Kigu verest tegi Ea inimkonna, et nad jumalaid teeniks. Babülionis tehti Marduki tempel ja alguse sai maailmakorraldus. Tõenäoliselt eepos tehtud varasema sumeri prototüübi põhjal. Eeposel oli arvatavasti ka Babüloonias poliitilis-rituaalne tähendus. Väietavalt kanti seda ette Akitu pidustuste käigus, mille käigus Babüloonia kuningas võis taasetendada kuningavõimu võitu kõikvõimalike kosmiliste vaenlaste vastu. Eepos legitimeeris kuningavõimu. Inimesi sai nii palju, et nad hakkasid jumalaid häirima. Jumalad saatsid seetõttu üleujutuse. Selle elas üle Utnapisti. Üleujutuse motiiv on ilmselt sumeri päritolu. Uri linna väljakaevamiste käigus avastas Woolley mudakihi, mis tõestas üleujutust, kuid see ei saanud olla ülemaailmne, kuna naaberlinnades mudakihti ei olnud. Enne üleujutust olid valitsenud 5 dünastiat ja pärast üleujutust langes kuningavõim maapeale.
külma sõja lõpp, rassiküsimused, feminismi esiletõus. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. 1980-ndad: postmodernistliku teooria ja kunsti läbimurre Läänes. Philip Johnson. AT&T (Sony) Building. 1984. Feministlikud näited: Mare Tralla Louise Bourgeois (Veneetsia biennaali elutööpreemia) Guerilla Girls 1989 Postkolonialistlik kunstiteooria- legitimeeris mittevalgete kunstnike loomingu Lääne maailmas. Y.Shonibare ,,Kuidas kaks pead korraga minema lüüa" 2006 1980-ndate alguse debati peateemaks oli KONSENSUS. Van Gogh, Picasso ja Pollock said märklauaks angoameerika kunstiteaduses. E.Ahling (Rootsi kunstnik) tõlkis Picasso kubismi ,,realismi" keelde 1993- 94. Ida-Euroopas sattus märklauaks Malevits Irwin ,,Kunsti laip" installatsioon 2003-04 Külma sõja lõpp, Berliini müüri lagunemine 9
väärituks kõiges, v. a Jumala arm. Kui kellelgi osutatakse au, siis ta võtab selle vastu, viidates Jumalale. Muus osas ei hooli ta sellest nagu rikkusest või muudest maistest hüvedest. 4 4. Feodaalne au Feodaalne au sai alguse Rooma riigi lõpuaegade vallutustest. Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: · Esivanemate hulgas polnud orje · Au oli vabade meeste atribuut, mis legitimeeris nende kõrgemat staatust. Algselt oli au aluseks füüsiline suurus ja tugevus, mille põhjaks olid välised hüved ning ennekõike feodaalvaldused. Kõrgkeskajal läksid au sisse karakteriomadused. Rüütliau nõueteks oli vasalliteedi korral võrdsuse, hierarhia lepitamine Ent tekkis pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine, kuid samal ajal aadlike võistlus au pärast, rivaliteet. Ühiskond oli lõhestunud, toimus suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus
välispoliitikavõimega Saksa vürstid. Osmanid, kelle võimsus oli üks peamisi põhjused, miks Habsburgid lüüa said, seevastu puudusid. Habsburgide jaoks tähendas Vestfaal kaotust. Rootsi sai Pommerimaa (Pomorze) ja veel üht-teist. Prantsusmaa Elsassi ja Lotringi (Alsace’i ja Loraine’i) alasid jm. Shveitsi ja Madalmaid tunnustati iseseisvate, keisririiki mitte kuuluvate riikidena. Vestfaali rahuga pandi alus Euroopa rahvusvahelisele ühiskonnale, mis legitimeeris reaalselt iseseisvate riikide (stato) iseseisvuse. Kuna jämedam ots oli antihegemoniaalse koalitsiooni käes, siis fikseerus põhimõtteliselt ka jõudude tasakaalu printsiip. Samas tunnistati Vestfaalis, et sellele eelnenud pikk ja verine sõdade periood on miskit, mida tuleb vältida – seega on mõneti ka tänaste julgeolekuorganisatsioonide eelkäija (OSCE, ÜRO). Vestfaali põhjal kehtis riikide suhetes siiski teatav hierahia: a) de facto ja de jure suveräänsed
Niisiis toetus kasin. Suhetes piiskopi ja ordu vahel saab pea ordu valitsevaks. Piiskop aga peab siiski end ülemaks. Tekkis ka jama maaga: oli lepe, et 2/3 läheb piiskopile ja 1/3 ordule. Tegelikult haaras ordu palju ulatuslikumad alad. Maarjamaa: 1215 (4. Lateraani konsiil Roomas, kus kohal Albert, Theoder, Henrik). Paavst seal aktsepteeris maa kui Maarjamaa. Henrik kirjeldas. Kroonika eesmärk legitimeerida Riiat. Maarjamaa teema on selles samas kontekstis. Sedasi legitimeeris paavst vallutuse. Maarjakultus vms polnud reaalselt siin sugugi suurem kui mujal. Maarjale pühendatud alasid oli tohutult. 1220 Lihula retk. Sekkuvad rootslased – kunn Johan, piiskop Karl. Saarlased lõid tagasi. 1224 vallutati Riialaste poolt Tartu. Tehti rahu. Et lahendada Riia-Taani konflikti tuli paavstilt piiskop Modena Wilhelmi legaat. Albert palus. Igatahes oli Wilhelmi tegevus Riia huvides. 1225 hoolimata legaadist oli konflikt Virumaal
muul”, Christo “Sissepakitud Riigipäevahoone”. Tuntumad esindajad on Michael Heizer, Richard Long, Robert Morris, Dennis Oppenheim. Anselm Kiefer (s. 1945) Las õitseda sada lille. 2000>>> <<< Anselm Kiefer (s. 1945) Las õitseb sada lille. 1999 7 1980ndate New Yorgi kunstinähtused. Postkolonialistliku teooria ja kunsti enesekehtestamine. POSTKOLONIALISTLIK KUNSTITEOORIA Jean-Michel Basquiat. Pharynx. Õli, lõuend, 1985. > legitimeeris mitte-valgete kunstnike loomingu lääne kunstimaailmas. Multikultuurilisuse mõiste (multiculturalism). 1980ndate murrang Lääne kunstimaailmas - universaalse asemel konkreetne / kontekstuaalne, - dekonstrueerimine, - tsiteerimine, originaalsuse müüdi minetamine, - kohtu-juhtumid, tsensuur (fotode tsensuur; religioon, kriminaalsus) - feministlik kunstiteadus, “suurte naiskunstnike” ilmumine, naiselike materjalide (tekstiil) ja tehnikate (tikkimine jms) legitimiseerumine
olid esindatud ka iseseisva välispoliitikavõimega Saksa vürstid. Osmanid, kelle võimsus oli üks peamisi põhjused, miks Habsburgid lüüa said, seevastu puudusid. Habsburgide jaoks tähendas Vestfaal kaotust. Rootsi sai Pommerimaa (Pomorze) ja veel üht-teist. Prantsusmaa Elsassi ja Lotringi (Alsace’i ja Loraine’i) alasid jm. Shveitsi ja Madalmaid tunnustati iseseisvate, keisririiki mitte kuuluvate riikidena. Vestfaali rahuga pandi alus Euroopa rahvusvahelisele ühiskonnale, mis legitimeeris reaalselt iseseisvate riikide (stato) iseseisvuse. Kuna jämedam ots oli antihegemoniaalse koalitsiooni käes, siis fikseerus põhimõtteliselt ka jõudude tasakaalu printsiip. Samas tunnistati Vestfaalis, et sellele eelnenud pikk ja verine sõdade periood on miskit, mida tuleb vältida – seega on mõneti ka tänaste julgeolekuorganisatsioonide eelkäija (OSCE, ÜRO). Vestfaali põhjal kehtis riikide suhetes siiski teatav hierahia: a) de facto ja de jure
Numinosum on kas omadus, mis kuulub nähtava objekti juurde või siis nähtamatu lähedalolu poolt loodud mõju, mis põhjustab teadvusseisundi eripärast muutumist." (JUNG 1977:7) Jung selgitab, et teatud maagilised praktikad ning ka näiteks katoliiklik missa küll kujutavad enesest rituaale, mida viiakse tahtlikult läbi numinoosse teadvusseisundi tekitamiseks, kuid nii tehakse vaid kontekstis, kus esmaselt on olnud autonoomne kogemus ning kus kogemus ise legitimeeris võimaluse selle taastekitamiseks. Jung ütleb, et kuna usuline kogemus on niivõrd intensiivne ning absoluutne, siis loomulikult selle osalised (ükskõik millisest religioonist on jutt) peavad selle sisu viimseks ning eksklusiivseks tõeks. Kuid mitte nii ei saa asju vaadata teadlane. ,,Psühholoog, kui ta võtab teadlase hoiaku, peab lahti ütlema kõigi usutunnistuste unikaalse ning igavese tõe pretensioonist. Ta peab hoidma oma silmad usulise küsimuse inimlikul poolel,