Rummo on Eesti kirjanik ja poliitik. Tema nimega seostatakse eesti kirjanduse murrangut 60ndatel aastatel. Abielus on ta näitleja Viiu Härmiga PaulEerik Rummo on luuletaja, kelle looming kuulub eesti uuemasse klassikasse. Rummo esikkogu "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964) on täis optimistlikust ning kompromissitut luulet. Alles neljas luulekogu ("Saatja aadress") näitab luuletaja sisulisuse ja vormilisuse arengut. Luules väheneb laululisus ning vormi mitmekesisus. "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati Tervikuna ilmus see 1989. aastal Selles kogus loobus Rummo traditsioonilisest luuletamistavast, mida peeti modernistlikuks muutuseks Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat Minimalistlik Oluline teksti paigutus, sõnade ruumisuhted paberil
Pere Abielus kirjanik Katre Ligiga Peres 6 last (tütar ja 5 poega) Luulele iseloomulik Kujundas oma stiili välja alates luulekogust "Avalikud laulud" Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi Luulel oli sageli poliitiline tähendus Arendas välja ainulaadse metafooride süsteemi Luulele iseloomulik 1970.80. aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja Huumor Runneli luules on ühendatud J. Liivi lihtsus, H. Adamsoni rahvahuumor, A. Alliksaare sõnajõud ning H. Talviku iroonia Laululisus Runneli luulet on väga palju viisistatud "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Lastele mõeldud kogud "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Mõtleda on mõnus" (1982) "Juturaamat" (1986) Tähtsus Maaelu poetiseerija Rahvusliku poliitilise luule viljeleja Soosituim eesti luuletaja heliloojate hulgas Isikupärane lastekirjanik Draamakirjanik
Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Runneli loomingu laululisus: Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: · värsi ja stroofikordused; · refrään; · alg ja lõppriim; · taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. RUNNELILT LASTELE: Luuleraamatud: "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977) "Taadi tütar" (1989) "Mõtelda on mõnus" (1982) Proosa: "Juturaamat" (1986) "Läbi äreva vere" (1999) Pühendusteos Hando Runnelile 60.sünnipäeva puhul. Koondab paljude
• filosoofilise programmiga ‘’Surm ja kirgastumine’’ • ilukirjandusliku einestikuga ‘’Don Juan’’ • autobiograafiline ‘’Kangelaselu’ 6) Robert Schumann (1810-1856) Saksamaa. • esimene, kes hakkas klaveripalu tsüklitena mängima • kõige kuulsam ‘’Karneval’’ • soololaulude tsüklid ‘’Poeedi armastus’’ Tema muusikas põimuvad unistus ja reaalsus, lüürilisus ja romantilised tundepuhangud, tantsulisus ja laululisus. 7) Hector Beriloz (1803-1869) Pariis. • sümfoonilise programm-muusika rajaja • esimene programmilise sümfoonia autor • huvitavad kõlavärvid, osasid läbib üks siduv teema. Fantastiline sümfoonia e. Episood kunstniku elust, selle järg Lelio e. Tagasipöördumine ellu. • 1. Unelmad kired 2. Ball 3. Stseen väljadel 4. Rongkäik tapalavale 5. Nõidade sabat • Ooperid: Benvenuto Cellini, Troojalased, Beatrice ja Benedict Mõisted
kolmandas klassis, mis rääkis mereröövlitest. Contra on öelnud: ,,Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin ,,teose" ühele tädile 15 kopika eest." Tema esimene luuletus ilmus 15-aastaselt, kuid kahjuks kuulus see luuletus nende hulka, mis põletamisele läksid. Nüüdseks on Contra nime alt ilmunud umbes paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, lõbusus, laululisus, säravalt virtuoosne keelekasutus ning leidlikud riimid. Contra loomingus leidub ka palju paroodiaid, kalambuure, võru murret ning tema esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga ja muu loov eneseväljendus. Mõned näited Contra luulekogumikest: "Ohoh!" (1995) "Kesmasolin" (1996) "Contrarünnak" (2004) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Poiste aabits" (2010)
Bachi Matteuse passioon. 1842. a. püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate (Bachi, Händeli, Viini klassikute, Schuberti) kui kaasaegse muusika propageerimine. Mendelssohni loomingut iseloomustab toetumine klassikalistele eeskujudele. Teda on mõjutanud Händeli ja Bachi kontrapunktistiil, Haydni ja Mozarti muusika vormiselgus ja tasakaalustatus, Schuberti laululisus, Weberi rahvalikkus. Mendelssohni muusikas on tunda mitmetele kaasaegsetele heliloojatele (Spohr, Moscheles, Hummel) sarnaseid stiiliomadusi. Neid muusikuid tundis ta ka isiklikult. Muretu, materiaalselt kindlustatud ja kunstidest küllastunud lapsepõlv ning hea haridus kujundasid tema valdavalt helge, päikselise, klassikaliselt objektiivse, vormiselge helikeele. Mendelssohn sündis Hamburgis, lapsepõlv ja noorus möödusid Berliinis.
Kirjeldab luules üsna sageli ja neutraalselt oma lähimat ümbrust. Tema luules kaovad ära ranged erinevused luule, proosa ja esseistika vahel. 2 lühiromaani ,,Silm", ,,Hektor", debüütkogu ,,Jäljed allikal" 10. Runneli loomingu iseloomustus Meeldib kajastada maaelu ja algusest peale tunneb huvi rahvaluule väljendusvahendite vastu. Isamaaluuletaja, teemadeks eestluse kestmine ja seda varitsevad ohud. Kirjutas ka armastusluulet, värsivormilisi, filosoofilisi mõtisklusi, sõnamänge. Laululisus ja rahvuslikkus tingisid selle, et palju Runneli tekste on saanud lauludeks. Luuletuste toon on sageli murelik või salvavalt irooniline. Teravuste ja kibeduste kõrvale ilmub ajapikku harrast ja pühalikku tooni. Suurem kuulsus tuli koguga ,,Avalikud laulud". Järgnesid ,,Mõru ning mööduja", ,,Kodu-käija", ,,Punaste õhtute purpur". 11. Viidingu loomingu iseloomustus 3 raamatudebüüti 1)poolpõrandaalune kogu ,,Realistliku ingli laul", 2) tsükkel luuletusi
konstateeriv, keerulist võimalikult lihtsalt ja painavalt leevendav avameelne väljaütlev luule *inimene looduse osana (ühtekuuluvus) *intellektuaalne luule LK: *Jäljed allikal *Tolmust ja värvidest *Valge joon Võrumaa kohale *Ma vaatasin päikesse aknasse *Käoraamat H.Runnel ISEL: 1) Päikeseluule *piltlik luule, mis räägib kodukohast *optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike 2)Saatuseluule *skeptiline ja masendunud 3)Laululisus-enim viisistatud luuletaja 4)maalaulik 5)kodumaa teema 6)sõnamäng 7)lootuse ja tõe kuulutaja 8)on lastele kirjutanud LK: *,,Maa lapsed" *Laulud tüdrukuga (töö teema) *Avalikud laulud *Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks *Kodukäija *Punaste õhtute purpur *Üle alpide *Mõistatused V.Luik ISEL: *elamusvärske ja siiras loodusluule *inimeseluule, eneseotsing *hingemaastikud ja mõtterännak *ühiskonna ja maailmakeskne luule *sotsiaalsed eksistentsiaalsed probleemid LK:
o Paroodiamissa missa aluseks ei ole ainult ühehäälne viis, vaid terve varemkirjutatud teos ,,paroodia" jäljendamine o Motett lihtsam rütm, ladinakeelne polüfooniline laul miss propiumi tekstile o Ilmalikud polüfoonilised laulud samad põhimõtted mis vaimulike puhul o Magnifikat Maarja kiidulaul Luuka evangeeliumist, õhtuse jumalateenistuse osa Madalmaade koolkond o Uudne helikeel Inglise tertsid ja sekstid + itaalia laululisus Imitatsiooniline polüfoonia hääled jäljendavad üksteist o Alumise hääle tenor asendub bassiga saab alguse harmooniasüsteem o A cappella võrdsete hääletga andsamblipolüfoonia o Jaguneb põlvkondadeks I põlvkond · Guillaume Dufay · Tekstist lähtuv liigendatud hingav meloodia · Imitatsiooniline polüfoonia II põlvkond · Johannes Ockeghem õpetas edasi
Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks", ,,Mõru ning mööduja", ,,Kodukäija". Saatuseluule Runneli luule alates 1970ndatest, mis on skeptiline ja masendunud. Sellele on tunnuslik ,,avastada rahva jaoks rahva enese mõtted, öelda kuuldavalt seda, mida rahvas ju ise hämaralt aimab, ise ebamääraselt tunneb." Sinna kuuluvad: ,,Punaste õhtute purpur", ,,Kiikajon ja kaalepuu", ,,Üle Alpide", ,,Mõistatused". Märksõnad, mis iseloomustavad Runnelit: · Laululisus Runnel on üks enim viisistatud luuletajaid. Tuntumad viisid ,,Kaua sa kannatad kurbade naeru" ja ,,Maa tuleb täita lastega" · Veri On leitud, et Runnel on ,,verine poeet", kuna tema luules on palju verd ja tapmist. Samuti on veri see, mis meid ühendab eelmiste põlvedega. · Huumor On leitud, et Runneli luule on humoorikas, selles on ühendatud Juhan Liivi lihtsus, Hendrik Adamsoni rahvahuumor, Artur Alliksaare sõnajõud ja Heiti Talviku tappev iroonia
Looming: üle 600 laulu(tuntumad kaks laulutsüklit ,,Kaunis möldrineiu" (Die Schöne Müllerin,1823) ja ,,Talvine teekond" (Die Winterreise, 1827), 9 sümfooniat, 9 avamängu, kammermuusikat erinevatele koosseisudele sh 14 keelpillikvartetti, paarkümmend klaverisonaati, klaveripalu- (muusikalised hetked, serenaadid, valsid, lendlerid, ekspromtid); teoseid klaverile 4-le käele, 16 lavateost (vähe tuntud), koorimuusikat, 7 missat. Schubert on romantilise harmoonia ja Liedi rajajaid. Laululisus domineerib tema loomingus kõikide zanrite üle. Schuberti teoseid identifitseeritakse nimistu järgi, mille koostas muusikateadlane Otto Erich Deutsch - Deutsch Verzeichnis. 2. Robert Schumann 18101856 Saksa pianist ja helilooja, romantismiajastu tähtsamaid laulu ja klaverimuusika loojaid.Schumann tegutses elu jooksul mitmetes saksa linnades, tähtsaim neist Leipzig.Leipzigis leidis ta väga hea klaveriõpetaja Friedrich Wieck´i,
Sõbrad korraldasid schubertiaade. Tema armastatu pere põlgas Schuberti ära, sest ta polnud piisavalt jõukas. Schubert magas prillidega - kui unes tekkis mingisugune mõte, siis pidi ta selle kirja panema. Ainus kontsert tema eluajal tema loominguga toimus 1828. aastal ning see kontsert oli väga menukas. Kahjuks aga helilooja haigestus ning suri peagi. Looming · Loomingus on esikohal soololaulud - üle 600 (teemadeks armastus, pettumus, loodus, surm). · Laululisus on üle loomingu kanduv joon. · Vaimulik laul - ,,Ave Maria"- see on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole, laulutekst on originaalis ladinakeelne. (Norra sopran- SISSEL & inglise laulja Bryn Terfel) · Tema loomingus on 71 laulu loodud Goethe tekstidele. Üks nendest on ballaad ,,Metshaldjas". See on jutustav zanr, milles kajastatakse ebatavalisi sündmusi.
teele, justkui poleks kusagil tema joaks õige koht. Ja ei olegi. Ta sobib kõikjale vaid lühikeseks ajaks, et siis jälle minna. Aga need hetked, mille ta naistele kingib, on ehk ilusaimad nende elus. Aga tema jääb ikkagi alatiseks oma õiget kohta otsima. · *Hando Runnel- Kirjutas enamasti isamaaluulet, teemadeks on eestluse kestvus ja seda varitsevad ohud, on ka armastust ja huumorit. Laululisus ja rahvuslikkus tingisid selle, et enamik tema kuulet on viisistatud. Luuletuste toon on sageli murelik või irooniline.Teravuste ja kibeduse kõrval ilmeb ajapikku ka habrast tooni. Keele- ja vormikasutuse poole pealt oli ta stiil lihtne, puudusid keerulised sõnakasutused, oli aja- ja ühiskonnakriitiline. Esimesed luulekogud olid ,,Maa lapsed" ja ,,Laulud tüdrukuga" Kirjutas ka lasteluuelt. Veel
Ta ühitas neid pideva tegevustikuga, lülitas ulatuslikesse dramaatilistesse stseenidesse ning muutis nad antud lõikude keskpunktiks. Üleminekud retsitatiivseilt vormidelt anoosseile on mõlema alge sünteesina Verdi-päraselt meloodilised. Itaalia ooperiteatri kontseptsioonidest taganemata tõstis Verdi seikspiirlikke kirgi ja kontraste kajastava orkestri võrdõiguslikuks tegevustikust osavõtjaks. Laululisus ilmus instrumentaalpartituuri täpselt sama enesestmõistetavusega nagu deklamatsioonilisus vokaalpartiisse. Mõõdukalt kasutab helilooja ilmekat juhtmotiivistikku, harmoonias ja orkestratsioonis pole vanade itaalia ooperite harjumuspärasest käsitlusest jälgegi. Tungimine inimsüdamete kõige varjatumaisse soppidesse, elamusliku dünaamika järjekindel väljatoomine ning isikliku tõusmine tuumakaiks üldistusteks on varasemast täiskaalulisem.
las minna, kui ei meeldi. Kes meie keelt ei kannata, või meie meel ei meeldi - mulk lahti on, las lennata kõik koju, kel ei meeldi. See maa siin meie kodu on kas meeldib või ei meeldi see teistele, ükskõik see on, sest niikuinii ei meeldi. (,,Ei meeldi", 1992) Ülesanne Vali üks Runneli luuletus ja kirjuta, millest see räägib. Mis on luuletuse idee, mille pärast autor muretseb, milliste kujunditega ta oma mõtteid väljendab? Milles avaldub Runneli luuletuste laululisus? 1960. aastate proosa 1960. aastatel jäi proosa luule varju ja selle muutumine oli aeglasem. Debüteerisid Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Mats Traat, Jüri ja Ülo Tuulik, Teet Kallas, Aimée Beekman. Proosa moderniseerus 1960. aastate algul. Põimiti 26 ajatasandeid, paisati segi sündmuste kronoloogia, kõrvutati ja vahetati vaatepunkte
annaabi.ee 
