Madisepäeva lahing Maksim Šušarov Madisepäeva lahing ► Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217. aastal Sakalas, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing. Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, Lauenburgi krahv Alberti, latgalite ja liivlaste sõjavägi purustas seal kuuest Muinas- Eesti maakonnast kogutud väe. Tegemist oli eestlaste vastu peetud ristisõja suurima välilahinguga. Sõjaline olukord 1217. aastal ► Pärast Turaida vaherahu lõppemist taasalanud sõjategevuse tulemusena olid Riias baseeruvad Mõõgavendade ordu ja piiskop Albert neid toetavate latgalite ja liivlaste abil 1217. aastaks oma võimu tunnistama sundinud Ugandi,
sõjalõpuni, lahkusis paljud poisid ning sealhulgas Harald omavoliliselt sõjaväest.Harald Nugiseks koos teiste meestega jõudis tagasi Eestisse 1942.aasta lõpul. 1942.aastal augustis alustati paljude meeste iniatsiatiivil Eesti Leegioni moodustamist. 1943.aastal saigi temast Eesti Leegioni sõdur. Ettevalmistuse sai ta Poolas Debicas asunud Heidelaagris .1946.aasta augustis saadeti ta Saksamaale Hamburgi lähedale Lauenburgi allohvitseride kooli. Saabunud tagasi Heidelaagrisse SS-unterscharführeri auastmes algas tema tõsine sõjamehe elu. Esialgu saadeti Neveli alla. Seal oligi ta esimene kord surmaga silmitsi. Ühe lahingu ajal lõhkes Haraldi lähedal granaat. 28 kildu, mõned väikesed kui tanguterad tungisid talle jalga ja selga. Kuid mees ei olnud päevagi laatsaretis. Killud nopiti pintsettidega välja, sidemed peale ja käis küll. Üks
aastal rüütliks kuninga abistamise eest. Pilt tema kohta, mis on säilinud läbi ajalooallikate, on üsna ühemõtteline: ta oli ägeda loomuga, ülbe, konfliktialdis ja vägivaldne kuju, sealjuures küllaltki piiratud mõistusega. Aastal 1492 abiellus ta Cecilia Mansdotteriga. Kuningas Gustav Vasa on üks esimestest rootslastest, kes ajalooallikates jõuliselt esile kerkib. Ta sündis 1496 Rydboholmi mõisas, mille ta isa oma emapoolselt suguvõsalt päris. Gustav abiellus Saksi-Lauenburgi hertsogitütre Katarinaga 1531. aastal ja kaks aastat hiljem sündis neil ainuke laps Erik. Kuninganna Katarina suri põrutuse tõttu, mille ta sai kukkudes. Kui Katarina 1535. aastal suri, sattus kuningas taas seisu, milles ta oli enne oma abielu. Seetõttu abielluski ta kõrgaadlisoost rootslannaga, Margareta Eriksdotteriga. Kokku sündis neil 10 last, Margareta suri 1551. aastal. Hiljem abiellus Vasa Katarina Stenbockiga, et mitte surra lesena.
·Et kompenseerida OranjeNassau perekonnale Nassau maade kaotamine Preisimaale, moodustasid Madalmaade ühendatud kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik OranjeNassau dünastia võimu all personaaluniooni, kusjuures Luksemburg (kuid mitte Holland) kuulus Saksa Liitu. ·Aasta varem Taanile loovutatud Rootsi Pommeri loovutati Preisimaale. ·Garanteeriti Sveitsi neutraliteet. ·Hannover loobus Lauenburgi hertsogkonnast Taani kasuks, kuid suurenes endise Münsteri peapiiskopkonna ja endise Preisimaa ala Ida Friisimaa lisamisega ning sai kuningriigiks. ·Enamus Baieri, Württembergi, Badeni, HessenDarmstadti ja Nassau poolt aastatel 18011806 saadud territooriume jäid neile alles. Baieri sai veel Reinimaa Pfalzi ning osi Würzburgist ja Frankfurtist. Hessen Darmstadt säilitas vastutasuks Vestfaali hertsogkonnast Preisimaa kasuks loobumisest linna.
Abielu mõne vana valitsejasuguvõsaga oleks avanud võimalusi poliitiliseks koostööks, kaitseks ähvardavate naabrite vastu või kasu saamiseks ühistest ellistest. Gustavi ambitsiooniks oli abielluda mõne Taani, Mecklenburgi, Pommeri või Poola sobiva lepingupartneri tütrega. Kahjuks ei olnud need isad eriti innukad andma oma tütard Rootsi tõusikule, kes oli keisri õe ja tema mehe minema kihutanud. Lõpuks õnnestus Gustavil abielluda Saksi- Lauenburgi noore hertsogitütre Katarinaga. Laulatus ja Katarina kroonimine kuningannaks toimusid Suurkirikus 1531. aastal, 24. detsembril. Katarina sai siis 18 aastaseks. 1533. aastal sündis neil esimene ja ainuke laps Erik. Kuninganna Katarina suri 22 aastaselt põrutuse tõttu mille ta sai kukkudes. Kuninganna Margareta Kui Katarina 1535. aastal suri, sattus kuningas taas seisu, milles ta oli enne oma abielu. Parasjagu möllav Krahvisõda ja teised konfliktid muutsid võimaluse abielluda mõne
ja Harald Nugiseks. Harald Nugiseks sündis 22. oktoobril 1921. aastal. Ta teenis II maailmasõja ajal vabatahtlikuna 20. Eesti Relva-SS Diviisis. 1941. aastal hoidus ta kõrvale Nõukogude okupatsioonist ja asus teenima Saksa sõjaväkke. Ta võttis osa Tallinna vabastamisest. Peale seda teenis ta Omakaitses. 1941. aasta oktoobris sai temast 185. Eesti julgestusgrupi sõdur, kus ta teenis kuni 1942. aasta detsembrini. Samal aastal õppis ta Lauenburgi SS-allohvitseride koolis ja lõpetas selle kapralina. Peale seda astus ta Eesti SS-leegioni. Eesti Vabatahtlike SS- brigaadi koosseisus osales ta Neveli lahingus, kus ta sai haavata. Selle eest autasustati teda II klassi Raudristiga. 1944. aastast alates oli Nugiseks Narva rindel. Seal ilmutatud sõjavapruse eest autasustati teda sama aasta märtsis I klassi Raudristiga ja kuu aega hiljem Raudristi Rüütliristiga. Sellele järgnes pikk haiguse periood, peale mida ta naasis oma väeüksuse
pöördusid lahingu võitjad tagasi Liivimaale. Novgorodi väed aga Eestimaale ei jõudnudki, ilmselt liidulubaduse andnud uue vürsti nõrga siseriikliku autoriteedi tõttu. Eestlaste liitlasväe rasket lüüasaamist Madisepäeva lahingus on paljud ajaloolased pidanud pöördepunktiks, mille järel eestlaste sõjalise vastupanu tahe ja võime tunduvalt nõrgenesid, või isegi sõja sisuliseks lõpuks. Sõjakäik Läänemaale 1217. aasta alguses oli koos ristisõdijatega Riiga saabunud Lauenburgi krahv Albert, Taani kuninga Valdemar II õepoeg ja vasall. Hoolimata püsivast konfliktist Novgorodi vürstiga hakati nüüd tema eestvedamisel kavandama sõjakäiku Taani kuninga huvipiirkonda, Saaremaale. 1217./1218. aasta pehmel talvel tugevat merejääd aga ei tekkinud ja lõpuks otsustati suunduda hoopis Saaremaa naabermaakonda Läänemaale. Teele asunud riialaste, liivlaste ja latgalite vägi kohtas Salatsi juures saarlasi, kes nende eest Läänemaale põgenesid. Saarlasi
ristisõdijad. Toimus retk Sakala ja Viljandi vastu. Ettevõte õnnestus, eestlased ristiti. 1211. a suvel kavatsesid eestlased vallutada Kaupo Toreida linnuse, lüüa rivist välja sakslaste truu abiline Kaupo ning edasi rünnata Riiat. See aga ebaõnnestus. 1215. a. veebruaris parast Toreida rahu lõpetamist eestlaste poolt kogusid eestlased vägesid ning valmistusid vastastele kallaletungiks. Kaupo koos Lauenburgi Alberti, ordumeister Folkvini, Dünamunde kloostri abti Bernhardi, Riia toompraoste Johannese ning koos 3000 väljavalitud mehega ületas Sakala piiri, kus toimus ka Madisepäeva lahing. See lõppes küll sakslaste võiduga, kuid Kaupole oli see saatuslik. Tema sai selles lahingus surmavalt haavata ja suri kas samal või järgmisel päeval. 8. Eestlaste muistse vabadusvõitluse algus ja kõik aastani 1210. Kas vabadusvõitluse alguseks loetaks aastat 1206 või 1028?
Taani piiratud ,,võit": uus põhiseadus vaid Taanis. Slesvig-Holsteini II kriis (1863-64) Taani-Saksa sõda (1864). 1863 Taani kehtestas 1849. aasta põhiseaduse Slesvigis (ebaseaduslikult) Kontekst 1863: Poola mäss, Taani valitseja vahetumine (Frederik VII surm). Preisimaa ja Austria said volitused Saksa Liidult Slesvig-Holsteini sakslaste vabastamiseks. Sakslaste rünnak ja kaksikhertsogkondade vallutamine (1864). Rahuleping: Taani pidi loovutama Slesvigi, Holsteini ja Lauenburgi (viimane oli Taani kompensatsioon Norra eest 1814) hertsogkondade vallutajatele (Preisimaa osad alates 1866). Taani-Saksa sõda I MS järel korraldati Slesvig-Holsteinis rahvahääletus riikliku kuuluvuse üle: tulemuseks piirimuutus. Taani sai tagasi Põhja-Slesvigi (taanimeelsed), seevastu saksakeelsed Lõuna-Slesvig ja Holstein soovisid jääda Saksamaa koosseisu. II Slesvig-Holsteini sõja tulemus. Taani sisulise rahvusriigi algus (NB
põlu alla sattunud Heinrich Lõvi valdustest (Lübecki) Keskvõim-päritav-kirik-vendid-Rügenisaar-ristimine-ristisõda-slaavlased-Absalo n-Kopenhaagen Valdemar II Võitja (Taani kuningas 1202-1241) Eelmise poeg. Alates 1188 oli ta Schleswigi hertsog, kellena ta vallutas Hamburgi ja Lübecki linnad ning Holsteini ja Mecklenburgi vürstiriigid. 1203 saarlased rüüstasid Lõuna-Rootsis. 1206 ründas Saaremaad. 1210 vallutas Väike-Pommeri, ründas Preislasi. 1214 vallutas Lauenburgi. Otsustas sekkuda ristisõdadesse Baltikumis. 1219 maabus Eestis Lindanise all ja allutas Põhja-Eesti. 1222 tungisid saarlased Saaremaale, kuid peksti sealt välja. 1223 sattus Valdemar II jahil olles sakslaste kätte vangi ja pidi vabanemiseks loovutama kõik võõrvaldused välja arvatud Rügeni saar ja Põhja-Eesti (see info on Põhjamaade ajaloost, mujal sellest juttu ei ole). 1227 kaotas Bornhövedi lahingu saksa vürstide vastu, kaotas kõik valdused Põhja-Saksamaal
annaabi.ee 
