Metsa nimetatakse haavikuks Rahvapäraseid nimetusi: mädapuu, hundipuu, närvepuu Välimus Noorelt tüvi rohekas või hallikas ja vanemalt tumehall Tüvi on sirge Läbimõõt kuni 1m Kuni 40m pikkune Oksi vähe, aga tugevad ja hargnenud Lehed ümmargused või rombjad 3-5 cm harva ka 10 cm, lihtlehed Välimus Õied ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar Lehed värisevad tänu pikale ja lapikule leherootsule. Liikumine aitab valgust püüda ja soodustab taimauramist Paljunemine Seemnetega, enamasti siiski vegetatiivselt Kahekojaline puu, ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied Kasvab üksikult või väikeste saludena Kiire kasvuga ja väga laia levilaga Isasurvad Emasurvad Tähtsus Õõnes pesitsevad linnud ja pisemad imetajad, koortest toituvad põder ja kits, jänes ja kobras Lendorava ja valgeselg-kirjurähni elu on
Õis- dekoratiivseim erksavärviline osa, tema sugulise paljunemise organ Mitokonder- raku organoid, milles toimub ainete lagundamine energia saamiseks Membraan- rakku, organoide ümbritsev lipiididest ja valkudest kile Lamellid- õhuke liistak, õhik, naast Ribosoomid- raku väikseim sõmerjas organell, mis sisaldab ribonukleiinhapet ja valke Lüsosoomid-ühekordse membraaniga ümritsetud põieke Turgor- raku siserõhk Lihtleht- ühe tervikliku lehelabaga leht Liitleht- leht, mille leherootsule kinnitub sõrmjalt v. sulgjalt mitu lehelaba osa Tsütoplasma- rakutuuma ümbritsev protoplasma, rakuplasma
isasõied. Haab kasvab üksikult või väikeste saludena. Ühe salu puud on tavaliselt ühest soost,kuna on hakanud kasvama ühe ja sama algpuu juurevõrsetest. Haab on kiire kasvuga ja väga laia levilaga. Eriti kiiresti kasvavad roheka tüvega haavad,kuna nende tüvi võtab fotosünteesist osa nagu lehedki. Haavapuu lehed värisevad ka vaikse ilmaga, seda tänu pikale ja lapikule leherootsule. Lehe liikumine aitab puul paremini valgust püüda ja soodustab auramist lehtede kaudu. Kiirest kasvust hoolimata ei ole metsamehed haaba eriti hinnanud,kuna ta on põdur puu ja enamus haabadest hakkab juba keskeas südamikust mädanema.Haava südamemädaniku põhjustaja on haavataelik.
Haab on kahekojaline puu, see tähendab, et ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied. Haab kasvab üksikult või väikeste saludena. Ühe salu puud on tavaliselt ühest soost,kuna on hakanud kasvama ühe ja sama algpuu juurevõrsetest. Haab on kiire kasvuga ja väga laia levilaga. Eriti kiiresti kasvavad roheka tüvega haavad,kuna nende tüvi võtab fotosünteesist osa nagu lehedki. Haavapuu lehed värisevad ka vaikse ilmaga, seda tänu pikale ja lapikule leherootsule. Lehe liikumine aitab puul paremini valgust püüda ja soodustab auramist lehtede kaudu. Kiirest kasvust hoolimata ei ole metsamehed haaba eriti hinnanud,kuna ta on põdur puu ja enamus haabadest hakkab juba keskeas südamikust mädanema.Haava südamemädaniku põhjustaja on haavataelik. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_haab http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/haab.htm http://foorum.saematerjal.com/viewtopic.php?f=24&t=70 http://www.tihemetsa.ee/dendro/Harilik_haab.html
Lehe välisehitus lehetipp leheserv lehelaba lehrood leheroots Lehtede roodumine rööproodne kaarroodne sulgroodne sõrmroodne Lehtede jaotus Lihtlehed: ühele leherootsule kinnitub üks lehelaba. Liitlehed: leherootsule kinnitub mitu lehelaba. Fotosüntees Varred kasvavad pikemaks, et taimed saaksid rohkem valgust. Varrele kinnituvad lehed, neis toimub fotosüntees. Lehtede kaudu toimub ka hingamine ja vee aurumine. Mõõda leheroodusid liiguvad orgaanilised lehtedest varde ja teistesse taimeosadesse, varrest aga vesi ja mineraalained lehtedesse. Piki vart liiguvad allapoole orgaanilised ained, ülespoole vesi ja mineraalained
Tüübid: - Prosteel - Sifonosteel - Aktinosteel - Plektosteel - Antrosteel - Eusteel - Ataktosteel 18) Leht, lehe osad • Taime vegetatiivne organ • Kasv on ajas ja ruumis piiratud • Ei kanna õisi, aga lisapungad! • Lehe osad – roots, laba, tupp, rood 19) Lehtede tüübid Lehed võivad olla kas liitlehed või lihtlehed. 20) Lihtlehed ja liitlehed Kui rootsule kinnitub üks lehelaba, on tegu lihtlehega (Pärn, vaher). Kui leherootsule kinnitub omakorda eraldi rootsukestega mitu lehelaba ehk lehekest, on tegu liitlehega (Pihlakas). 21) Leheseis. Lehe muudendid. Ala, päris ja kõrglehed Leheseis on liigile omane lehtede asetus: - Vahelduv - Spiraalne - Vastak - Männaseline Lehe muudendid: • Leheastel • Leheväänel • Füllood • Veekoguja leht • Õhukoguja leht • Püünislehed
ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. Leheroots võib alumises osas laieneda ja moodustada varre ümber lehetupe (näiteks sarikalised ja kõrrelised). Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart. Lehed asetsevad varrel väga korrapäraselt: vastamisi, vahelduvalt või männasjalt. Kui rootsule kinnitub üks lehelaba, on tegu lihtlehega. Liitlehel kinnitub leherootsule omakorda eraldi rootsukestega mitu lehelaba ehk lehekest. Roodumise järgi võib eristada sõrmjaid ja sulgjaid liitlehti. Lehe SISEEHITUS on vastavuses kasvukoha tingimustega. Lehes saab eristada katte-, juht-, ja tugikudesid ning põhikude. KATTEKUDE katab ning kaitseb lehe alumist ja ülemist pinda. Kattekoes paiknevad ÕHULEHED, mille kaudu toimub gaasivahetus. Kattekoe all asub põhikude, mille elusad rakud sisaldavad kloroplaste. Kloroplastides toimubki fotosüntees
LEHT ·Tunnused Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend) Ronimisvahend Kasv piiratud Ei kanna teisi organeid Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht ·Ülesanded Fotosüntees Hingamine ·Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. ·Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) ·Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas
LEHT · Tunnused o Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend) o Ronimisvahend o Kasv piiratud o Ei kanna teisi organeid o Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht · Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine · Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. · Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) · Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas
LEHT Tunnused o Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend) o Ronimisvahend o Kasv piiratud o Ei kanna teisi organeid o Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood – ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) Lehetipp, -alus ja –serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus:
taimauramisest. Lehtede ülesanne: neis toimub fotosüntees neis toimub vee aurumine (läbi õhulõhede), mis tagab vee liikumise juurtest vartesse. neis toimub gaasivahetus õhulõhede kaudu. Lehe ehitus Sõltuvalt lehealgmete asetusest pungas eristatakse 3 sorti lehti. Lehe peamiseks osaks on lame lehelaba. Selle kuju ja suurus oleneb taimeliigist. Enamasti kinnitub lehelaba varrele leherootsuga. Vastavalt lehelabade kinnitumisele leherootsule eristatakse liht- ja liitlehti, roodumise järgi võib eristada sõrmjaid liitlehti ja sulgjaid liitlehti. Lehelabasid läbivad leherood, mida mööda toimub orgaaniliste ainete ja vee liikumine. 16 Lehe siseehitus Lehte katab pealt ja alt kattekude, mille rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, mis takistab vee aurumist. Õhulõhede kaudu toimub vee aurumine ja gaasivahetus.
metsad, puisniidud. Eelistab liivakamaid kasvukohti, kuid võib esineda ka suhteliselt niiskes ja huumusrohkes kasvukohas. Kilpjalad on kuni 1,8 m kõrgused suvehaljad eostaimed. Püsik. Vars esineb risoomi kujul; risoom on pikk, harunev, must; tekitab igal aasatal enamasti ainult ühe lehe. Leheroots on paks, renjas, niisama pikk kui lehelaba. Lehelaba on üld-kujult kolmnurkjas, kaheli- kuni kolmeli sulgjas. Lehelaba kinnitub leherootsule rõhtsalt. Eoskuhjad reana lehe alumise külje serval, algul ka veel kaetud alla-käändunud leheservaga. Eosed valmivad juulist septembrini. Kilpjalg paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. Eesti metsades kasvab ka veel teine kolm-nurkse lehekujuga sõnajalg harilik kolmissõnajalg - kuid selle taime kasv ei ületa 30 cm. Kasutamine: kilpjalakloon (sama risoomi küljest lähtuvad taimed) suureneb aastas
annaabi.ee 
