2. TÕMBA JOON LÄBI VAID NENDEST LAHTRITEST,MILLES OLEVAD ARVUD JAGUVAD 5-ga. 4 20 5 87 25 6 987 7777 1212 32 46 76 15 32 45 4352 5541 3212 2 7 6 2 3 10 776 435 4321 1 8 9 65 30 2 8865 9080 7658 43 3 4 15 35 54 8765 6573 9785 76 44 3 40 56 322 980 7899 5475 11 2 20 1 34 111 435 5432 9 12 9 6 50 144 987 87 9987 43 3.(raskem ülesanne) 1 oksal istus 5 leevikest,teisel 10,kolmandal aga mõlemast kokku 3 korda vähem.Mitu leevikest istus okstel. VASTUS: 2.klass JAGAMINE JAGAMINE ON NII ARVU JAOTAMINE VÕRDSETEKS OSADEKS KUI KA ÜHE ARVU MAHUTAMINE TEISE.JAGAMISE TÄHIS ON : 12:3=4,sest 3 x 4 = 12 1.JAGA RAHA VÕRDSELT. RAHA LAPSI IGAÜKS SAI KOKKU 15 EUROT 5 20 EUROT 4 45 EUROT 5 14 EUROT 2 60 EUROT 3 10 EUROT 5 2.MITU KOLMIKUT SAAB MOODUSTADA... ..KUI ON 6 INIMEST V: ...15 INIMEST V: ...
oi tuudi-ruudi-raa, ka pudel metsakohinat, oi tuudi-ruudi-raa. 9 Viraksaare Täna üks väikene hirv hopsab mul üle tee, äkitselt seisma jääb, püsib, ei põgene; minagi seisatan, vaatame teineteist ... äkki kui nõelaks hirm, hopsab pilkude käest ! Talvine pühapäev Mu akna taha tuli vares. Siis tuli teine vares ka. 10 Kaks leevikest siis paaris tulid. Ja nõnda saingi rikkaks ma! Rumala lapse hommikupalve Ma sündinud seks, et olla armas mustmiljoneile ilma peal. Ma palun sind, oh Jumal armas, Et minu arm ei lõpeks eal! 11 Kasutatud kirjandus : Kruus, O. ja Puhvel, H.(koost.). Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 2000. Niit, E. , Kareva, D. , Runnel, H. jt. Suurtelt väikestele. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, 2006. Runnel, H
KOOSTANUD HAJA OJARAND Toiduks on: Must lagipea ja kurgualune, punane rind. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses . Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. Kollane kõhualune. Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks ussikesed, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihased tegutsevad enamasti salkadena. Üks rasvatihasepaar koos poegadega
loomingu keskpäraste teoste hulka. "Tuhkur Hobune" ilmus esimest korda 1961, "Kellad" 1963. Autor kirjutas ise "Tuhkur Hobuse" kohta, et selle romaani tekkelugu ulatub minevikku aega, mil Agatha Christie oli alles proviisoriõpilane "mr. P." Juures (nime autor ei reeda). P. sööbis talle mällu, ja ta arendas selle raamatu lehekülgedel välja Osborne`i kujuks. Autor kirjeldas P.-d kui koomilist lühikesekasvulist, ümarate kontuuridega ja leevikest meenutava rõõmusroosa näoga ning lapselikult rahuloleva olekuga meest. Agatha Christie jaoks oli mr. P. Osbourne petlikule välimusele vaatamata ohtlik inimene, kellena ta ka "Tuhkru Hobuse" lehekülgedel 50 aastat hiljem taaselustub. Agatha Christie meenutas, et P. kandis taskus surmavat mürki kuraaret, kuna see andis talle võimutunde. Teistest "Tuhkru Hobuse" tegelastest väärivad märkimist mitmes raamatus
· Pöialpoiss · Nurmkana 2 Header and footer ; nimi Leevike Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike on levinud kogu Euraasias. Eestis on ta tavaline, kuid ta levik on hajus. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses. Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Putukate ja röövikutega toidetakse vaid poegi. Põnev on tema käitumist jälgida lindude talvisel toidulaual, kus ta "esineb" tõelise ainuvalitsejana. Emaslinde isaslinnud ei puutu, kuid ülejäänud liigiesindajad peletatakse järjekindlalt eemale. Seetõttu võib ise sageli jääda tühja kõhuga. Need toiduotsijad leevikesed on paiksed. Talveks nad ära ei lenda. Osa leevikesi lahkub
Patsid on kollased nagu õled. Silmad on hallid. Pille-Riin ärkas ja lehvitas aknal emale, kes lahkus. Märkas, et pakane joonistab akna peale hõbedasi männi ja kuuseoksi ning lilli. P-R tahtis, et pakane joonistaks koera või kassi või inimese. Kuna ta arvas, et pakane ei oska, siis joonistas paberile ette. Isa kutsus sööma. Pille-Riin pidi sööma mannaputru, millel oli võisilm, ees oli naerusuine Sass, kes on tass, mille sees on piim. P-R oli aga viril. Nägi kahte leevikest kasel, kes sarnanesid neile, kes olid pudru all. P mõtles, et äkki nad on taldrikult lennanud. Sõi taldriku tühjaks, leevikesed olid seal, aga kasel neid enam polnud. Soome kelk. Sinise maja Anul sai endale Soome kelgu. Käisid sõitmas, mängisid postiljoni. Anne. Anne on Pille-Riini nukk, kes elab riidekapi ja seina vahel nurgas. Ta on tädi Juuli tehtud. Ükskord kui ta maal oli, siis tädi Juuli tegi. Silmad on nööpidest, juuksed pihutäiest linast. Juuli selgitas mis on lina
2.4.4.1. Leevike (Pyrrhula pyrrhula) Minu vaatluse põhjal võiks leevike olla jämeda kehakujuga lind. Sugupooled eristuvad värvuse poolest. Rohkem nähakse isaslinde. Isasel on alumine kehapool erepunane ja selg on tuhkhall. Emasel on alumine kehapool hallikasbeež ja selg on hallikaspruun. (Linnumääraja, 2015) Mõlemal on tiival hallikasvalge vööt. Nokk on tume ja papagoi laadne. Jalgade värvus on kollakas. (Vaata pilt 15) Leevikest kohtab kalmistutel kõrgete puude okstel. Enamasti näeb teda lendamas ühe oksa pealt teisele, eriti varaõhtusel ajal selge ilmaga. Näeb rohkem hommikusel ajal selge ilmaga. Esineb Eestis aastaringselt. Osa lahkub oktoobris-novembris lähipiirkondadesse talvituma, saabuvad tagasi märtsis-aprillis ning alustavad paaride moodustumist. Põhitoiduks on okas- ja lehtpuude seemned, lehtpuude võrsed, pungad, noored lehed ja õied. Eelistab pesitseda okas- ja segametsades, eriti kuusikutes
Taimekaitsevahendite ning teiste kemikaalide kasutamine põllumajanduses ja ka üldine looduse reostamine on Eesti linnustikule negatiivset mõju avaldanud. Eestis on 116 linnuliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viite alt "Looduskaitsealused linnud Eestis". 5 LEEVIKE LEEVIKE on meile oma punase vesti, musta mütsi ja halli kuuega armsaks saanud. Leevikest näeme peamiselt sügisel ja talvel. Siis viibivad nad sageli inimasulate läheduses aedades ja parkides. Suvel tegutsevad nad varjatult kuusemetsas. Söögimajas toituvad leevikesed on kohalikku päritolu. Leevikese toiduks on puu- ja rohuseemned. Kuuse- ja männiseemneid ei jõua ta käbide seest välja koorida, seepärast korjab ta need üles maast. Pesa ehitab ta metsa- salkude sisse, kus käib vähe inimesi. Pesapuuks valib leevike põhiliselt noore tiheda kuuse.
kollased nagu õled ja silmad on hallid.Eriti meeldisid jutud: Pille - Riin ärkas ja lehvitas aknal emale, kes lahkus. Märkas, et pakane joonistab akna peale hõbedasi männi ja kuuseoksi ning lilli P-R tahtis, et pakane joonistaks koera või kassi või inimes.e Kuna ta arvas, et pakane ei oska, siis joonistas paberile ette. Leevikesed. Isa kutsus Pille – Riini sööma mannaputru, millel oli võisilm, ees oli naerusuine Sass, kes on tass, mille sees on piim. P-R oli aga viril. Nägi kahte leevikest kasel, kes sarnanesid neile, kes olid pudru all. P-R mõtles, et äkki nad on taldrikult ära lennanud ja sõi taldriku tühjaks, leevikesed olid aga alles, kasel neid enam polnud. Soome kelk. Sinise maja Anul sai endale Soome kelgu.Nad käisid sellega Tuule puiesteel sõitmas ja mängisid postiljoni. Anne. Anne on Pille - Riini nukk, kes elab riidekapi ja seina vahel nurgas. Ta on tädi Juuli tehtud. Ükskord kui ta maal oli, siis tädi Juuli tegi. Silmad on
annaabi.ee 
