nõlvale. Kui kiviktaimla on suur ja avar, siis võib lisaks alpitaimedele istutada kõrgemaid püsililli, kääbuspõõsaid ja okaspuude väikevorme. Väiksemad lilled paigutatakse kivide vahele suuremate laikudena. Alati mõjuvad dekoratiivsemalt suured laigud väheste liikidega kui eriliigiliste taimede väikesed rühmad. Taimede paigutamisel arvestatakse ka õievärvuste omavahelist sobivust, kõrgust ja kasvukuju, lehestiku dekoratiivsust. Paljude mägitaimede värviküllus oleneb just lehestikust, mis sageli on igihaljas. Lehtede vahelduvad värvilaigud mõjuvad meeleolukalt ka siis, kui sügisel on vähe õisi või need puuduvad hoopis. Kevadised sibullilled annavad rikkalikult värvi ja võtavad vähe ruumi, arvestada tuleb aga teiste samal ajal õitsevate taimede värviga. Taimed: o harilik kassikäpp Antennaria dioica o harilik kukehari Sedum acre o harilik käokuld Helichrysum arenarium o harilik merikann Armeria maritima
veel ei piisa, et inimest õnnelikuks teha. Ka Zeus ise aitas inimesi mitmel viisil. Dodonas kasvas tema püha tammepuu, mis kandis magusaid ning mahlaseid tõrusid. Räägitakse, et need tõrud olevatki olnud esimene inimeste söödud puuvili. Kes iganes vajas Zeusi nõuannet, tuli püha tamme juurde, ja kui ta siis jumalale ohvri oli toonud ning alandlikult oma palve esitanud,tõusnud tuulehoog ja tamme lehestikust kostnud sahinat. Siis seletanud preestrid lehesahinat ja kuulutanud Zeusi oraaklit. Seda nõuannet võeti alati arvesse, ükskõik milline see ka oli. Ei teatud inimest, kes oleks Zeusilt nõu küsinud ja selle siis ära põlanud. Kuid kuulasim kõigist paigust, kus Zeusi austati, oli Olümpia. Seal seisis kõige vägevam Olümpose Zeusi templitest. Iga nelja aasta järel sai terve Kreeka kuigi see oli paljudeks linnriikideks
veekogu põhja, kevadel aga tõusevad pinnale või hakkavad ujuma. Sõltuvalt aastaajalistest temp muutustest võib muutuda ka lehtede kuju ja ehitus. Paljude taimede välispind on kaetud limaga. Kui taimedel paiknevad lehed mitmes oleluskeskkonnas, esineb ka heterofüllia (?), seemned ja viljad levivad vee abil, ujuvad hästi ja pikaajaline veesolek ei kahjusta neid (vesipähkel, kookospähkel). Üleminekuks veetaimedelt maismaataimedele on helofüüdid. Need juurduvad vees, kuid suurem osa lehestikust on veest väljas. Helofüütidel esineb rohkelt õhulõhesid ka veest väljaulatuvatel leherootsudel ja vartel. Kohtades, kus veereziim on muutlik, on mõnedel taimedel välja kujunenud rida ökoloogilisi vorme, millest osa kasvab maismaal, teine osa aga vees. VEEKOGUDE TÜPOLOOGIA JA ARENG Olenevalt vee troofsusest e toitainesisaldusest, mis määrab hapnikureziimi ja seega elustiku, eristatakse mageveekogude hulgas: Vähetoitelised Huumustoitelised Segatoitelised
servas sirge või nõgus. Kõrvalestal on 4-5 põikivolti (MacDonald, Barrett, 2002). Habelendlane erineb nii veelendlasest kui ka tiigilendlasest küljelennuse kinnitumisega tagakäpale varbavahe kõrgusele. Lisaks erineb habelendlane veelendlasest oma tumeda nina ja pikemate tumedate kõrvade poolest (Masing, 2001). Habelendlase peamiseks toiduks on putukad: surusääsed, ühepäevikud, mardikad ööliblikad jms, olles võimeline püüdma ka lehestikust ämblikke (MacDonald, Barrett, 2002). Elupaigaks valib habelendlane lagedad niidud ja metsamaastikud veekogude läheduses. Rohkesti leidub neid ka hoonetes (MacDonald, Barrett, 2002). Talvitumiseks sobib habelendlasele maa-alused koopad ja kaevandused. Sobivaks talvitumistemperatuuriks on (1ºC )-(5ºC) ja suhtelisaline õhuniiskus 85-100 % (Masing, 2001). Habelendlane on haruldane talvituja Eestis. Teada on vaid üksikud leiukohad Lääne- ja Kagu- Eestis
mis toetusid aiakonstruktsioonide najale. Pukspuud labürintides sel ajal ei kasutatud. Vormidest kasutati ruutu, ringi, ovaali, kolmnurka. Tavaliselt oli ainult üks tee algusest keskpunkti. Keskel võis olla lilleaed, skulptuur, purskkaev vms. Puu-onnid metsas: puu - enamasti tamme - otsa ehitatud "pesad", kus oli võimalik einestada. Spiraaltrepp ümber tüve viis platvormile, mis oli tihedast lehestikust ümbritsetud. Sümboliseeris esimeste inimeste eluaset, "kes sõid tammetõrusid". Montagnette: mäekünkad (nt 5 m kõrged, 60 m diameetris), kuhu istutati tihedalt puid-põõsaid. Suuremate küngaste tippu viis spiraaltee (Villa Medici, Rooma, 15 m kõrge). Paljud 15.-16. saj kirjeldused rõhutavad, et aia korrapära peab olema võimalik vaadelda kõrgemast punktist - lossi ülalkorruse akendest või aias asuvalt künkalt, millel asub vaatepaviljon.
59 «Jah, kust?» kordas Jaanus ja näis ka kohkuvat. Tekkis vaikus. Emiilia vaatas enese ette maha, Jaanus silmitses oma keskmise sõrme nukki, mis oli teistest kõrgem ja punasem. Seal kuuldus lähedal hobuse sammude müdin ja kaks pead tulid väljaspool aeda nähtavale. Need olid rüütel Kuuno ja.tema hobuse pead. Emiilia tõusis. «Mind otsitakse,» ütles ta kiirustades, «ma pean minema. See noor rüütel on üks mu jahisõpradest. Rüütel Kuuno!» hüüdis ta lehestikust välja astudes. Rüütel Kuuno pööras pead ja tegi imestava näo, leides lossipreili siit talumehe aiast. «Kuidas te, preili, siia pääsesite?» hüüdis ta hobust peatades. «Juhtusin kogemata . . . Siin elavad minu vanad tuttavad. See,» ütles Emiilia Jaanuse peale näidates, «see on minu kõige armsam noorpõlvesõber.» Noormehed teretasid teineteist jahedalt. «Aga nüüd pean ma minema, olen kaua viibinud. -- Kohe tulen teiega, rüütel.»
annaabi.ee 
