neutraliseerimiseks. Nende kvaliteedinäitajas neutraliseerimisvõime e leelisus(omadus neutraliseerida happeid,väljendatakse CaCO 3 %) Leelisuse määramine- lubiväetisele lisatakse kindel kogus ( tingimata liiast) hapet ja tagasitiirimise teel selgitatakse välja kui suure koguse suutis lubiväetis neutraliseerida, milleka tiitritakse happe ülejääk tagasi NaOHga. Kulunud happe hulk annabki lubiväetise neutraliseerimisvõime. Arvutustel kasutame leelisust ( mida väljendatatakse protsentides ) võrdväärsena CaCo 3sisaldusega Aktiivne happesus- nimetatakse ka mulla reaktsiooniks. Põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. pH- vesinikioonide konsentratsiooni tähis. See määratakse 1N KCl leotisest. Asendushappesus- H5,6 , see näitaja on alati suurem kui akt.happesus. neutraliseerib pool lubiväetise normist mis on välja arvutatud hürol. Happesuse põhjal.
Vihmavee pH 5,6. Vee pH on vahemikus 5 kuni 9. Puhverdusvõime: omadus säilitada pH väärtust; võime neutraliseerida vesinikioone (hüdroksiidioone). Karbonaadid: CO32- + H+ HCO3 Vesinikkarbonaadid: HCO3- +H+ H2O+CO2 Aluskivim: lubjakivi CaCO3 Ca2+ + CO32- CaCO + CO + H O Ca2+ + 2HCO - 3 2 2 3 Vee leelisus: iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone; on hapet neutraliseerivate osakeste hulk vees. Vee leelisust põhjustavad HCO3-, CO3-2, OH-. Vee pH ja H + -ioonide kontsentratsiooni arvutamine. pH= -log [H+] või pH= -log cH+ (?) Sademete pH muutus Eestis viimastel aastakümnetel ja muutuse põhjused. Ida- ja Lääne-Eestis on happelisus 5,83, eeldatavasti põlevkivi tööstusest (põlevkivi tuhk). Läänemaal on pH 4,83, eeldatavasti mere happelisuse tõttu (mere aerosoolid). Sudu mõiste, klassikaline ja fotokeemiline sudu; sudu põhjustavad saasteained ja teket soodustavad tingimused.
Viimaste hüdrolüüsil tekivad vabad hüdroksüülioonid. grammides. ..... iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone Merevesi on: ....hapet neutraliseerivate osakeste hulka vees (pH>7) soolane aluseline so [OH] > [H+] (pH = 7,5 - 8,5) merevesi on aluseline Looduslikus vees vee leelisust põhjustavad: OH-, HCO3-, CO32- Loodusliku vee leelisus on tingitud peamiselt hüdrokarbonaatidest. Baltimere soolsus on ~0,5 % ehk 5 (promilli) (1kg H2O - 5 g sooli) OH- + H+H20 HCO3- + H+H2CO3 Ookeanivee soolsus on kuni 3,5 % (35 ) (1kg H2O - 35 g sooli) CO32- + H+HCO3- L=[OH-] + [HCO3-] + 2[CO32-] Kõige soolasem looduslik vesi maakeral on Vahemeres Kreeta ranniku
- pH - leelisus - hapendatavus - kuumutusjääk Kuumutusjääk- mitte lenduvaid anorgaanilisi lisandeid vees määratakse kaaluliselt pärast teatud veehulga aurustumist ja keetmist 800C juures. Üldkaredus- kaltsiumi ja magneesiumi ioonide summa ühes liitris vees Leelisus- üldleelisuseks nim vees esinevate hüdroksiid ,- vesinikkarbonaadi või karbonaatide OH-, HCO3, CO3 ja orgaaniliste hapete anioonide summa. Aktiivreaktsioon (pH)- näitab vee happelisust või leelisust, hape alla 7, neutraalne 7, leeliseline üle 7. Mangaan (Mn)- esineb vees koos rauaga. Kloriidid- esineb alati looduslikus vees, soolad lahustuvad hästi. Sulfaadid- esinevad tihti looduslikus vees ja vähese soolasisaldusega vees Väävelvesinik- annab mäda lõhna ja esineb reostunud pinnavees, põhjustab metalltorudel korrosiooni Lämmastikühendid moodustuvad vees karbamiidi ja valkude lagunemisel, seda on reovees. Raskmetallid- Eestis pole
kaotama, kui piirate teraviljatoodete, leiva-saia, ubade ja muude kaunviljade tarbimist. 9 Põhiline faktor 0-tüübi kaalukasvus on gluteen, mille lektiinid takistavad teie insuliini ainevahetust, häirides küllaldast kalorite kasutamist energia saamiseks. 0-tüübi kaalukasvule aitavad kaasa ka teised faktorid. Teatud oad ja kaunviljad, eriti aga läätsed ja harilikud aedoad, sisaldavad lektiine, mis talletuvad lihaskoesse, tõstes selle leelisust ja vähendades valmisolekut füüsiliseks aktiivsuseks. Kolmas faktor 0-tüübi kaalu kasvus on seotud kilpnäärme talitlusega. 0-veregrupi tüübil on kalduvus madalaks kilpnäärme hormooni hulgaks. Seisund, mida nimetatakse hüpotüreoosiks, on tingitud sellest, et 0-tüüp ei tooda piisavalt joodi keemilist elementi, mis on vajalik kilpnäärme hormooni tekkeks. Hüpotüreoosi sümptomite hulka kuulub kaalu suurenemine, vedeliku peetus, lihaste kõhetumine ja väsimus. (63-65)
NO2+ O NO3; NO2 + O3 NO3 + O2 SO2 ja NO2 õhus ja vees õhus:[SO2] < [CO2] [NO2] << [CO2]lahustumine vees, hapete tugevus:KH (SO2) ; KH (NO2) > KH (CO2) K (H2SO4) ; K (HNO3) > K (H2CO3)SO2 ja NO2 mõju vihmavee pH-le suurem! Vee leelisus iseloomustab vee võimet siduda H+ -ioone ehk hapet neutraliseerivate osakeste hulka vees määratakse :vesinikioonide moolide arv, mida on võimeline neutraliseerima 1 liitri vee leelisus. Vee leelisust põhjustavad: tavaliselt looduslikus vees:1)OH- 2)HCO3- 3)CO3 2-väiksema tähtsusega: H2PO4-, HPO4 2- , HS. Loodusliku vee leelisus OH- + H+ H2O; HCO3- + H+ H2CO3; CO32- + H+ HCO3-; L = [OH-] + [HCO3-] + 2[CO3 2-].Happevihma toime pinnasele katiooni vahetusmahtuvus (meq/100g)mittetundlikud pinnased > 15,4; vähetundlikud pinnased 6,2 ... 15,4; tundlikud pinnased < 6,2. Metallid ja nende ühendid1) Looduslikult leiduvad,
henditest ja orgaanilised hendid. Sisaldab veel hljumeid ja need hljumid on muudustunud suurtematest osakestes liiva ja savi hendeid. Nad praktiliselt ei lahustu vees). Toorvett iseloomustuvad philised kvaliteedi nitajad: hljumi sisaldus vees mg/l kuivjk mg/l leevelisus mg-ekvivalent/l (suur leelisus phjustab torude korrosiooni) vee karedus (veekaredus kujutab endast philiste katlakivi tekitajate sisaldust, kaltsium-magneesium soolad) mg-ekvivalent/l pH sisaldus (vljendab vee happelisust , leelisust) vees lahustunud agressiivsete gaaside sisaldus (vees lahustunud CO2 ja hapnik ) mg-l Et vesi oleks normipiirides tuleb torudesse antavat vett ettevalmistada. Ettevalmistamine seisneb vee eelpuhastuses ja vee pehmendamises. Vee ttluskomplekt koosneb tavaliselt filtreerimise seadmetest ja vee pehmendamise seadmetest see thendab ja tdeldakse nii kalta toitevett nii ka soojustvrku andtavat vett, kusjuures vesi lbib ka pH kontrollseadme ja siis satub vesi tavaliselt nn sellititesse
Probleem on selles, et siis uhutakse Ca, Mg ja K mullast välja. Leeliselises keskkonnas on vastupidi ning Al, Mn ja Fe on taimedele kättesaamatud. Seetõttu on enamikule taimedest sobilik mõõdukalt happeline keskkond (pH=6). *Vee leelisus so võime haarata H+-ioone (pH>7), iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone (hapet - 2- neutraliseerivate osakeste hulk vees). Looduslikus vees vee leelisust põhjustavad: OH-, HCO3 , CO3 - + OH + H H20 - + HCO3 + H H2CO3 2- + - CO3 + H HCO3 - - 2- L=[OH ] + [HCO3 ] + 2[CO3 ] Ühendeid merevees Heitvetega satub merre pestitsiide ja väetisi. Tulemuseks vetikate vohamine, mis takistab päikesekiirguse toimel toimuvat fotosünteesi. Hapnik-süsihappegaas vahekord muutub - loomsetel organismidel ei jätku hapnikku
oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Liivmuldades võib see olla aktiivsest happesusest üle 1000 ja savimuldades 50000...100000 korda suurem. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel. Mulla leelisuseks nimetatakse ühevalentsete metalsete katioonide, eelkõige Na+ ja K+ esinemist mullalahuses. Mulla leelisus on taimedele ja mikroorganismidele niisama kahjulik nagu liigne happesuski. Liigset leelisust on võimalik kõrvaldada muldade kipsimisega. 22 Enamik kultuurtaimi eelistavad nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga mulda (pHKCl 5.6...7.2). Mulla happesusele reageerimise suhtes võib kultuurtaimi jagada järgmistesse rühmadesse: · väga tundlikud happesuse suhtes peedid, lutsernid, valge mesikas, kanep, peakapsas. ploom, kirss. sõstrad. Neid nim
lämmastik- ja kaaliumväetisi – 10-15 g/m2, kaaliumiväetist 15g/m2 kord 2-3 aasta jooksul sügisel, et taim talvituks paremini. Väetisi ei anta mitte ainult istutamise ajal, vaid intensiivse kasvu ajal pealtväetisena. Orgaanilised väetised kindlustavad bakterite arengut ja tõstavad mullaviljakust, mineraalväetised annavad vajalikke toitaineid. Pidevalt tuleb mulda ka lubjata. Multšimine aitab reguleerida mulla happesust või leelisust, vähendab umbrohu kasvu ning varustab ligustrit orgaanilise väetisena- suurendab elujõudu. Kui tekivad okstele punakaspruunid, kohati sissevajunud laigud ja haiguse süvenedes ümbritsevad laigud oksa ja see kuivab ülalpool kahjustuskohta, tuleks oksad välja lõigata ja põletada, ning põõsaid tuleks pritsida pärast õitsemist Bravo 500 SC-ga (20- 25ml/10l) (Seemnemaailm). 25.5 Hooldus Harilik liguster on noores eas kiirekasvuline. Üheaastased võrsed kuni 20 cm kõrgused
lämmastik- ja kaaliumväetisi – 10-15 g/m2, kaaliumiväetist 15g/m2 kord 2-3 aasta jooksul sügisel, et taim talvituks paremini. Väetisi ei anta mitte ainult istutamise ajal, vaid intensiivse kasvu ajal pealtväetisena. Orgaanilised väetised kindlustavad bakterite arengut ja tõstavad mullaviljakust, mineraalväetised annavad vajalikke toitaineid. Pidevalt tuleb mulda ka lubjata. Multšimine aitab reguleerida mulla happesust või leelisust, vähendab umbrohu kasvu ning varustab ligustrit orgaanilise väetisena- suurendab elujõudu. Kui tekivad okstele punakaspruunid, kohati sissevajunud laigud ja haiguse süvenedes ümbritsevad laigud oksa ja see kuivab ülalpool kahjustuskohta, tuleks oksad välja lõigata ja põletada, ning põõsaid tuleks pritsida pärast õitsemist Bravo 500 SC-ga (20-25ml/10l). Harilik liguster on noores eas kiirekasvuline. Üheaastased võrsed kuni 20 cm kõrgused. Talub
annaabi.ee 
