Mööda seda liiguvad närviimpulsid närvirakust välja. Suuraju ajukoore olulisus.Suuraju koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine.(Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni.) Millised keskused seal asuvad? kuklasagara nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Seljaaju ülesanded: juhib tingimatuid reflekse ehk lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Samuti vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Kuidas tekib sõltuvus narkootilistest ainetest? Enamik uimasteid mõjutavad närviimpulsside ülekannet ühest teise. Uimastid matkivad
ka kujutlusvõime; Vasak pool on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega) · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks umbes 3mm paksune ja moodustub mitmetest närvirakkude kihist. Ajukoor kontrollib: 1) Vaimset ja füüsilist tegevust 2)töötab ümber infot 3)elundite tegevust Ajukoore piirkonnad: 1)Laubasagaras: kõne-, mõtlemis- ja liigutamiskeskus. 2)Kiirusagaras: nahatundlikkuse, lihasetundlikkusekeskus. 3)Oimusagaras: kuulmis-, haistmis- ja maitsmiskeskus. 4) Kuklasagaras: nägemiskeskus. · Mälu(lühimälu ,püsimälu) on kogutud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemise- ja ruumimälu. 2)VAHEAJU
7. Millised on peaaju osad ja tema funktsioonid? Peaaju osad leida joonisel Suuraju - kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. On jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused : kuklasagaras nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Väikeaju asub kuklaosas, reguleerib lihaste koos-tööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust. 8
Motoorsed keskused Artikuleeritud kõne ja kirjutamine (laubasagar) – väljad 44 ja 45 (motoorne afaasia), väljad 37, 40 ja 42 (sensoorne afaasia) Assotsiatsiooniväljad Saavad informatsiooni projektsiooniväljadelt või talamuselt On oelmas ainult inimesel Nende vahendusel kujunevad närvitegevuse sellised vormid, nagu ärkvelolek, tähelepanuvõime, õppimine, abstraktsete mõistete kujunemine, mälu, tegelikkuse tunnetamine ja sihipärane käitumine Assotsiatsiooniväljad Laubasagaras toimub informatsiooni säilitamine ja töötlemine, kujuneb intellekt Oimu ja kuklasagaras – mälu Limbiline süsteem Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega Peaülesanne – psüühilise aktiivsuse ja organismi kaasasündinud vajaduste rahuldamisega seoses oleva käitumise juhtimine ning instinktiivse ja omandatud tegevuse kooskõlastamine Limbiline süsteem
Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU – soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. 153) Võrkmoodustise olemus, tähtsus Tihe närvirakkude moodustis ajutüves. Saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib võrkmoodustise, mis omakorda aktiveerib ajukoore. Võrkmoodustise lõpus on unekeskus. Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele
Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. 133) Võrkmoodustise olemus, tähtsus? Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvirakud. Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu
vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU – soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. 133) Võrkmoodustise olemus, tähtsus? Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvirakud. Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu
Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. 133) Võrkmoodustise olemus, tähtsus? Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvirakud. Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu
üksteisest eraldavad (sulci). Sügav pikivagu jagab suuraju kaheks poolkeraks, mis on omavahel ühendatud mõhnkehaga (corpus callosum). Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused: kuklasagaras nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Ajukäärude vahel olevad väljad on nii sensoorsed kui ka motoorsed ning ühtlasi ka primaarsed ja sekundaarsed. Keskvaost eespool asuvad primaarsed motoorsed väljad juhivad teadlikke liigutusi, keskvaost tagapool asuvad sensoorsed väljad vastutavad tundlikuse eest. Kui primaarsed motoorsed väljad peaksid nõrgenema, astuvad sekundaarväljad nende asemele. Lisaks asub selles
annaabi.ee 
