Biograafia Urmas Alender sündis 22.novembril 1953. aastal Tallinnas. Oma elu esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas, aga hiljem kolisid nad perega Lasnamäele. Ta ei käinud kunagi lasteaias. Koolis oli ta autoriteet teiste õpilaste seas, tal oli "terav keel" - õpetajatele ütles alati, mida ta neist arvas. Alender lõpetas 1972. aastal Tallinna 16. keskkooli. Peale kooli töötas ta kaks aastat ja 1974. aastal astus lavakunstikateedrisse. Tänapäeval aga ei tunta teda enam kui kunagise professionaalse näitlejana, vaid tema nimi seostatakse rohkem muusikaga. Urmas Alender suri 24.septembril 1994. aastal, mil ta uppus koos parvlaev Estoniaga. Ansambleid, kus osales: · Varjud (19691970) · Andromeeda (19711974) · Teravik (19731976) · Data (19881989) · Propeller (19791980) · Ruja (19711988) · Kaseke (1983) Tuntuimad lood:
23. majas. Juhan Viiding elas selles majas esimesed 14 aastat oma elust. Juhan Viiding abielus Riina Kiisaga, Kaljo Kiisa tütrega, 20. märtsil 1972 sündis Juhan Viidingu perre tütar Elo Viiding. Haridustee Juhan omandas keskharidust. Juhan Viiding jõudis käia kuues üldhariduslikus koolis. Pärast 8. klassi lõputunnistuse kätesaamist viis Juhan paberid Tallinna 21. keskkooli, kuid kaua ta seal ei õppinud. Pärast keskkooli lõppu läks Viiding edasi õppima Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedrisse. Loomingu jaotus Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi tegi kolm raamatudebüüti. Luule Juhani luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt
Selleni viis ta pingutus , järjekindlus ja tahe. Kristina Smigun-Vähi võiks seada kõigile eeskujuks, sest ta näitas, et on võimalik kõike saavutada, kui väga tahta ja ka selle nimel pingutada. Mõnikord ei hooli inimesed endast ja nad ei oska olulisemat väärtustada. Niimoodi jäädakse kõigest ilma ja alles siis hakatakse kahetsema tehtud vigu. Siis on juba hilja ja enam ei saa midagi muuta. Niimoodi juhtus Arvo Kukumäega, kes tuli noorelt Võrust Tallinnasse Lavakunstikateedrisse. Ta sai kohe populaarseks ju kuulsaks näitlejaks. Sel ajal taheti teda igale poole ja ta oli tol ajal üks nõutumaid näitlejaid. Vahel teenis ta mõne minutiga terve kuu palga. Kuid alkohol võttis temalt võimu ning ta vallandati Noorsooteatrist. Ta kaotas oma karjääri. Praeguseks püüab ta vabaneda joomisest. Näitleja kohta võib öelda seda, et kõik tuli talle liiga lihtsalt kätte ja ta ei osanud seda väärtustada. Järgmisel hetkel oli ta kõigest ilma
poolteist aastat hiljem, seoses ideoloogiliselt "õige" rockooperiga "Protsess. Komissarov rääkis, et isegi siis, selle positiivse lavatükiga seoses, oli tal raske saada luba ansambli nime kirjutamiseks afisile. Rannap võttis enda asemele noore Margus Kappeli, kuna tal endal oli kiire ja tegemist pianistina, niiet ta ei jõudnud mängida u. 100s "Protsessi" etendumiskorras. Trummide kohalt käib läbi ka Gunnar Graps. 1974. aastal astub Alender lavakunstikateedrisse ja ühineb ansambliga "Teravik". Rannap osaleb rahvusvahelisel pianistide konkursil Saksamaal (diplom lõppvoorus). TEINE PERIOOD (1976-1979) - PROGE-RUJA Koosseis · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Margus Kappel (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Ivo Varts (trummid) · Priit Kuulberg (bass) Sel perioodil loodud laulud (Ei mullast, Üle müüri, Ahtumine, Avanemine, Põhi. lõuna, ida, lääs... jms.) ja ulatuslikud
Elulugu Merca (kodaniku nimega Merle Jääger) on sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas. Ta on omandanud haridust Tallinna 32. , 42. keskkoolis aastatel 1972- 1979 ja Tallinna 46. keskkoolis aastatel 1979- 1981. Ta on käinud ka Tallinna kaugõppekeskkoolis 1981- 1983. Ning aastal 1983 lõpetas Merca Tallinna 2. Tehnikakooli. Peale seda läks ta edasi TRK (Tallinna Riikliku Konservatoorium) lavakunstikateedrisse, mille lõpetas aastal 1988. Töökohti on tal olnud mitmeid, osad neist ehk vidi naisterahva jaoks veidrad. Näiteks on ta olnud Tallinna ratsaspordibaasis ratsastaja-tallimees aastatel 1982-1983. Peale seda töötas stuudios "Tallinnfilm" kinomehaanikuna ning Eesti Rahuoperatsioonide Keskuses tankitõrje- granaadiheituri abina 1999-2000 teenides samal ajal Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena. Alates 1988. a-st on ta teater "Vanemuises" näitleja
Omal ajal hindas ta meeletult selle aja suurkujusid - Artur Rinnet ja Georg Otsa. Seitsmendas klassis hakkas Urmas oma hea sõbra ja klassikaaslase Tiit Haagmaga bändi tegema, mille nimeks pandi ,,Varjud". Hiljem ta mängis ka ansamblis ,,Andromeeda". Tiit Haagma oli oma elu pühendanud nii muusikale kui purjetamisele. Kui Urmas Alendrit kutsuti, läks ka tema merele, mitte küll hea meelega ta kartis merd ja armastas merd. Kui Alender lõpetas 1972 aastal kooli, soovitas Rein Rannap tal lavakunstikateedrisse minna, kuid Urmasel oli järeleksam. Järgmisel vastuvõtul 1974. aastal astus Urmas lavakasse. Selle lõpetas ta 1978. aastal ning läks tööle Nukuteatrisse, kus ta vähest aega töötas, kuid siis sai selgeks, et bändi tegemine oli talle siiski tähtsam. Ta loobus ta näitlejaametist ja hakkas tegelema ainult "Ruja"-ga. Teatritega tegi kaasa kogu "Ruja" koosseisus ja Nukuteatris proovis ta oma luulekavaga välja tulla, kuid kriitika ei suhtunud sellesse eriti hästi. Urmas Abiellus 1976.a
Arvo Kruusement meenutab, et filmi edasi tegemine oli ohus ja ta sõitis viimases lootuses Tootsi leida Tartusse poistekooride võistulaulmisele: ,,Tuli viimane koor Uno Järvela juhatusel. Koor rivistus üles, dirigent andis hääled kätte ja siis äkki jooksis uksest sisse üks hilinenud kooripoiss. See kooripoiss oli Aare Laanemets." Tootsi roll tegi Laanemetsa kuulsaks, järgnes roll filmis ,,Aarete saar"(1971) ja edasi valiski Laanemets näitlejakutse ja astus lavakunstikateedrisse. Järgmised filmirollid tegi ta juba õppinud näitlejana: 1976 Suvi 1981 Pikk tee düünides 1981 Kaugele maale 1985 Kahe kodu ballaad 1990 Sügis (Universitas Tartuensis. Tartu ülikooli ajakiri. Aprill 2014 ja Teatritasku, 6.veebruar 2014) 3.3. Teatrirollid ning lavastused Peale filmides mängimise töötas Aare Laanemets ka Draamateatris näitlejana, kus tema esile tõusu rolliks oli Kaarel August Kitzberg "Tuulte pöörises" (1979, lavastas Mikk Mikiver).
kõige oli siiski joonistamine. Kibuspuu vanemad lootsid, et noorest mehest saaks kunstnik. Eriti seetõttu, et nad kartsid teatriinimeste halva mõju pojale, eriti suure alkoholitarbimise pärast. Tema joonistusi avaldati ka lasteajakirjas Täheke. Kõige enam paistsid kunstikatsetustest silma tema tundliku natuuriga pliiatsiga joonistatud portreed. Tema töödes oli tunda graafiku kätt, analüüsikoskust, ja oskust näha. Urmas läks koos sõprade Raimo Aasa ja Georg Bogatkiniga Lavakunstikateedrisse katsetele ja kuidagi juhtus nii, et kolmest teatrihuvilisest poisist sai sisse vaid üks, Urmas Kibuspuu. Tänu sellele võimalusele sai Kibuspuu oluliselt lennukust juurde. LAVAKUNSTIKATEEDRI VII LEND 1972. aastal alustas Kibuspuu õpinguid Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VII lennus. Tema kursuse juhendajaks sai Voldemar Panso, kelle assistendiks oli Raivo Trass. 1976. aastal lõpetasid kursuse koos Kibuspuuga Tiit Berg, Merle
detsembril 1949. aastal Seevaldi haiglas. ENSV perioodil Urmas Alenderit, sündinud 22.novembril 1953, tuntakse eelkõige ansambli ,,Ruja" solistina, teda on nimetatud ka ,,Ruja" hingeks. Ta oli nagu Raimond Valgregi võõrvõimu vastu ning oma loominguga üritas ta väljendada eestlaste vastumeelsust okupatsiooni suhtes ning tahtmist saada vabaks. Oma esimese bändi ,,Varjud" lõi ta 7. klassis (nimi pandi Cliff Richardi bändi ,,Shadows" järgi). 1974. aastal astus ta lavakunstikateedrisse ning peale selle lõpetamist töötas ta Nukuteatris. 1981. aastal loobus ta näitlemisest ja keskendus 1971. aastal loodud bändile ,,Ruja". Ruja on andnud välja 6 plaati: ,,Ruja" (1979), ,,Ruja" (1982), ,,Kivi veereb" (1987), ,,Pust budet vsyo" (1989), ,,Must lind" (1994) ning viimane plaat ,,Need ei vaata tagasi" (1999) anti välja peale tema surma. Ansambel ,,Ruja" laulud on eestlaste seas väga tuntud ning populaarsed, laulu ,,Rahu" esitati isegi XI Noorte laulupeol. 1989. aastal lahkus
seda, mis tal on, mitte Katrini elu täiesti pea väiksena tahtsite?'' seda, mida ta tahaks, et peale pööratud. Karisma: ,,Ei, ei tal oleks. Katrin Karisma karjäär kahetse. Võibolla Tükk aega ei suhelnud näitlejana algas siis, kui kahetsen seda, et ma ei Katrin Tõnuga peaaegu ta astus olnud piisavalt hea ema, üldse, ent mõne aja lavakunstikateedrisse. teatri tõttu, ent muidu möödudes hakkas naine Selle lõpetanuna sai ta mitte.'' toibuma sündmuste tööd Estonias, kuhu ta ,,Kas Te olete keerisest. Tal sündis jäi mitmekümneks armastanud mõnda oma tütar Piret (19), kes on aastaks. Katrin on meestest rohkem, kui kui ema suust kukkunud. mänginud paljudes teist?''
annaabi.ee 
