RR51 Sirle Mällo Kätlin Lehtma Teemad Ehted Prillid Peakatted ja Vööd Soengud ja Meik Ehted Põhilisteks märksõnadeks on VORM ning SUURUS http://www.youtube.com/watch?v=ykW Prillid = Geomeetria Inspiratsioon märksõnadeks on diskoteek platvorm kingad polüester Peakatted ja Vööd Soengud & Meik
enda jaoks ümber minikontserdiks. Kava Air de Bravoure(Andre Jolivet) Aarne Ots Trompetikontsert(Aleksander Arutjunjan) Norman Verte Kontsertiino nr 21(Julien Porret) Marek Solomontsuk , klaveril Kaisa Laasik Sentimentaalne valss(Franz Schubert) Ingmar Nõmmann Neiu läheb tantsima , Minu isamajakene(rahvaviisid) Kaarel Taavet Saretok Muti metroo(Riho Päts) Andreas Kalvet Die Würde(Georg Philipp Telemann) Robert Lehtma Kavatiin(Karol Kurpinski) Laur Keller, klaveril Kaisa Laasik Anmut(Georg Philipp Telemann ) Jose Antonio Page Ramirez Cantabile et Scherzetto(Philippe Gaubert) Taavi Viljat Aaria(Georg Friedrich Händel) Robert Lehtma Trompetikontsert Es-duur I osa : Allegro con spirito(Johann Nepomuk hummel) Märt Metsla Pavaan, op 50(Gabriel Faure) Mart Aus Sonaat trompetile ja klaverile III osa(Karl Pilss) - Simmu Vasar Napoli tants Laur Keller, klaveril(Pjotr Tsaikovski) Kaisa Laasik
Hinnang ............................ ............................ ............................ ..................... 13 Lehtma ............................ ............................ ............................ ........................... 13 Kutuurilug.....................
aastal..........................11 Kokkuvõte.............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus :............................................................................................. 15 Sissejuhatus. Eesti on mereriik , meil on väga palju sadamaid . Nad koostavad Eesti Sadamate Liidu . Eesti Sadamate Liitu on koondunud kõik aktiivsed Eesti kaubasadamad. Neile lisaks ka väiksemad Lehtma, Mõntu ja Loksa sadamad, kes näevad võimalusi anda oma panust Eesti sadamaettevõtluse arendamiseks ning osaleda ühiste probleemide lahendamisel. Kuigi võib arvata, et konkurents kaubamahtude saamiseks ei soodusta konstruktiivset koostööd sadamaettevõtjate vahel… ei pea selline arvamus paika Eesti Sadamate Liidus. Eesti majandus on raskest kriisiperioodist edukalt väljumas. Kuid jätkuv Euroopa rahanduskriis avaldab Eesti majandusele ja rahanduspoliitikale destabiliseerivat mõju
Aastaarv 1899 seinal tähistab viimase suurema remondi aastat, mil üht-teist kiriku värvilahenduses muudeti ning ka tänaseni püsinud altaripilt üles seati. Kirik võib uhkust tunda ka arvatavalt Hiiumaa päritolu oreli üle. Rahvapärimuses on seda seostatud tuntud Käina köstrite Sakkeustega, olgu küll, et kindlat paberlikku tõendust selle kohta pole teada. Järgmiseks sihtkohaks on Tahkuna poolsaar. Tahkuna poolsaarel asuvad Tahkuna, Lehtma, Kodeste, Kauste ja Meelste külad. Suurimaks vaatamisväärsuseks on Tahkuna tuletorn, mille juures on ka mälestusmärk Estonia laeval hukkunutele. Pikka aega oli Tahkuna poolsaar asustatud Rootslastega. Tahkuna poolsaare metsades ja randades on ka sõdade jälgi. Juba enne I maailmasõda hakati sinna rajama rannakaitsepatareisid. 1941.aasta oktoobris peeti poolsaarel lahinguid Nõukogude ja Saksa armeede vahel. Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase
Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna.Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.( 2 ) 3.2. Hiiumaa pinnamood ja selle kujunemine. Hiiumaa pinnamood on madal ja tasane. Põhjarannikul on palju liivarandu. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivamad Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ja Kalana rand ning Surfiparadiis. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn Kõpu tuletorn.( foto.4 )( 3) . Foto 8. Kõpu tuletorn Hiiumaal 9 4. Maavarad 4.1. Saaremaal leiduvad maavarad.
Kolkja 12 11.52 8 80 0 SDN Narva-Jõesuu 17.56 16.86 28.65 110 0 OTM Turbuneeme 13.03 12.51 11.87 59 0 PTM Sassukvere 13.2 12.67 10 56.6 SDN Narva-Jõesuu 27.12 24.8 77 220 0 PTM Lehtma 25.4 23.06 117 221 0 PTB Lohusuu 5.8 5.57 1.29 75 FPO Paldiski lossimiskoht 5.95 5.71 0.64 8 FPO Kurkse 6.8 6.53 1.35 30 FPO Leppneeme 9.15 8.78 4.46 30 FPO
Teine räägib, et esimesed ristid asetasid sinna hiiurootslased, kes 1781.aastal kodudest minema küüditati. Üldjuhul pole täpselt teada, kes, millal ja miks esimesena Ristimäele risti pani. 11. Tahkuna poolsaar ja tuletorn Kõrgessaare vallas Tahkuna poolsaar oli strateegiliselt tähtis koht vaenlase valvamisel. Tänapäevalgi leiab luitemännikutes mitmeid tulepesasid, varjendeid ja kahuripatareide betoonaluseid. Enne Esimest maailmasõda rajati lahinguvarustuse vedamiseks Lehtma Sadamast Tahkunasse raudtee, millest on järel vaid tamm. Tahkuna neeme tipus asetseb Tahkuna tuletorn, mis on valmistatud Pariisis ja paigaldatud 1875.aastal. Torn on 42,6 m kõrge ja majaka tuli paistab 33 km kaugusele. Otse majaka taga asub mälestusmärk Tallinna-Stockholmi liinilaevale ,,Estonia", mis uppus 28.09.1994.a. 12. Kõpu tuletorn Kõrgessaare vallas Kõpu tuletorni ehitamisega tehti algust 1504.a. Algselt laoti üles paarikümnemeetrine paak. Tuld hakati põletama alles 17
a Baltic Marine Biologist Publication´i poolt. Proseminaritöö I käsitles hallhülge (Halichoerus grypus) helmintofaunat Läänemere idaosas. Ajalist piirangut arvestades, puudus materjal ja vôimalus seda teemat hetkel edasi arendada. Sellest tingituna on uurimise alla vôetud lest, kes on hallhülge üks toiduobjektidest. Materjali kogumise piirkonnaks oli Hiiumaa pôhjaosa rannikumeri. Uurimisala lähedal asuvad hallhülge lesilad (Selgrahu, Lehtma sadamast Hiiumaal ca 11 km idas ja Hari Kurk Väinameres). Proseminaritöö II käsitles lesta sügist helmintofaunat Lääne-Eesti vetes. Käesolevas töös on lisatud Hiiumaa põhjaosa rannikumerest kogutud kevadine materjal. Töös on kasutatud autori kogutud materjali ning kirjanduse andmeid. Töö esimeses osas toetutakse kirjanduslikele andmetele ja antakse üldine ülevaade lesta (Platichthys flesus trachurus) ökoloogiast Eesti vetes, tema parasitofaunast (peamiselt
asenduma koostöövaimuga parima ühistulemuse nimel. Demokraatlikus ühiskonnas on kõrgeimaks võimuks rahvas. Selleks, et oma võimu tõhusalt teostada, peab rahvas olema riigi eksistentsiaalsetes põhiküsimustes üksmeelne. 2. EESTI SADAMAD JA NENDEGA SEOTUD MÜRAPROBLEEMID Eesti sadamad: Abruka sadam, Bekkeri sadam, Heltermaa sadam, Kihnu sadam, Kuivastu sadam, Kunda sadam, Lehtma sadam, Loksa sadam, Manilaidi sadam, Miiduranna sadam, Munalaidi sadam, Muuga sadam, Mõntu sadam, Paldiski lõunasadam, Paldiski põhjasadam, Paljassaare sadam, Pärnu sadam, Ringsu sadam, Rohuküla sadam, Roomassaare sadam, Saaremaa sadam, Sillamäe sadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Triigi sadam, Vanasadam, Virtsu sadam. Tööstusseadmed tekitavad tõsise müraprobleemi nii siseruumides kui ka väliskeskkonnas.
Samuti on neil väiksem eritakistus, mis peaks avaldama positiivset mõju laeva kütusekulule. Lisaks püüavad tursakvooti omavad ettevõtted ICEC alarajoonides 22- 24 Eestile eraldatud tursakvoot vahetada pisut lähemal asuva alarajoonide 25-32 tursakvoodi vastu. 3.3. Sadamad Eesti Läänemere traalpüügi laevad lossisid 2012. aastal Eestis kala 17-sse lossimiskohta. Koguseliselt toodi kõige rohkem kala toodi maale Dirhamis, Veeres, Miidurannas, Westmeri , Virtsus, Meeruse, Lehtma ja Mõntu sadamas, kokku üle 37 tuhande tonni. See moodustab koguseliselt 86 % kogu traalpüügi lossimistest. Lisaks Eesti lipu all sõitvatele laevadele lossivad meie sadamates ka teiste liikmesriikide alused. 2012. aastal lossiti nende kalalaevade poolt üle 9,2 tuhande tonni kala, mis moodustab Eesti sadamates lossitud traalpüügist 17,8%. 2010. aastal oli vastav näitaja 10,4%. Kuivõrd Eesti traalpüügisektoril on olemas väljakujunenud
annaabi.ee 
