Ananass Mirelle Vainonen Ananass Ananas comosus troopiline Lõuna-Ameerika 1,5m toidu-, ravim-, äri- ja tarbetaim Arenemine üks magus vilikond A- ja C-vitamiin lehekodarik või tütartaimed Kasvuhooned ananassiahjud valged seinad 52 kraadine nurk kroonklaas Huvitavat seemneid pole vaja vili purgis looduslik ravim Aitäh kuulamast
või aiamaal. Õrnad on nii maapealsed varred kui isegi maa-alused osad. Teistest meie kellukatest eristabki teda eelkõige just nõrk juurestik. See eripära aga tuleneb hariliku kelluka elutsüklist. Erinevalt teistest kellukatest on harilik kellukas vaid ühe- või kaheaastane. Seega ei ole tal vaja nii palju toitaineid kulutada tugeva juurestiku kasvatamiseks. Esimesel aastal tuleb tema seemnest maapinnale vaid väike lehekodarik, mis elab vaikselt lume all talve üle. Kevadel aga tõuseb päikese poole ilus sihvakas kellukataim, kelle õisi võime näha vahel juba maikuus. Harilik kellukas on meie looduse kõige esimesena õitsemist alustav kellukas. Hariliku kelluka lehed pole kunagi sentimeetrist laiemad. Kitsaste varrelehtedega kellukaliike on meil kolm, peale hariliku veel ümaralehine ja suureõieline kellukas. Harilik on neist üks tavalisemaid
alles1885 aastal. Kuigi on tegemist väga suurekasvulise taimega-- suurimad võivad küündida kuni 15 meetri kõrguseni -- on banaan siiski rohttaim. Suured sulgroodsed lehelabad on kuni meeter laiad ja neli meetrit pikad.Vältimaks taimede murdumist tugevate tuulte ja vihmade käes, narmastuvad lehed kergesti, kasvuhoonetaimedel on lehed terved. Lehetuped moodustavad tugeva ebavarre, mille pärast peetakse banaani sageli ekslikult puuks. Õitsema hakkab banaani vähemalt 9 kuu vanune lehekodarik. Omapärane ja kaunis lillakaspunane õisik ilmub lehekodariku südamikust lehevarte vahelt ja kaardub allapoole. Õied asuvad spiraalidena õisiku rootsu ümber, õisiku tipu pool asuvad isasõied, järgnevad mõlemasoolised õied ja kõige tagumised on emasõied, millest arenevad banaanikobarad. Iga kandelehe kaenlas areneb 10 kuni 16 vilja, (araabia keeles tähendab banan sõrme) ,mis moodustavad kämbla--neid me poest ostamegi. Kobaras võib olla 100-300 vilja
abil toimub maasika vegetatiivne paljundamine. Rõhtsad pikkade sõlmevahedega võsundite sõlmekohad juurduvad ja annavad alguse uuele isendile võsund ehk tütartaimele. Emataimest lähtuval pikal nööritaolisel 8 võsundil moodustuvad kaks paksenenud sõlmekohta koos väljaarenemata lehega. Pärast teise sõlmekoha tekkimist võsundi pikkuskasv seiskub ja võsundi tipus moodustub juurealgmetega lehekodarik. Puutudes kokku mullaga, hakkab lehekodarik juurduma. Joonis 3. Maasika paljunemine 3.4 Maasika õied Maasikasaagi kujunemine algab õiealgmete eristumisega (diferentseerumisega)saagile eelneval aastal. Eesti oludes algab maasika õiealgmete diferentseerumine enamasti augusti lõpus, septembri alguses. Õiealgmete eristumise alguseks on vajalik vegetatiivne kasvu aeglustumine. Diferentseerumine algab ladvapungas ning jätkub külgpungades. Talvitumise ajaks on õied jõudnud erinevatesse arenguastmetesse. Uue kasvuperioodi
kevadel ning rohtsete pistikutega suvel. Annab hästi ka isekülvi. Meeldib putukatele. Sordidvalik: Blauhügel puhassiniste õitega Caradonna -omapäraks on peaaegu mustadele õisikuvartele kinnitunud tumelillad õied; Mainacht õied tumedad, lillakassinised Marcus sinised õied püstistel õisikuvartel, kõrgus 25 cm Rosakönig õied punakasroosad. Muskaatsalvei (Salvia sclarea) sobib kasvatamiseks kaheaastase taimena. Esimesel kasvuaastal kasvab suur lehekodarik, teisel aastal arenevad õisikud. Soodsate kasvutingimuste korral kõrgub kuni 120 cm. Vajab kasvuruumiks 90 cm ala ja päikeselist kasvukohta. Lehed on südajad, kibralised, karvased, tugeva lõhnaga, keskmiselt rohelised, 22...30 cm läbimõõdus. Muskaatsalvei lehtedest valmistatud ambralõhnalist eeterlikku õli lisatakse muskaatveinile, vermutile ja mitmele liköörile
Mugul on maa-aluse võsu tipmine tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Sibul on muundunud võsu, mille vars on lühenenud ja muundunud sibula kannaks. Sellele kinnituvad tihedalt lihakad lehed e. sibula soomused, milles talletuvad varuained. Lehed Lehtedes toimub taimedele vajaliku orgaanilise aine valmistamine. Leheseis vahelduv vastak männaseline lehekodarik Lehe välisehitus lehetipp leheserv lehelaba lehrood leheroots Lehtede roodumine rööproodne kaarroodne sulgroodne sõrmroodne Lehtede jaotus
*vah elduv leheseis e. spiraalne leheseis lehed kinnituvad võrsele ükshaaval. *vastak leheseis lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastaskülgedele. * männaseline leheseis lehed kinnituvad võrsele vähemalt kolme kaupa ühes punktis. *lehekodarik lehed kinnituvad tihedalt maapinnal suvale lühivõrsele. Lehe muudendid: * Lehe muudendid tekivad, kui leht võtab endale uue ülesande: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda, putuktoidulistel taimedel hankida toitu või kaitsta taime herbivooride eest. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. *Leheastel-teravaks ogakujuliseks muundunud leht , mis on kaitseks herbivooride vastu. Astel pole vastupidiselt ogale lihtsasti ära murtav
valkjad või roosakad õied sügisel sinakamaks roheline, valkjad õied kerajad õisikud Dekoratiivsuseks lopsakad roheline, punane, õied lehed ja tugevad lihakad kollakasvalged värvilised varred roheline kollaste õitega kollased õisikud dekoratiivsed on taime roheline lehestik ja kuju sulglehekestest koosnev roheline, valged õied lehekodarik roheline, valged õied Lehtdekoratiivne dekoratiivsed on hariliku päevalille õisi meenutavad roheline kollaste õitega kollased õied roheline, õied kollase südamikuga lillad, roosakad või valged dekoratiivsuseks õied roheline lehtdekoratiivne lehed rohelised, redise koorevärvus punakasroosa, vähem levinud valge, lilla, mustja Väikesed lehed
Columbias ja Nicaraguas. Aafrikas on banaanikasvatus laialt levinud Elevandiluurannikul, Kamerunis, Somaalias; Aasias Filipiinidel, Tais ja Indias. Veel kasvatatakse rohkesti banaane Kanaari saartel. Eksootilistest viljadest on banaanid maailma suurim ekspordiartikkel ning Euroopa levinuim saadus. Banaan on maailma suurim rohttaim, mis kasvab 6-8 m kõrguseks. Tüvest (ebavarrest) väljakasvav lehekodarik koosneb väga suurtest lehtedest. Vähemalt 9 kuud kestva kasvuperioodi järel moodustub lehekodariku südamikus kuni 1,5 m pikkune õisik, mis koosneb paljudest spiraalselt asetuvatest, punavioletsetest isas- ja emasõitest. Emasõitest moodustub 6-19 ,,kämmalt", mis omakorda kooneb 10-20 banaanist. Viljakobar koosneb tavaliselt 80-150 banaanist ja kaalub koos käevarre jämeduse rootsuga kuni 40kg. Banaanikobarad saavad koristusküpseks 12-14 kuud pärast istutamist.
ning umbrohtudena asulate läheduses. * Enamasti rohttaimed, harva poolpõõsad, põõsad või isegi puud. * Varieeruvad, enamasti tuultolmlejad, üksikud putuktolmlejad, viljad on mitmeti kohastunud levimisele tuule või loomadega: neil esinevad karvakesed, ogad, tiivad või lihakas ümbrus. * Majanduslikult kõige tähtsam on harilik peet (perek-st peet) oma mitmete teisendustega. Peet on enamasti kaheaastane taim, esimesel aastal moodustub tal ainult maasisene säilitusjuur ja sellel lehekodarik, teisel aastal aga vars ja õisik. Peedi jämenenud juurele on iseloomulik ristlõikes kihiline ehitus. Suhkrupeet (suhkrute hulk suhkrupeedis ulatub 20%-ni, punapeet ja söödapeet, viimast eriti hästi säiliva söödajuurviljana. * Oma suure vitamiinisisalduse tõttu on tähtsaks toidutaimeks ka spinat, mida kasut suppides ja salatina, sisaldab palju valke, A, B ja C vitamiine. * Sgk kuulub palju umrohtusid, nagu näiteks hanemaltsade perekonnas valge hanemalts (kõige
Kliburendsiina - klibu - lapikuist veeristest koosnev purdsete, tüüpilisel kujul mererannas. rendsiina - karbonaatmuld, nõrgalt eristunud profiiliga huumus-akumulatiivne muld pael, dolomiidil jt. kõvadel karbonaatsetel kivimitel. veeris - vooluvee, lainete või liustikujää toimel ümardunud 1-10 cm-se läbimõõduga purdosake. Kodarik varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogum. Kodarikpüsik taimel on kogu elu vältel juurmine lehekodarik (rosett), millest tõuseb õisikandev vars väiksemate varrelehtedega (nagu nt. paiselehel) või hoopis lehtedeta (nurmenuku taimel). Koguvili mitme liitumata emakaga õiest tekkinud vili. Kores mulla jämedad osad. 71 Kroonineel koht, kus liitlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. serviseks.
annaabi.ee 
