad ja tundelised. Laulus on tähtis osa ka klaveril. Kuulsaimad soololaulud: "Metshaldjas", "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Laulutsükkel "Talvine teekond" - laulud "Head ööd", "Pärnapuu", "Kevadeunelm", "Vares" ja "Leierkastimees". Noormees lahkub kodunt ja rändab läbi maailma. Kangelase saatused ja elamused on seotud looduse meeleoludega. Kuid kevad on juba kaugel ja ees ootab talv. ROBERT SCHUMANN (1810-1856) Sündis Saksamaa väikelinnas, ema soovil läks õppima õigusteadust, mis talle siiski ei meeldinud (saksa helilooja). Leipzigis elades hakkas võtma klaveritunde ning pühendus täielikult muusikale. Schumann soovis saada heaks pianistiks, kuid pärast randmevigastust oli karjääril kriips peal
Kuid Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. Sageli põimuvad mõlemad partiid polüfooniliselt omavahel. Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale. Hämmastava selgusega kutsutakse esile konkreetseid kujusid - voki vurinat ("Grete vokil"), metsikut ratsutamist läbi pimeda öö ("Metshaldjas"), leierkasti ("Leierkastimees"), kala äkilist liikumist sulisevas, helendavas 11 vees ("Forell"), postiljoni sarve ("Post"), kaugeneva inimese samme ("Head ööd"), koerte kauget haukumist ("Külas") jne. Nii meenutab klaverisaade laulus "Surm ja tütarlaps" koraali, laulus "Serenaad" kitarri jne. Paljudel lauludes on ulatuslik klaverisissejuhatus, vahemäng või coda, milles luuakse ja kinnitatakse teose emotsionaalset Seos instrumentaalloominguga
lootust. Tema kaaslaseks rännakul on oja, mille kujund läbib kogu tsüklit. Autobiograafiline teos.. K: Das Wandern (rändamine) Talvine teekond 1827 Rikkast pruudist hüljatuna lahkub noormees linnast. Talvine tardunud loodus, vastanduvad soojades tubades magavad inimesed ja ööpimeduses sihitult hulkuv väsinud rändur. Väljendub sünge meeleolu, mille võimuses oli helilooja mõned aastad enne surma. K: Leiermann (leierkastimees). Schubert oli tohutu inspiratsiooniga luues palju zanre: missad, klaveripalad, sümfooniad (10). Lõpetamata sümf ( h-moll, peetud kõige süngemaks helistikuks romantikute seas) kaks osa, aga ka nii terviklik. Loodud samaaegselt Beethoveni IX, kuid avastati hiljem 1865 Esimene romantiline sümf. (eelmised Mozarti vaimus) Saatuse jõu ja üürikeste õnnemomentide vaheldumine. Laulvad teemad. Schubertit peetakse üheks geniaalsemaks meloodiameistriks. K: I osa ROBERT SCHUMANN 1810 1856
Kuid Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. Sageli põimuvad mõlemad partiid polüfooniliselt omavahel. Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale. Hämmastava selgusega kutsutakse esile konkreetseid kujusid voki vurinat ("Grete vokil"), metsikut ratsutamist läbi pimeda öö ("Metshaldjas"), leierkasti ("Leierkastimees"), kala äkilist liikumist sulisevas, helendavas vees ("Forell"), postiljoni sarve ("Post"), kaugeneva inimese samme ("Head ööd"), koerte kauget haukumist ("Külas") jne. Nii meenutab klaverisaade laulus "Surm ja tütarlaps" koraali, laulus "Serenaad" kitarri jne. Paljudel lauludes on ulatuslik klaverisissejuhatus, vahemäng või coda, milles luuakse ja kinnitatakse teose emotsionaalset 8. Seos instrumentaalloominguga. Laulu mõju on tunda kõikjal Schuberti instrumentaalmuusikas
Baroklik realism kujutavas kunstis GEORGES DE LA TOUR · Olestikupildid usulise vihjega · Inimesed kujutatud põlvedeni · Tihti valgusallikaks kollane küünlaleek · Nt ,,Karjased Jeesus-last kummardamas" ja ,,Valemängijad" VENNAD LE NAIN'ID · Olestikumaalijad · Talupoegade elu, töö ja viletsust · Nt ,,Heinamaalt kojutulek" JACQUES CALLOT · Realist ja graafik · Kujutas kaasaegseid inimtüüpe · Ofordisari "Sõjakoledused", ,,Leierkastimees" Loodi Kunstiakadeemia, kus valitsevaks sai baroklik klassitsism, hiljem sai ta üle-euroopalise tuntuse ja loodi ka Prantsuse kunstiakadeemia Roomas NICOLAS POUSSIN · Baroklik klassitsism, antiikmütoloogia · Tihti on tema töödes vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele · Ta maalis ka ideaalmaastikke, kus tegutsevad stafaazina mütoloogilised kangelased heroiline maastik
annaabi.ee 
