samamoodi kuulsust nagu Pompeios oli võitnud Idamaades , ainult tema tahtis võita kuulsust Läänemaades . Caeras ja Pompeios hakkasid üksteist aegamisi vähem usaldama ning aastal 49 eKr toimuski nende vahel suur kodusõda . Mõlemad tahtsid ise olla mõjukam mees Rooma riigis . Mõlemal olid ka oma enda leegionid , kelle peale nad võisid igas olukorras kindlad olla . Pompeiosel olid head suhted senatiga , samas Caesar lotis rohkem lihtrahva toetusele . Sõjakäigus Caesar koos oma leegioniga ei viitnud kaua aega Roomas , vaid nad purjetasid koheselt Itaaliast Kreekasse . Kreekas toimus otsustav lahing , kus Pompeiose leegionid said raskelt lüüa . Caesarist sai Rooma riigi valitseja . Ta polnud julm valitsejaja oma endistele vastastele andis ta meeleldi andeks . Senat andis Caesarile ka diktaatori ameti . Sellest hoolimata ei meeldinud tema ülemvim paljudele suursugustele roomlastele ja nad tahtsid ka taastada senati võimu endisel kujul . Senaatorid sõlmisid Caesari
Nad sõdisid kaasa lahingutes Eesti pinnal. Järk- järgult mindi üle sundmobiliseerimisele. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS- leegionisse. Kuna soovi leegioniga liitumiseks avaldasid vähesed, mindi armee kokkusaamiseks üle sundmobilisatsioonile. Natsi armee võis tunduda eestlastele päästjana NSV Liidu okupatsioonist, kuid sakslasedki ei soovinud midagi kuulda Eesti omariiklusest. Hoidumaks Saksa mobilisatsioonist algas eestlaste hulgas kõrvalehoidumine rindeteenistusest. Populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda ühes soomlastega Punaarmee vastu. Enam kui 2000 eestlasest moodustati jalaväerügement JR200, mis 1944. aasta suvel osales
Nad sõdisid kaasa lahingutes Eesti pinnal. Järk- järgult mindi üle sundmobiliseerimisele. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas ning hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS- leegionisse. Kuna soovi leegioniga liitumiseks avaldasid vähesed, mindi armee kokkusaamiseks üle sundmobilisatsioonile. Natsi armee võis tunduda eestlastele päästjana NSV Liidu okupatsioonist, kuid sakslasedki ei soovinud midagi kuulda Eesti omariiklusest. Hoidumaks Saksa mobilisatsioonist algas eestlaste hulgas kõrvalehoidumine rindeteenistusest. Populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda ühes soomlastega Punaarmee vastu. Enam kui 2000 eestlasest moodustati jalaväerügement JR200, mis 1944. aasta suvel osales
15.PEATÜKK Pärast Publius Variniuse teist lüüasaamist hakati Kampaanias toimunu üle tõsiselt järele mõtlema. Variniuselt võeti õigust sõjapidamiseks gladiaatoritega ära ning see anti hoopis Gaius Anfidius Orestesele. Talle anti kolmekümne tuhande mehe suurune armee. Kevade tulekul asusid mõlemad väed üksteise vastu liikuma ja toimus tühine taplus, mille järel pidi Spartacus taanduma Formiaesse. Spartacus lahkus kaheksa leegioniga uuesti vaenlase vast, kui see ei võtnud väljakutset vastu. Seejärel piiras gladiaatorite juht Orestese laagri täiesti ümber ja asetas ta paratamatuse ette kas lahingusse astuda või nälga surra. Pärast mitmeid ohverdamisi otsustas roomalste juht saata Spartacuse juurde viis desertööri. Traaklane sai aga aru, et need on hoopis salakuulajad. Spartacus sai Orestese plaanile pihta ning otsustas tegutseda. Lahing toimusgi nii, nagu Spartacus oli ette näinud Orester ründas
· Sõdurkeisrite ajajärk Muudatused riigi ja ühiskonna korralduses · Rahvakoosoleku võim vähenes ja peale Augustuste surma ei kutsutud isegi enam kokku. · Senat säilis, aga senaatoriteks said ainult provintside ülikud. · 212. pKr Caracalla edikt kõik vabad elanikud said kodakondsuse, kaasaarvatud provintsides. See tähendab, et kodakondsuse mõiste Roomas kaotas oma sisulise tähtsuse. · Augustuse ajast peale moodustati sõjavägi 21 leegioniga ja see asetati piiridele, riigi põhjapiiriks sai Reini - Doonau joon. Piirile ehitati kindlustussüsteemid, kuhu paigutati leegionid ja neid nimetati limesiteks. Kindlustatud piiril oli teatud vahemaade tagant valvetornid ehk kastrellid. Kokkuvõttes varasekeisririigi armeel oli piirikaitseline funktsioon. · Rooma puhul oli tegemist õigusriigiga ja see tähendas, et kõik kodanikud olid seaduste ees võrdsed
Bolsevikud vallutasid aga jaanuaris 1918 Kiievi, veebruaris Rostovi ning tegid märtsis sakslastega rahu. Esialgu tundus, et bolsevikud ongi võitnud (Kaledin lasi end maha, olles kaotuses kindel, Kornilov sai aprillis surma), ent Antanti sekkumine ja Bresti rahu ebapopulaarsus enamuse mittebolsevike seas võimaldasid uute kampaaniate alustamist. Kaukaasias võeti võim bolsevistlikult Bakuu kommuunilt (26 komissari lasti hiljem maha). Teine tagasilöök tabas bolsevikke seoses Tsehhoslovakkia Leegioniga, mis oli moodustatud sõja ajal peamiselt tsehhidest, kes soovisid oma maad Austria-Ungari keisririigist iseseisvaks muuta. Tsehhoslovakkia Leegioni eesmärk oli seega sõja jätkumine kuni Austria-Ungari ja Saksamaa lüüasaamiseni. Bolsevike valitsus pakkus võimule tulles neile varianti, et tsehhid saavad lahkuda läbi Siberi ja Vladivostoki Venemaalt ning minna Prantsusmaale, kus nad saaksid austerlaste vastu edasi sõdida. Peale Bresti rahu tuli bolsevikel aga leegion
Cunobelinus ühendas kaks vürstiriiki ning rajas pealinna Camoludunumi, millel olid tähtsad kaubasidemed Rooma keisririigiga. 40. aastal ta suri. Tema kaks poega Caratacus ja Togodumnus ründasid atrebaate, kes olid roomasõbralikud. Roomlased jälgisid seda murelikult. Atrebaatide kuningas Verica palus tõenäoliselt roomlastelt abi. Claudius arvas, et seal eriti sõdida ei tule, vaid pigem ülikuid enda poolele kallutada. 43. a kevadel asus ta nelja leegioniga teele. Cunobelinus ühendas trinovantide ja katuvellaunide vürstiriigid, oli ise katuvellaun, sai u 20 Kagu-Britannia valitsejaks, tegi Camulodunumist pealinna. Tal oli 2 poega Caratacus ja Togodumnus, kes olid palju agressiivsemad ja Rooma-vastasemad. Neil oli ka kolmas vend Adminius, kes oli Rooma-sõbralik ja saadeti eksiili. Caesar oli druiidid inimohvrite toomise pärast Galliast Britanniasse pagendanud, nemad olid sealjuures suured õhutajad
Caesari toetamisest. Pompeiuse uue naise isa oli aristokraat, vabariigi pooldaja. Pompeius tegi äiapapast kaaskonsuli. Senat kutsus Caesari Galliast koju ja nõudis tema vägede laialisaatmist. Rahvatribuunid Marcus Antonius ja Cassius esinesid kõnedega Caesari kaitseks, panid veto Senati otsusele Caesari suhtes ja põgenesid Galliasse Caesari kaitse alla. Senat kuulutas välja sõjaseisukorra ja nimetas Pompeiuse ülemjuhatajaks. Caesar vastas sellega, et tuli 49. aasta jaanuaris eKr ühe leegioniga üle Rubico (loe ruubiko) jõe, mis oli tema provintsi lõunapiiriks. See oli mäss vabariigi vastu: Caesarit ootas võim Rooma üle või häbistav surm. Legendi kohaselt (Plutarchose koostatud eluloos) mõtles Caesar Rubicol kaua valiku üle. Lõpuks ütles ta: "Liisk on langenud!" - ja liikus vägedega edasi. Väljend "ületada Rubico" tähendab tänagi ohtliku sammu ettevõtmist, millest ei saa enam taganeda. Octavianus saab Augustuseks impeeriumi algus
kolme kategooriasse, mis rivistusid kolme viirgu üksteise taha. Nad oldi raskelt relvastatud jalaväelased kilbi ja raske odaga. Rivistunud malelaua- kujuliselt. Leegionis olid ka 1200 kergrelvastatud meest. Rooma ühe leegioniga käis kaasas ka liitlastest abijõud, mis oli suuruselt umbes sama. Riigikord Jaguneb riigiametnikud ehk magistrat, senat ja rahvakoosolek. Magistraat olid valitavad, samasse ametisse määrati rohkem kui üks mees. Kindlalt nõuti sõjaväeteenistuse läbimist ja oli nõutav ka ratsaväeohvitserina teenimine. Kõik rikkad ei kandideerinud, pigem nobiliteedi liikmed
või 160 meest jagunesid veel kolme kategooriasse, mis rivistusid kolme viirgu üksteise taha, kahes esimeses reas oli 1200 meest , tagumistest 60 meest, piltliku kilbi ja viskeodaga, rivistatud malelaua kujuliselt. - - - - - - - , vahekohtadest ette liikuvad, siis taganevad jne. ----- --- 3000 tuhat raskelt relvastatud jalaväelast(keskmised) sisi olid veel 1200 tuhat kerge relvastusega(vaesemad)kes viskasid ja 300 ratsaväelast.(rikkad) Ühe leegioniga käis kaasas ka liitlaste omad, u sama palju 4500. Rooma riigi kord Riiklik süsteem jaguneb kolme komponenti: riigi ametnikud,- magistraadid, senat ja rahvakoosolekud comitia. Magistraadid- olid valdavalt valitavad, 1 aastaks ja kollegiaalsed. Samasse ametisse määrati korraga rohkem kui üks mees. Kindlalt nõuti sõjaväe teenistuse läbimist ja ratsaväe teenistus.KAndideerisid nobiliteedi liikmed. Peale selle magistraatidesse kandideerimisena, auastmete järgus, kindel
kaugele sõdima kodumaalt. Mobilisatsioon: 1943. aastal kuulutati välja mobilisatsioon meestele, kes sündisid 1919-1924 aastatel. Sakslased üritasid jätta muljet, et tegemist on vabatahtlikega. Mobiliseeritule anti valiku, kas minna leegioni, sõjaväe abiteenistusse või Saksamaale tööteenistusse. Algas mobilisatsiooniealiste meeste põgenemine Soome- Eelistati Soome vennasrahva mundrit võitlemiseks Nõukogude Liidu vastu. Narva pataljon: Vähestest inimestest, kes liitusid Eesti leegioniga tehti Narva pataljon. Pataljon paistis välja oma võitlusvõime ja tahtepoolest, kuid kandis ränki kaotusi. 1944 aasta Punaarmee jaanuaripealetung: 14. jaanuaril 1944 alustasid Leningradi, Volhovi ja 2. Balti rinde väed Leningradi ja Novgorodi all pealetungi ja murdsid Saksa kaitseliinid mimtes kohas läbi. Sakslased pidid taanduma ning järgnevates taandumislahingutes kandsid Saksa üksused tõsiseid kaotusi, kuid ei lasknud end ümber piirata ehk väe põhijõud säilis
annaabi.ee 
