oratooriumi, 2 muusikali, lühiooper, kantaat), telefilmide ja telelavastuste muusikat. Mattiisen on kirjutanud kõige rohkem laule(86). Kõige tuntumad on ,,Ei ole üksi ükski maa"(1987), ,,Emale" ja viis ärkamisaegset laulu: ,,Kaunimad laulud" (1988), ,,Mingem üles mägedelle" (1988), ,,Sind surmani" (1988), ,,Isamaa ilu hoieldes" (1988), ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" (1988). Mattiisen on kirjutanud muusika lavateostele ,,Charlotte koob võrku" ja ,,Väike merineitsi". Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. "Ajaga silmitsi" osadeks on Argipäev, Psühhokraatia Attaca, Võib olla. Alo on saanud 1988. ja 1989. aastal Eesti NSV muusika-aastapreemia, 1996.a Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Alates novembrist 2006 on Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. Alo Mattiisen on maetud Tallinna Metsakalmistule
Ta pühendas selle sümfoonia Napoleonile, sest toimus suur Prantsuse revolutsioon, ning Napoleon kukutas kuninga võimu. 5-s sümfoonia "Saatuse Sümfoonia" Beethooven vihkas jumalat oma elusaatuse pärast seepärast panigi sellise nime sümf. 6-s sümfoonia Karjase sümfoonia 9-s sümfoonia - "Koori sümfoonia" "Rõõmu sümfoonia" "Euroopaliidu hümn" Avamängud: *Prometheus *Leonore *Egmont *Coriolanus TEOSED: *Muusika lavateostele *Tantsud orkestrile *Teosed solistile: klaverikontserdid *Teosed kammeransamblitele *Kaveri teosed *Sonaadid: "Pateetiline sonaat" "Appasionaata" (kirglik) "Kuupaistesonaat"(rahva pandud nimi) *Ooper: "Fidelio"( Leonore 4-jas avamäng on Fidelio avamäng) *Missad: "Pidulik missa" *Oratooriumid: "Kristus õlimäel" *Kaanonid *Laulud klaverisaatega. *Aariad
Müüte anti viikingiajal edasi suuliselt, näiteks pikkade värssjutustustena. Praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja Nooremast Eddast, Islandi saagadest ja teistest keskaegsetest tekstidest. Skandinaavia folklooris säilisid muistsed uskumused ja legendid pikka aega ning mõnedes maakohtades püsivad need tänapäevani. Muinaspõhja usku on taaselustatud või taasleiutatud germaani uuspaganlusena. Mütoloogia on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele. omab mitmeid omadusi, mis seovad seda teiste soomeugri mütoloogiatega, nagu eesti mütoloogiaga, kuid ka teiste naabruses olevate mütoloogiatega, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga. Soome ja teiste läänemeresoome rahvaste mütoloogiad on seotud teise soomeugri rahvaste, nagu saamide mütoloogiatega. Soome mütoloogia elemendid säilisid läbi suulise traditsiooni ning folkloori 18. sajandini.
rõõmu nimel. Aastail 18241826 kirjutas Beethoven viis kvartetti, mis on jäänud kõige keerulisemateks ja omapärasemateks. Need väljendavad helilooja hilist filosoofilist vaimulaadi. Iga viimane kvartett on ere jutustus tema sisemaailmast. Neis on palju reipaid ja elujaatavaid momente. * * * Kokku on Beethoven kirjutanud sümfooniaid, avamänge, muusikat lavateostele, tantse orkestrile, klaverikontserte, sonaate viiulile, klaverile, tshellole, klaverivariatsioone, teoseid mandoliinile, vokaalmuusikat ooperile, missadele, oratooriumitele, aariaid. Armastus, kannatus, tahtekindlus, masendus ja uhkustunde tõusud ja mõõnad, sisemised tragöödiad see kõik kajastub Beethoveni loomingus. 5
paratamatut kaasnähtust. Tema tippteosed on filosoofilised näidendid ,,Inimene ja üliinimene", mis süveneb tugeva isiksuse teemasse, sõjavastane ,,Südamemurdmise maja", utopistlik ,,Tagasi Metuusala juurde", milles vaadeldakse maailmaparandamise võimalikkust, ning Jeanne d´Arci elu kujutav ,,Püha Johanna". 1920.-1930. aastail kirjutas ta peamiselt groteskseid komöödiaid, mida nimetas ,,poliitiliseks ekstravagantsuseks". Shaw vastandas oma draamad armuintriigil rajanevatele lavateostele, öeldes, et kunsti suhtes on ta puritaan. Shaw´ humanistliku, kordumatu huumoriga laetud loomingu keskmes oli tema kaasaegne inimene. ,,Pygmalion" 6. Maurice Maeterlinck Sümbolistliku draama tuntuim viljeleja on 1911. aastal Nobeli kirjandusauhinna saanud belgia kirjanik. Õigusteaduskonna lõpetanud noormees otsustas pärast sõbrunemist prantsuse luuletajate-sümbolistidega pühenduda hoopis kirjandusele. Esimene luulekogu ,,Kasvuhooned" ja draama ,,Printsess Maleine"
Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas sümfooniliste suurteostega: 7 sümfooniat, üks viiulikontsert d- moll (S oli nooruses lootustandev viiuldaja), sümfoonilised süidid lavateostele loodud muusikast (muusika A.Järnefelti draamale Surm), sümfoonilised poeemid. Need teosed on kui mõjuvad saagad, tõsised jutustused. Suursugune tõsidus ongi S muusika üks iseloomulikumaid jooni. S on rahulik jutustaja. Kuulsaim S teos on sümfooniline poeem Finlandia. Kantud vabadusvõitluse meeleoludest (Soome püüdis sajandivahetusel vabaneda tsaarivõimu alt). Teos algab raskemeelse sissejuhatusega, mis mõjub kui ähvardava ohkena, põhjustatud sajandite kannatustest.
Müüte anti viikingiajal edasi suuliselt, näiteks pikkade värssjutustustena. Praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja Nooremast Eddast, Islandi Saagadest ja teistest keskaegsetest tekstidest. Skandinaavia folklooris säilisid muistsed uskumused ja legendid pikka aega ning mõnedes maakohtades püsivad need tänapäevani.(4) Muinaspõhja usku on taaselustatud või taasleiutatud germaani uuspaganlusega. Mütoloogia on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele. Punanahksed, möirgavad, pühendunud Jumalad olid kõik viikingite poolt armastatud. Kõiki neid võiks nimetada ühtselt Skandinaavia Jumalateks, kuid Põhjala (Norse) kõlab kui suur mühisev sõjatäkk. Mõttes võiks ju see nii jäädagi. (1.) Põhjala mütoloogia alla kuuluvad ka ülejäänud Skandinaavia alad, hõlmates endaga Taani ja Rootsi. Rootsi viikingid armastasid reisida enamasti ida aladel, Taan ja Norra viikingid enamasti lääne aladel
helilooja Londonis silmad igaveseks, kaugel kodumaast. Alles 18 aastat hiljem organiseeriti noore Richard Wagneri algatusel 1844. a. Weberi põrmu ümbermatmine Dresdeni. Weber elas ainult 40 aastat, kuid andis saksa ja kogu maailma muusikasse suure panuse. Weberi ooper "Nõidkütt" Lühikesele elueale vaatamata on Weberi looming küllaltki suur: 10 ooperit ja laulumängu (neist osa kadunud), muusikat lavateostele, 9 kantaati, 5 messi, umbes 100 soololaulu (neist osa kitarrisaatega), üle 30 vokaalansambli, hulk klaveriteoseid (4 sonaati, 8 tsüklit variatsioone, "Kutse tantsule" jt. ), instrumentaalkontserte ja kontsertpalu (kokku 16) üle 20 orkestri- ja kammerteose (nende hulgas 2 sümfooniat). Selles mitmekülgses loomingus on kõige tähtsamal kohal ooperid, eriti aga "Nõidkütt", mis kujunes saksa muinasjutulis-romantilise ooperi põhjapanevaks teoseks.
annaabi.ee 
