põrgu- kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid reliikviad- pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati kardinalid- kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti kirikukümnis- kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist kirikulõhe- kiriku jagunimine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile allvateks õigeusu kirikuks
üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada oma mõjusfääri sinna (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). 2 · Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad (e.kolmanda maailma riigid; NB! Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). · Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka kolmanda maailma riikides. · Kõik mailma riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid - Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne.). · Vt. Üldajalugu XII klassile. Lk 60-64.
Viimane kohtupäev Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi, ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti Kirikukümnis Kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist. Kirikulõhe Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile alluvaks õigeusu kirikuks. Indulgents Patukustutuskiri. Avignoni vangipõlv - Aastal 1309, asus toonane paavst Clemens V, kes oli päritolult prantslane, ajutiselt Avingoni linna Prantsusmaal. Seal tundus elu rahulikum, sest Roomas ülikud tülitsesid paavstidega ja võisid ohustatada nende julgeolekut. Itaallastele see ei
Aleksandrikooli liikumine Eestikeelse keskkooli jaoks raha kogumine Põllumeeste seltsid Talupoegade majandusliku rikkuse tõstmine Üliõpilaste selts 1870 rajatud, koondas üliõpilasi Tartus Tegutsesid ka väiksemad seltsid laulukoorid, orkestrid, külateatrid jne 21. Hurda ja Jakobsoni tüli 1870. aastate lõpus. Selle põhjused. Äratusliikumise lõhenemine. 1877-78 Hurda ja Jakobsoni vaheline avalik tüli ajalehes Sakala, liikumine jagunes leerideks. Hurt oli konservatiivne ja rahumeelne, rõhutas vaimuelu. Jakobson oli radikaalne ning usuvaenulik. Hurt muutus ebapopulaarseks. 22. Rahvusliku liikumise allakäik 1880. aastatel Hurda lahkumine Eestist ja Jannseni halvatus 1880, C. R. Jakobsoni surm halvatusse 1882, Aleksander III võimuletulek 1881 kuidas mõjutasid kõik need tagasilöögid rahvuslikku liikumist? Hurt lahkus Eestist 1880, hakkas Peterburi Eesti koguduse pastoriks.
seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest, astuvad Jumala kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki, kes põrgusse. Kardinalid kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti Kirikukümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas u. kümnendiku saagist Kirikulõhe kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 a. suur kirikulõhejagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile alluvaks õigeusu kirikuks Indulgents patulunastuskiri. Väideti, et selle ostjale annab Jumal kõik patud andeks. Müüs kirik, et kasumit teenida. Avignoni vangipõlv paavsti eemalviibimine Ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks Inkvisitsioon katoliku
(näiteks Tšiili, Pakistan jne.). Koloniaalimpeeriumite lagunemine Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e. Kolmanda maailma riigid. Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. Trumani doktriin: See oli USA presidendi H. Trumani välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile, millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas.
aseesimeheks ja Iraagi asepresidendiks. 1970 sõlmib Saddam Hussein läbirääkimiste tulemusena relvarahu Kurdi mässulistega, lubades neile ulatuslikku autonoomiat. Kuna relvarahu leppeid ei täideta toimub 1974 kurdide ülestõus valitsusvägede vastu. 1973 nimetati ta Iraagi relvajõudude kindraliks. Saddamil raskendas võimu kindlustamist pärast 1968. aastat Iraagi ühiskonna jagunemine etniliselt, usuliselt ja keeleliselt erinevateks leerideks, kes olid omavahel vaenujalal. Need olid araabia sunniidid, kurdi sunniidid ja araabia siiidid. Ühiskonda lõhestasid veel hõimudevahelised konfliktid, ilmalike natsionalistide ja religioossete fundamentalistide vaheline konflikt ning konflikt hõimudeks koondunud maarahva ning linnarahva vahel. Saddami valitsuse võimubaasiks olid keskklassist ja töölisklassist araabia sunniidid riigi keskosas, kelle vaated on natsionalistlikud ja modernsed
kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.kolmanda maailma riigid (Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja- Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. · Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950- 1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne).
koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.kolmanda maailma riigid (Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded
Suurele hüppele järgnes suur näljahäda. 59-62 hullud nälja aastad. Andemte järgi 30-45 milj. inimest said surma. Hiina ajaloos üks õudsemaid sündmusi. Hiina ametliku ajaloo järgi seovad seda loodusõnnetustega, püüavad vähendada Kompartei osa õnnetuse põhjustamisel. Ametliku andmete järgi ligi 15 miljonit inimest. Põllumajanduse hävitati, ei lasknud kasutada traditsioonilise viisi põllumajanduse rpobleemide ennetamiseks. Juhtkond erinevateks leerideks, tegeles võimuvõitlusega. Ei otsustanud mida majanduse heaks teha, kuidas näljahäda ära hoida, vaid tegelesid juhtkonna probleemidega. Võimuvõitluse tagajärjel toimus tõepoolest rida loodusõnnetusi. Nõukogude Liit taganes abiprogrammist, mida alguses lubas. Kolmel aastal leidis aset suur põud, ilmastikuolud kehvad. 56- 60 viljatootmine vähenenud ligi poole võrra. Varblaste vastane kampaania. Rakendati kõik. Sündivus ka madal