Täiustati sümnfoonia-orkestri pille ja võeti kasutusele uusi instrumente, ettekande keskmeks sai instrumendi täielik tehniline valdamine (virtuoosikultus). Muusikaline romantism jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks. 3. Sooloalul ja F.Schuberti tähtsus. F.Schubert oli esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täitis romantilise sisuga. Tema muusika on siiras ja südamlik, kauni laululiste meloodiatega. Tõi uue zanri lied ehk laul ning oli oluline klaverimuusika looja. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, hakkas laule kirjutama tsüklitena, instrumentaal-loomingus oli esikohal programmiline muusika, väga tähtsal kohal olid lühipalad (,mis väljendasid hetkemeeleolu). 4. Ooper ja G.Verdi. G.Verdi oli 19.saj
Laulmist ja laule õpitakse koos rühmaga kus arvestatakse, et igale rühmale antakse jõukohaseid lõike. Oluline on tähtsustada lapse panust. Laul saab terviklikuks eri rühmade ja iga lapse antavast panusest. Rühmad, kellega tehakse diferentsitud tööd, on muutuvad. Muusikaliste oskuste ja võimete arenguga liiguvad lapsed järgmisse, nõudlikumasse rühma. Selleks jälgib õpetaja pidevalt laste muusikalist arengut individuaalselt või muusikatunnis kajamängude ja erinevate laululiste ülesannete põhjal. ( K.Kiilu Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad) Tänapäeval on hakatud mõistma, et inimese tegevust ja käitumist ei juhi niivõrd mõistus, kui pigem tunded. Aina rohkem on hakatud tähelepanu pöörama väärtuskasvatusele. Emotsionaalne andekus- teiste ja enda emotsioonide märkamine, tunnete teadvustamine ning nende juhtimine. Lapse emotsionaalses arengus on väga tähtsal kohal eneseteadvus ja enesehinnang. Kindlasti üks viise,
Walter de Maria, Robert Smithson, Christo. Hans Haacke, Robert Morris. Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste 1965-ndtatel Kontseptualism USA
kaetud maale. Vahel tõi maalidele pikad kitsad triibud maali servadesse. Frank Stella (1936) kasutab ebatavalises formaadis lõuendeid, millele maalib erksavärvilisi ja dekoratiivseid triipe. Tihti tegi maalidesse sisselõikeid, mis muutis teose skulptuuri ja maali vahepealseks 12. KONSEPTUALISM TAUST Tekkis New Yorkis 1965. Vool levis kiiresti Euroopasse ja kuni 1970.aa lõpuni oli väga mõjukas TUNNUSJOONED 1. konseptid, ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. 2. vahel kasutatakse ideede väljendamiseks väikesi raamatuid, illustreeritud tekste, fotosid, filme, galeriiseintele kirjutatud sõnu, matemaatiliste valemitega täidetud lõuendeid 3. teosed ja ideed esitatakse happeningi kujul, need on juhuslikud ja ajutised 4
mis oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste
oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa
oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja „Art & Language“ ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaažina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus
mis oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus
oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus