otsast peale seda arendama. Teenindussektor: kulud jäävad enam vähem samaks, nt. kui tahate juukseid lõigata, siis juuksur peab teenindama enam vähema samas mahus. Konstatne. Põllumajandus: mastaabisääst on konstatne või pigem negatiivne kuna koht kust vilja saab- põld on piiratud ressurss. N: Golfipallid- USA-kõrgtehnoloogiline, masinad teevad mitte inimesed ja pesapallid- Mehhiko ja Haiti- odav tööjõud, tehakse käsitsi. 4. Miks õppimiskõverad muutuvad laugeks? Õpikõver väljendab tootlikuse ideed, nt. mitu jalanõud te suudate toota ühes tunnis. Laugemaks muutub õpikõver siis, kui oskused on juba välja arenenud. Majandustegevused on pidevalt ajas muutuvad, ühel aastakümnel on õpikõverad väga vertikaalsed, tootlikus kasvab, aga see ei tähenda seda, et see kestab edasi. Tehnoloogia jõuab loogilise lõpuni, pole väga palju võimalik enam teha, teatud aastate pärast võib muidugi tulla uus tehnoloogiline lähenemine
Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Devoni liivakivi on plahvatuse käigus pihustatud liivaks. Kraatripõhi on täitunud 2,5 m paksuselt turbaga, millest tehtud palünoloogilised (õietolmu) ja radiosüsinikuanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6000 aastat. Kraatripõhja all on Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivid mõjustatud löögist umbes 30 meetri ulatuses. Valli tuumaosas on aluspõhjakihid kergitatud laugeks kurruks. Kõikjal on rohkesti lõhesid, osadesse neist on sisse surutud moreen. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Kraatrinõlvadel on moreen muljutud kohati keerukateks rebendvormideks. Sügavhaua läbimõõt on väiksem - umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Mõlemal kraatril on
Eesti pinnamoe kujunemises eristatakse üldjoontes kolme tähtsamat etappi. Neist varaseim algas u 250 miljonit aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumisteni. Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid - kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Kuna aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu, kulusid lavamaade ja . ka aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks, samas lõunanõlvad jäid laugeks. Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on aga hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. Jääaegade arvu suhtes ei ole teadlased üksmeelel. Arvatakse, et neid on olnud 3-6. Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud
muutumist ajas. Põllumajanduses on mastaabisääst pigem negatiivne, kuna ressurss piiratud, v.a. tegevustes, kus tehnoloogiline komponent kõrge. Viimasel juhul on mastaabisäästust kasusaaja enamasti ka tehnoloogia omanik. Tööstuses, eriti tehnoloogia mahukas tootmises, on võimalik tugevalt positiivne mastaabisääst. Seetõttu on innovatsioon siin väga tulus. VEEL? 19.Miks õppimiskõverad muutuvad laugeks (flat)? 20.Kirjelda toote elutsüklit konkurentsi ja tehnoloogilise küpsuse vaatevinklist. Kõigepealt toimub tootearendus. Selle ajal konkureerivad omavahel vähesed ettevõted ning konkurents väljendub selles, kes esimesena sätestab tootestandarti. Esimesel etapil on kõrged arenduskulud ning ka kõrge risk. Selle etapi lõpus selgunevad standartid ja trajektoor kujuneb välja. Algab periood, kus kasvab konkurents seoses sellega, et suurendatakse
Iga inimesega tuleb üldjuhul tegeleda sama palju aega ehk kulukust iga järgneva kliendi teenindamiseks 11 Põllumajandus- tegemist on piiratud maaressursiga ja üldjuhul on määravaks ka maa -viljakusega, mis määrab saagikust. Põllumajandus on valdkond, et kui tahate tootlikkust tõsta, siis tuleb ka rohkem kulutada. Miks õppimiskõverad muutuvad laugeks (flat)? Kui tootmised saavutavad oma lae. Kui õpikõver on tõusulainel, siis on mastaabisääst positiivne suudetakse ühes ühikus järjest enam toota. Õpikõverad muutuvad laugeks, kuna protsessid on teadmiste ja oskuste põhiselt jõudnud perfektse tooteni. Õppimist ei ole võimalik enam protsessi väga sisse viia. Seda nimetatakse ka täielikuks konkurentsiks, innovatsiooni on antud toote osas väga keeruline teha. Loeng 6:
9 Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4, 5 meetrini. Kraatripõhi on täitunud 2,5 m paksuselt turbaga, millest tehtud palünoloogilised (õietolmu) ja radiosüsinikuanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6000 aastat. Kraatripõhja all on Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivid mõjustatud löögist umbes 30 meetri ulatuses. Valli tuumaosas on aluspõhjakihid kergitatud laugeks kurruks. Kõikjal on rohkesti lõhesid, osadesse neist on sisse surutud moreen. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt 8 http://muinas.struktuur.ee/projektid/ecp/kaali/html/legendid.html 8 9http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Kraatrinõlvadel on moreen muljutud kohati keerukateks rebendvormideks.10 Sügavhaua läbimõõt on väiksem - umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m
(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? *Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni. * Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid kõrgustikud, lavamaa ja nõod. *Aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu seega kulusid lavamaade ja aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks) *Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on ka hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? *Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. *Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi.
(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? *Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni. * Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid – kõrgustikud, lavamaa ja nõod. *Aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu seega kulusid lavamaade ja aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks) *Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on ka hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? *Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. *Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi.
Väga ettevaatlikult tuleb puhastada tsingitud ja alumiiniumist pindasid, sest täksitud pinnad hakavad kiiresti roostetama ja täked hakkavad värvi alt välja paistma. Kui rooste koha puhastamisel tekkis järskude servadega auk või pragu, tuleb see niiskuskindla pahtliga täita ja peale pahtli kuivamist lihvida veekindla peene liivapaberiga. Kui auk ei ole väga sügav lihvitakse augu ääred liivapaberiga laugeks ja krundidakse. Kohad, mis on pidevalt niisked, tuleb kruntida kaks korda ja kindlasti pintsliga. Krunditud pinnad tuleb täielikult lasta kuivada. 3. Ankrus oleva laeva helisignaalid Ankrus olev laev peab vähemalt iga minuti tagant kiiresti lööma kella u 5 sek jooksul. Laeval pikkusega 100 m ja enam tuleb kella lüüa vööripoolses osas ja viivitamata seejärel kiiresti gongi u 5 sek jooksul ahtripoolses osas. Ankrus olev laev võib täiendavalt anda kolm järjestikust helisignaali
Väga ettevaatlikult tuleb puhastada tsingitud ja alumiiniumist pindasid, sest täksitud pinnad hakavad kiiresti roostetama ja täked hakkavad värvi alt välja paistma. Kui rooste koha puhastamisel tekkis järskude servadega auk või pragu, tuleb see niiskuskindla pahtliga täita ja peale pahtli kuivamist lihvida veekindla peene liivapaberiga. Kui auk ei ole väga sügav lihvitakse augu ääred liivapaberiga laugeks ja krundidakse. Kohad, mis on pidevalt niisked, tuleb kruntida kaks korda ja kindlasti pintsliga. Krunditud pinnad tuleb täielikult lasta kuivada. Töövahenditks on spetsiaalsd kaabitsad, haamrid, terasharjad, lihvimiskettad pinna puhastamiseks ning pulverisaator, rull, pintsel värvimiseks. Pulverisaator kulutab rohkem värvi ja ei hardu värvitavle pinnale nii kõvasti kui pintsliga värvides, eeliseks on suur tootlikus
annaabi.ee 
