Autor: Timo Loomets Kustas Kikerpuu Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoobrils 1937 Tallinnas. Kustas Kikerpuu oli helilooja, džässmuusik, dirigent ja pedagoog. Ta on tuntud oma meloodilise ja romantilise laululoomingu poolest. Aastatel 1965-1976 töötas ta Eesti Televisiooni muusikatoimetajana ja ETV ansambli juhina. Põhiosa loomingust moodustavad umbes 200 levilaulu, millest peaagu kõik on loodud tema enda sõnadele. Paljud tema lauludest on võitnud võitnud auhindu eesti lauluvõistlustel. Tema lauludest populaarsemad on "Tule, tuul", "Ei kustu lootus", "Kevad tuleb, sinililled käes", "Taas punab pihlakaid", "Trummitüdruk", "Mu süda oled sa", "Anna andeks", "Tantsulaul". Tuntuimad tema laulude
pohli punetab", "Kui käes on jaanipäev". Eestimaa-hõnguline hillbilly kõlab lauludes "Hobused" ja "Meremuinasjutt". Bluusi ja soul'i elemente on lauludes "Päeva lõpp" ja "Kes kuuleb ja näeb". Protestilaulu zanrit esindavad laulud "Tüdruk", "Invaliid". Lüüriliste laulude seas on palju õrnemaid hingekeeli puudutavaid meloodiaid, nagu "Mu kodu", "Mööda koduvälju", aga siin on ka sümfoonilise arendusjoonega laul "Iial ei muutu võõraiks me", mis kuulub kahtlemata helilooja laululoomingu tippude hulka. Uus, arendatud vorm koos sügava sõnumiga tõi edu lauludele "Kured", "Hüvasti, Galja", "Armasta mind". Nõnda on Uno Naissoo rikastanud kümneid laululiike, seejuures ise pidevalt arenedes ja uut otsides. Uno ei kuulunud nende heliloojate hulka, kes kord avastatud muusikalist leidu kasutavad aastast aastasse. Iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahenduse, uue puändi. Sellepärast on tema laulud värsked ning kordumatud
komponeeritud teoseid), ooperid olid pideva arenduse ja katkematu tegevusega, mis põhinesid müütidel. 'Nibelungi sõrmus', Ĺohengrin' Mihhail Glinka – Looming avaldas mõju kõigile 19. saj vene heliloojatele. Lõi oopereid. 'Ruslan ja Ludmilla', 'Aragonia Jota'. Lõi ka kammermuusikat, koorilaule, romansse. Modest Mussorgski – Looming kajastab Vene demokraatide ideid. Paljude keskne teema õiguseta talupoja saatus. 'Boriss Godunov'. Lõi ka klaveritsükleid, laululoomingu tsükleid. Operett 19. sajandil Jaques Offenbach – operetižanri rajaja. 'Orpheus põrgus' J. Strauss – klassikalise Viini opereti rajaja 'Nahkhiir', 'Viini veri', valsikuningas 'Ilusal sinisel Doonaul' Imre Kalman – 'Silva', 'Tsirkusprintsess' Ferenc Lehar – 'Viini neiud', 'Eva' Rahvuslikud koolkonnad (Vene - „Võimas rühm”) Kuulusid noored vene rahvuslased, nägid Vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises
elurõõmus. Laul on komponeeritud lihtsa refääriga salmilaulu põhimõttel: 8-taktiline salm on ülesse ehitatud meloodia kordusena. Refrään jaguneb kaheks. Salm ja refrään vahelduvad laulus viis korda. ,,Talvise teekonna" (koosneb 24 laulust) tsükkel on kantud aga traagilise üksinduse meeleolust. Scuberti korraldatud muusika õhtuid kutsuti schubertiaadideks, kus esines ka helilooja ise. Romantilise kammerliku laululoomingu kõrgsaavutuseks on Robert Schumanni (1810-1856) soololaulude tsüklid ,,Poeedi armastus", Heinrich Heine sõnadele ja ,,Naise elu armastus". Enim tuntud soololaul maailmas on ,,Ave Maria" (1825). 1.5. Klaverimuusika 19. sajandi kõige iseloomulikemaks klaveri miniatuurideks olid nokturn (ööpala), ballaad, rapsoodia (vabas vormis fantaasiarikas heliteos), aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka polonees. Neid kõiki ühendas meloodilisus ja lüüriline karakter
Laulu edasiarendamine Schubert loomingus Schuberti laulud moodustavad uue etapi laulu arengus. Laul rikastub tema loomingus uute väljendusvahenditega, muutub võrdõiguslikuks instrumentaalmuusika anritega. 10 Sisult kasvab laul võrratult mitmekülgsemaks ja realistlikumaks, suuteliseks edasi andma muusika kaudu kõige keerulisemaid probleeme, kõige sügavamaid elamusi. Schuberti laululoomingu aluseks on lihtne kupleelaul, mis oli Viini salongides vokaallüürika lemmikvormiks, kuid oli võetud otseselt rahvamuusikast. Selliseid laule leidub palju Schubert teoste hulgas, ka tema hilisemas loomingus, kus laulul on kirjeldav iseloom või selle sisuks on mingi püsiv, muutumatu meeleolu ("Kuhu" , "Teele" , "Hommikutevitus" , "Kannatamatus" tsüklist "Kaunis möldrineiu" jt.). Kuid algusest peale suhtub Schubert kupleevormi väga vabalt. Ta toob sisse väikseid muudatusi,
Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris (ekspeditsioonid 1907,1910). Oma loometee alguses oli Saar suuresti mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest -- ekspressionismist (soololaul "Must lind") ja impressionismist (klaveriprelüüdid). Klaveripalas "Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Saar on miniaturist, kes oma parima väljendab laulu kaudu. Tema loomingus ei puudu küll sümfooniline ja vokaal-sümfooniline muusika, kuid see jääb laululoomingu varju. Kaalukaim koht on koorilauludel (ca 350). Helilooja inspiratsiooniallikateks olid loodus ja rahvaviis. Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid ("Läksin kõrtsi aega viitma"), assonants ja alliteratsioon ("Latse hällütamise laul"). Säilitas ka mittefolkloorsetes lauludes eesti rahvamuusikale omased laadid: dooria, lüüdia, miksolüüdia ("Kõver kuuseke").
Sageli unustas ta isegi oma loodud laulud ja kuuldes neid kuskil ette kantavat, päris nende autori järgi. 6. Laulu edasiarendamine Schubert loomingus. Schuberti laulud moodustavad uue etapi laulu arengus. Laul rikastub tema loomingus uute väljendusvahenditega, muutub võrdõiguslikuks instrumentaalmuusika zanritega. Sisult kasvab laul võrratult mitmekülgsemaks ja realistlikumaks, suuteliseks edasi andma muusika kaudu kõige keerulisemaid probleeme, kõige sügavamaid elamusi. Schuberti laululoomingu aluseks on lihtne kupleelaul, mis oli Viini salongides vokaallüürika lemmikvormiks, kuid oli võetud otseselt rahvamuusikast. Selliseid laule leidub palju Schubert teoste hulgas, ka tema hilisemas loomingus, kus laulul on kirjeldav iseloom või selle sisuks on mingi püsiv, muutumatu meeleolu ("Kuhu" , "Teele" , "Hommikutevitus" , "Kannatamatus" tsüklist "Kaunis möldrineiu" jt.). Kuid algusest peale suhtub Schubert kupleevormi väga vabalt
koolkonna stiilis. 16. saj. I poole Pariisi ümbruses tegutsevad heliloojad kujundasid välja uut tüüpi chansoni. Pierre Attaignant 1. prantsuse nooditrükkal, ilmutas 1528 1552 üle 50 chansonikogumiku, kokku ~1500 laulu + veel teiste trükised. + veel tohutu hulk chansonide seadeid (nt lautole, häälele ja lautole, klavessiinile jne). Kuni 16. saj. II veerandini andsid chansoniloomingus ja kirikumuusikas tooni ühed ja samad heliloojad. Koos laululoomingu järsu kasvuga tuli muusikasse palju uusi autoreid. Populaarseim autor Clement Janequin (~1485 ~1560). Eriti hinnatud kirjeldavate chansonide poolest. ~280 peamiselt 4häälset laulu, stiililiselt mitmekesised. Omapäraseim osa on nn programmchansonid ulatuslikud, lauljale tehniliselt väga nõudlikud laulud, milles kasutatakse ka helimaali: kujutatakse helides looduspilte, hääli, olustikustseene jne. Itaalia ilmalik laul 16. sajandil.
Varsti soikus aga mõneks ajaks tema loominguline tegvus aga täiesti ning 1943.a kolis ta uuesti elama Tallinna ja asus tööle Tallinna konservatooriumis. Vaikselt tõusis jälle tema loominguline tegevus ning ta kutsuti kompsitsiooni õppejõuks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Sama aasta algul rääkis ta ühes inetervjuus, et ta tunneb nüüd, et ta tõesti tahab töötada aga hoo saamine võtab natukene aega. 1947.a alates puhkes Saare laululoomingu uus tõus, mis kestis kuni 1956.aastani. Sel ajavahemikul kirjutas ta üle kolmekümne koori-, soolo- ja massilaulu peamiselt nõukogude eesti luuletajate tekstidele. Arvestades M. Saare suuri teeneid omistati temale juba 1945.a Eesti NSV teenelise kunstitegelesa nimetus. 1952.aastast kandis ta rahvakunstniku auväärset nime. 1956.a pidi ta aga oma tervisliku seisukorra halvenemise pärast loobuma igasugusest tööst.
oma loodud laulud ja kuuldes neid kuskil ette kantavat, päris nende autori järgi. 6. Laulu edasiarendamine Schubert loomingus. Schuberti laulud moodustavad uue etapi laulu arengus. Laul rikastub tema loomingus uute väljendusvahenditega, muutub võrdõiguslikuks instrumentaalmuusika anritega. Sisult kasvab laul võrratult mitmekülgsemaks ja realistlikumaks, suuteliseks edasi andma muusika kaudu kõige keerulisemaid probleeme, kõige sügavamaid elamusi. Schuberti laululoomingu aluseks on lihtne kupleelaul, mis oli Viini salongides vokaallüürika lemmikvormiks, kuid oli võetud otseselt rahvamuusikast. Selliseid laule leidub palju Schubert teoste hulgas, ka tema hilisemas loomingus, kus laulul on kirjeldav iseloom või selle sisuks on mingi püsiv, muutumatu meeleolu ("Kuhu" , "Teele" , "Hommikutevitus" , "Kannatamatus" tsüklist "Kaunis möldrineiu" jt.). Kuid algusest peale suhtub Schubert kupleevormi väga vabalt. Ta toob sisse väikseid muudatusi, kohandab
annaabi.ee 
