piire nihutada. Ivan I tegi koostööd tatarlastega, tema väljapaistvad teod toimusid venelaste arvel. Ivan III seadis oma põhieesmärgiks vene alade ühendamise. Ivan III vallutas kahe sõjakäiguga Novgorodi, liitis Moskva külje alla teises iseseisvad vürstiriigid. 3)Iseloomusta Jan Husi seisukohti. Hus ründas eelkõige katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades suureks kuritarvituseks simooniat ja ebaõiglaseks võtta eraldi tasu ristimise, matuse, laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalitluste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Jan Hus ei andnud armu ka kaupmeestele ja liiakasuvõtjatele ja see kriitika leidis suurt kõlapinda vaesemates rahvakihtides. Hus arvustas armulauakorralduses ilmikute ja vaimulike vahel vahetegemist. Ta nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas õpetada koolis lastele ka emakeelt. Eriti teravaks läks võitlus selle nimel, et muuta Praha ülikool tsehhi ülikooliks
· Jan Hus · Koos temaga algas ka reformatsioon · Sündinud 1371 · Lõuna Tehhis talupojaperekonnas · Ründas katoliku kiriku majanduskorraldust · Pidades suureks kuritarvituseks simooniat kirikuametite müüki ning ebaõiglaseks võtta eraldi tasu · Ristimise · Matuse · Laulatamise · Püha võidmise... eest · Astus välja kiriku eriseisundi vastu · Leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule · Sellega seoses esitatud kirikuvarade sekulariseerimise ilmalikustamise nõue kindlustas talle esialgu kuninga ja panide toetuse · Ei andnud armu ka · Kaupmeestele · Liigkasuvõtjatele
Tagajärjed- Tordesillase lepingu sõlmimine 1494.a. Portugallased taipasid ohtu, mis nende kaubandushuvidele Kolumbuse avastustest tuleneb. Lepingu järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele,idapoolsed portugallastele. 5.Jan Husi õpetus- Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades kuritarvituseks kirikuametite müüki nind ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matuse, laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalituste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule.Sellega seoses esitatud kirikuvarade sekulariseerimise nõue kindlustas talle esialgu kuninga ja panide toetuse.Ta astus välja tsehhi keele kaitseks ja toetuseks. Nõudis keele puhastamist saksa sõnadest.Muutis Praha ülikooli Tsehhi ülikooliks.Sai kooli rektoriks.
Tagajärjed- Tordesillase lepingu sõlmimine 1494.a. Portugallased taipasid ohtu, mis nende kaubandushuvidele Kolumbuse avastustest tuleneb. Lepingu järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele,idapoolsed portugallastele. 5.Jan Husi õpetus- Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades kuritarvituseks kirikuametite müüki nind ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matuse, laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalituste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule.Sellega seoses esitatud kirikuvarade sekulariseerimise nõue kindlustas talle esialgu kuninga ja panide toetuse.Ta astus välja tšehhi keele kaitseks ja toetuseks. Nõudis keele puhastamist saksa sõnadest.Muutis Praha ülikooli Tšehhi ülikooliks.Sai kooli rektoriks.
Patriits saksa kaupmeeste ja käsitööliste põlised suguvõsad. · Tema poegadel riigijuhtimisvõimed puudusid. JAN HUS JA REFORMATSIOONI ALGUS · Jan Hus 1371-1415 Lõuna-Tsehhi talupojaperekonnast. Lõpetas filosoofisteaduskonna bakalaureisekraadi, sai vabade kunstide magistri ja filosoofiadoktoriks. Eeskuju: Oxfordi professori John Wyclifi põhimõtted. · Ründas katoliku kiriku majanduskorraldust, oli simoonia vastu; tasu võtmise ristimise, püha võidmise, laulatamise jms eest. · Kirik peab alluma ilmalikule võimule. Esitas kirikuvarade sekulariseemise- võõrandamine, ilmalikustamine- nõude; armulaual peab jagama kõigile veini. · ,,Piibel on ülim tõde." See oli siis keelatud raamat, mida võisid ja oskasid vaid vaimulikud lugeda, tõlgendasid rahvale oma tahtmist pidi. Tõlkis piibli tsehhi keelde. · 1409.aastal Praha ülikool tsehhi ülikooliks- suur tüli; sai rektoriks. VÕITLUS INDULGENTSIDE VASTU.
sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17. saj algult on pärit eesti-soome segakeelne nn Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist). Ilmselt soomlasest pastori paarikümneleheküljeline käsikiri sisaldab ristimise, laulatamise ja matmise sõnu ning pakub huvi eelkõige keeleliselt. Samast perioodist on teada mõned käsikirjad (jutlused, kirikulaulud) Lõuna-Eestist, Saaremaalt jne. Kultuurilooliselt huvipakkuvad on mõned jesuiitide käsikirjad ning trükis avaldatud katoliiklik kirikutalituse käsiraamat "Agenda Parva", milles koguduse arusaamist eeldavad palve- jm tekstid on läti, eesti, poola ja saksa keeles. Kirikukirjanduse põhiliseks rajajaks sai Tallinnast
19.sajandil, kakskeelsus, omade ja võõraste mõjutuste võitlus või parimal juhul koosmõju- on kõik mõjutanud Soome kirjanduse kujunemist. Kirjanduse põhilise kasutajaskonna ja publiku moodustasid kaua aega vaimulikud, aadelkond ja vähehaaval ka kodanlased. Ka talupoegkond õppis suhteliselt vara lugema, kuna juba aastatel 1673 andis piiskop Gezelius vanem kogudusele käsu õpetada koguduse liimeid lugema ja seadis nii armulauale võtmise kui ka abielluda soovijate laulatamise eeltingimuseks teatava lugemisoskuse ja ristiusu põhitõdede tundmise. Seetõttu levis kirjaoskus hoogsalt ka alamates kihtides. Seegi ei läind alati lihtsalt, nagu näitab Aleksis Kivi "Seitse venda". Rootsi ajal ilmus raamatuid vähe. Teaduse keeleks oli kogu Rootsi võimu aja peaaegu valdavalt ladina keel; esimene rootsikeelne doktoriväitekiri ilmus Turu akadeemias 1749 (soomekeelne alles 1858 Helsingis). Kirjanduse
sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17. saj algult on pärit eesti-soome segakeelne nn Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist). Ilmselt soomlasest pastori paarikümneleheküljeline käsikiri sisaldab ristimise, laulatamise ja matmise sõnu ning pakub huvi eelkõige keeleliselt. Samast perioodist on teada mõned käsikirjad (jutlused, kirikulaulud) Lõuna-Eestist, Saaremaalt jne. Kultuurilooliselt huvipakkuvad on mõned jesuiitide käsikirjad ning trükis avaldatud katoliiklik kirikutalituse käsiraamat "Agenda Parva", milles koguduse arusaamist eeldavad palve- jm tekstid on läti, eesti, poola ja saksa keeles. Kirikukirjanduse põhiliseks rajajaks sai Tallinnast pärit Heinrich
Toompea tornikell hakkas parajasti kaksteistkümmend lööma, kui Agnes aiaukse lahti keeras ja kõrge, must kuju lahtisest uksest sisse vilksatas. Järgmisel silmapilgul rippus Agnes Gabrieli kaelas. Siis läksid nad käsikäes tikerberi- ja sõstrapõõsaste vahelt läbi aia tagumisse otsa, kus suure pärna all kivist pink seisis. Ilma tõrkumata laskis Agnes end Gabrielil sülle võtta. Ta tundis: siin oli tema õige paik, õige kirik, õige laulatamise altar; siin ei ütelnud ta «ei», siin ei olnud ta külm ega tuim, vaid täis tuksuvat elu; siin leidis ta oma südamliku naeru ja oma pisarad jälle ja tarvitas mõlemaid rohkel mõõdul. Kui esimesed tungivad küsimused kostetud, esimene tundmustetorm vaikinud oli, hakkas Gabriel oma imelikku surmast pääsmise lugu jutustama. Ta rääkis tasa, sosinal, aga -- nad olid ju nii teineteise ligidal. Gabriel jutustas: «Nagu sa tead, viidi mind kinniseotud kätega 384
annaabi.ee 
