Ühinesid rüütelkondadesse ja olid tugevad piirata ja mõjukad, 17.saj. keskpaigas omandasid Liivimaal suuri maavaldusi Haridusolud Piiblit ei tõlgitud eesti keelde,põhjuseks oli Ehitati talurahva koole, lugemisoskus kirikuõpetajate omavaheline vaidlus, lubas eesti keelsete lauluraamatute ja teiste õnnestus avaldada ainult Lõuna-Eesti enamasti vaimuliku sisuga trükiste keelne Uus Testament avaldamist Rootsi võimud pidasid luteri kiriku Kirik tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks 2. Seleta mõisted: Kubermang- Rootsi kuningavõimu esindaja Teokohustus- Sunnismaisus- tööjõu kaotsimineku vältimine
märgiti üles vakuraamatusse * Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole, andis talurahvale senisest tugevama õigusliku kaitse VAIMUELU ROOTSI AJAL * Vaimuelu kujundajaks oli kirik * Luterluse levitamiseks peeti vajalikuks õpetada talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed * 17.sajandi lõpul loodi rahvakoolide võrk * 17. sajandil alustasid ka tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus * Lugemisoskus lubas eestikeelsete lauluraamatute ja trükiste avaldamist, oluliseks peeti piibli tõlkimist eesti keelde *Forseliuse seminar
· 1656 a. esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega lauluraamat Abraham Winckleri toimetusel · ,,Uus eesti lauluraamat" 241 kirikulaulu kolmes trükis · Tekstid riimitud värssides selleks, et saaks muusikaga kohandada · Veelgi paremad raamatud olid Adrian Virginiuse ,,Wastne Tarto Mah Kele Laulo Raamat" (1685) ja Johann Hornungi ,,Ma Kele Laulo Raamat" (1694), mis sai ka hilisemate lauluraamatute eeskujuks · Kui kirikus oli orel, siis lauldi koraaliraamatutest, kui orelit polnud, lauldi eeslaulja järgi · Luterlik kirikureform hakati õpetama köstreid ja koolmeistreid, selle tarvis loodi 1684 a. Forseliuse kool; koolitati ~160 koolmeistrit/köstrit, kes hakkasid koolides õpetama kirikulaule · 1686 a. uus aabits, ilmus esimene teadaolev ajaleht, milleks oli Sakala · Ruddbeckins viis läbi kirikukorralduse
luteri kiriku tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siinne talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed. Selle eesmärgi teostamiseks loodi 17. sajandi lõpul rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva. 17. sajandil alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete lauluraamatute ja teiste enamasti vaimuliku sisuga trükiste avaldamist. Oluliseks ülesandeks peeti piibli tõlkimist eesti keelde. Segadusteaeg ja isehakanud Venemaal. 17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, mis haaras kogu tollase Ida ja Põhja Euroopa. Lisaks näljale valitses erakordne pakane. Rahva hulgas hakkasid levima kuulujutud, nagu oleksid Venemaad tabanud õnnetused Jumala saadetus kättemaks, mille
suurem osa oli neist talupojad. -- Sajandi keskel hakas ilmuma esimene ajakiri. Esimesed raamatud. Rahvakoolide eesmärgiks oli rahvast õpetada lugema ja kirjutama. Talurahvakoolidele kooliõpetajate saamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopimõisas seminar, kus õpetajaks oli Forselius.17. saj. alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. 1632 rajati Tartu ülikool mis oli Uppsala järel teine ülikool eestis. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikelsete lauluraamatute ja teiste enamasti vaimuliku sisuga trükiste avaldamist. -- (Rootsiaeg 1629-1710) (Veneaeg 1710-1918) Põhjasõjas toimus sõda Rootsi riigi ja Vene tsaaririigi vahel, mis toimus Peipsi järvel. Sõda lõppes Venemaa võiduga. Millest algas Eestis veneaeg. -- Mõisnike võim suurenes. Kõik vabadus mis sai Eesti rahvas Rootsi ajal kadus. Katariina II sekkumine andis Liivimaa talurahvale õiguse omada vallasvara. Mõisakoormisele seati kindlad piirid. Talupojad said mõisniku kohtusse kaevata.
Hernhuutlikke laule anti aga välja ka eraldi kogumikena. Varasematest kogumikest on vähe säilinud, sest raamatud hävitati, kui liikumine oli keelatud (1743-1760ndad). J. Marraschi ,,Waimolikkud laulud" (1794) sisaldab 160 laulu põhjaeesti keeles. Lõunaeestikeelsete kogumike ,,Monne wastse Waimolikko Laulo" (1802) ja ,,Koggodusse Kori Laulo nink Litania" (1810) koostamisega olid seotud H. A. Erxeben, J. C. Quandt noorem ja A. Raudiall.43 Enamasti seisned eestikeelsete lauluraamatute koostamine saksa keelsete laulude ümber tõlkimisest. Lauluraamatud trükiti Saksmaal, kus need siinsele rahvale edasilevitamiseks saadeti.44 Ühistegevus Hernhuutluse põhimõtete hulka kuulusid võrdsus ja vendlus, puudus igasugune vahet tegemine vendade vahel kas jõukuse või seisuse alusel. Seega võis igaüks koguduse 40 T. Siitan, Koraaliraamtud, 58. 41 T. Siitan, Koraaliraamatud, 59. 42 R. Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus, 29.
talupojakalender Saaremaalt) (Vahtre, 2000). Rahvusromantika oli tolleaegse Euroopa moevool ja seda ei esindanud Eestis mitte eestlased ise, vaid estofiilsed balti- või riigisakslased. Eriti rahvaluule uurimise ajalugu võime samuti mõõta sellest ajast, mis Johann Gottfried von Herderi mõjutusel hakati eesti rahvalaulule juba sihikindlamalt tähelepanu pöörama. Rahvalaul oli tollal veel algriimiline ja regivärsiline, ehkki lõppriimiline rahvalaul oli trükikirjanduse (eriti lauluraamatute) mõjul juba tekkimas. Lauluviisid kasutasid endiselt vanu helilaade, ent suured muutused olid tulekul vennastekoguduses oli algust tehtud mitmehäälse koorilauluga. Mitmehäälsus oli seni vaid iseloomustanud Lõuna-Eesti, täpsemini Setumaa laule, millel olid pikaajalised kontaktid vene rahva- ja kirikumuusikaga. Eesti rahvamuusikas domineerisid veel 18. sajandil torupill ja vanapärane, suhteliselt primitiivne kannel. 19. aajandi algusest
Sõduri palk ja maalapp kasvas koos auastme suurenemisega. Jalaväesõduri,- ratsaniku- või mereväelase ülevalpidamine. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) Toimusid tihedad ülevaatused, õppused ja kontrollreidid. Õppuste käigus ilmnenud vigade parandamine. Riik andis sõduritele samasugused relvad ja samasuguse mundri. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) KIRIKUSEADUS Kirikukohustus Lauluraamatute trükkimine. Kellamehel kohustus kihelkonna lapsi lugema õpetada. Kirikuõpetajad olid kuninga eestkõnelejad. Nõiajaht: 10 aastat ja 300 hukatut.
lõunaeestilises kirikuraamatus avaldatud Jeruusalemma hävitamise kirjeldus. Kaebelaulu ideeline häälestatus on veendunult sõjavastane 6. Hernhuutlus: ideoloogia ja panus eestikeelse kirjasõna ajalukku (J.C. Quandt jt). Põhjasõja käigus liideti Eesti ala Venemaaga ning ühendused muu maailmaga teisenesid ja vähenesid. 1765. aastal hakati kujundama talurahvakoolide võrku. Kiriku ja mõisa kontrollile allutatud koolides õpetati põhiliselt usuõpetust. Piibel, käsi- ning lauluraamatute esmase kirikukirjanduse olemasolu rahuldas pastoreid. 18. sajandi luterlikus kirikus kujunes oluliseks pietism ja vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduste asutajaks krahv Nikolaus Ludvig v. Zinzendorf 1727. aastal - Eestisse 1736. aastal ning siia tuli ~50 vennastekogudusse kuuluvat käsitöölist ja koduõpetajat, kes alustasid tööd jutlustajatena. Krahv Zinzendorf andis toetust ka 1739. aastal eestikeelse Piibli trükkimiseks.
saj lõpus/19.saj algul. 18.saj oli Euroopa kultuuriloos valgustussajand. Valgustuse keskmes on ratsionaalne mõtlemine, millel tuginevad teadmise ja hariduse kontseptsioon. Valgus tähendab teadmist, praktilisel tasandil haridust. Eesti kirjandustraditsioonis on valgustusaeg seotud didaktilisusega. Meil on teadmised, mida tuleb omandada, omandamine viib õige inimese kujule. Valgustuskirjanduse puhul tuleb arvestada kirikliku, vaimuliku maailmavaate mõjusid. Katekismuse, lauluraamatute jms diskursusele lisandub uus – mõtlemine. Ainuüksi jutluseraamat ei vii rahvast õnneliku eluni, vaid lisada tuleb mõtlemine – talupoeg tuleb õpetada mõtlema ja ta praktilist elujärge parandada. See on süntees moralistlik- didaktilise ja praktiliste nõuannete vahel, ilmalike ning vaimulike teemade vahel. Valgustuskirjandus pole Eesti kirjanduses kanooniliselt kinnistunud, seevastu Käsu Hansu kaebelaul on
annaabi.ee 
