peaminister on Ivars Godmanis. Iseseisvus kuulutati Venemaast 18.11.1918, tunnustati 19.08.1920. Rahaühik on latt (LVL). Daugavpils on linn Lätis Daugava ääres. Ta on Latgale ajalooline keskus. Linnaõigused sai Daugavpils aastal 1582. 1893 1917 oli linna ametlik nimi Dvinsk. Daugavpils on Daugavpilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Linna elanikest olid 2007. aastal 53,3% venelasi, 17,8% lätlased ja 14,75 poolakad. Rezekne on linn Lätis Latgales. Rezekne on Rezekne rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 37 200. Umbes pooled linna elanikest on venelased. Liepaja on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Liepaja on sõjasadam ning Liepaja rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 83 700. Jelgava on Kuramaaa hertsogiriigi pealinn. Ta on Zemgale ajalooline keskus ja Jelgava rajooni keskus. Lisaks on linn 1
DURBE 1260.a LAHING Kuralased ja leedulased ordu vastu 13.saj 16.saj · Läti Henriku kroonika 1180 1227 · Liivimaa Ordu 1237 1561 · 1558 1582 Liivi sõda · 1561 liivimaa lõpp 16.-17.saj · 1561 Kuramaa ja Zemgale hertsogriik Poola-Leedu all · 1585/1586 esimene katekismus · Lätist luterimaa · Latgales katoliiklased · 17.sa Vidzeme (Liivimaa) Rootsi all, Latgale Poola all 18.saj · Põhjasõda 1700-1721 LÄTI MAATUNDMINE · Vidzemest saab Venemaa provints GARLIEB · Baltisaksa publitsist MERKEL · ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" (1796) Garlibs · Pärisorjuse kaotamise mõjutaja Merkelis (1769 1850) 19.saj · 1818/1830
kuid tõmbekeskusteks olid ka Läti ala ja Ilmselt nii on tekkinud väikesed kompaktsed Venemaa linnad: Riia, Limbaži (Lemsalu), eesti asundused (keelesaared), Cesis (Võnnu), Valmiera (Volmari), Jelgava (Miitavi), Sloka; Oudova, Petseri, Pihkva, nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja sajandivahetuse paiku, suurenedes aastail Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas 1884-1906 kahekordseks, 22 000 liikmeni. Pihkvamaal ja Luuldila eestlased Peipsi Õigeusklikke eestlasi elas Peterburis koguduse idakaldal. Selliste eesti asunike arvu on 18. moodustamise aegu 4000 ringis. sajandi algul hinnatud u. 6000-le, 18. sajandi Eesti talupoegade püüe saada maad Ve- lõpul 20 000-le ja veel 19. sajandi keskel 30 nemaa sisekubennangudes muutus tähtsaks
Stolõpinlik organiseeritud väljaränne 1906-1914/1917. Kuni 19. sajandini elas eestlasi väljaspool Eesti ala väga vähe. Needki olid enamasti Eesti lähistele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest ehk olid feodaalisanda poolt ümber asustatud sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Ilmselt nii on tekkinud mitmeid väiksemaid kompaktseid eesti asundusi - keelesaari nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas Pihkvamaal ja Luuküla eestlased Peipsi idakaldal. Taoliste eesti asunike arvu on hinnatud 18. sajandi algul ca 6000-le, 18. sajandi lõpul ca 20 000-le ja veel 19.sajandi keskpaiku 30 000-le inimesele. See moodustas vaevalt 3-4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle, suuresti hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. 2 Varane väljaränne algas nn. immigatsioonietapiga 16.-17
45 % kaetud metsadega Klimaatiliselt kuulub mere ja mandri siirde alasse. Aastane keskmine temp. On u sama mis eestist veits kõrgem. Läti keel kuulub indoeuroopa keelkonda ja selles on eraldi Balti keelte rühm. Slaavi päraseid laene ja tunnuseid. Ida- Balti keelerühma kuuluvad : Läti (palju laensõnu) ja Leedu keel (arhailisem). 3 suurt murret *Kesk-läti murre- tänapäevase läti kirjakeele alus. Ametlik riigi keel. Eesti ja leedu piires. *Ülem-läti murre – isa aladelt Latgales õpitakse Latgale koolides, ilmub raamatuid ja ajakirjanduses *Liivi murre- liivipärasest murdest kõneldakse mere piirsetes kohtades. Võetud laene kunagisest riigi keelest. Ladina tähestik: tähti 33 (pole täpitähti) a a(kriips üleval e e(kriips) i i (kriips) kõiki hääldadakse pikalt. u u(kriips)
Kutsus maale kaupmehi, rüütleid, vaimulikke ja näitas tahet astuda ristiusku. Piiskopimeelsetele see hea. Niisiis said nad ordule peael sundida rahulepingu leedulastega. Aga rahu polnud kauaks. Ordu sõlmis Gediminase vastu lepingu Novgorodiga. Kui paavsti saadikud kohale tulid, ütles Gediminas oma ideedest lahti. Seega, kirjad võltsingud? Või kaval diplo manööver Gediminasel vms? Igatahes kirjad tehtud Riias. Ja ordut kahjustas. 1340. aastail konflikt Pihkvaga. Maade hõivamine Latgales oli veider. Piiskoppidel jama käes ja paluti abi ordult. Sõjas Pihkvaga sundis ordu osalema ka Tartu praostkonna. 1349 Jüriöö ülestõus aga tuli vahele. Jüriöö Pidevalt olnud olulisel kohal. Kodanlik: vabadusvõitlus selle ajani. 1930. aastail kriitika: miks tähistada lüüasaamist? Nõuka: klassivõitlus. Skeem nägi ette talurahvasõda. Tegelikult ei tea me midagi: T. Lukas: 3 ülestõusu – see, mis plaaniti, see mis juhtus, see mida hiljem räägiti aastasadade pärast.
läheb Magnusele. 3.augustil 1577 läheb Võnnu vabatahtlikult Magnuse võimu alla. Poolakad olid sel ajal üsna nõrgalt kindluspunktid mehitanud. Linnaelanikel oli selge, et vastu panna ei suudeta ja valisid Magnuse. Paljud sellised linnad lähevad niimoodi Magnuse võimu alla, et pääseda tsaari võimu alla minemast. Siit tuleb konflikt tsaari ja Magnuse vahel, et tsaar leidis, et Magnus võtab rohkem kui talle ette nähtud. Kui tsaar hakkab tegutsema Latgales annavad mitmed linnad end ise Magnuse kätte, et mitte langeda tsaari võimu alla. Pärast Võnnu minekut Magnuse võimu alla teeb kohe seda Valmiera. Tsaar vallutades on väga julm, mis kiirendab linnade soovi Magnuse võimu alla minna. Tsaar vihastas Magnuse peale. Tsaar hakkas Magnuselt neid alasid hõivates ära võtma. Tsaar tuli Võnnu alla, linn langeb, aga kindlus püsib. Tsaar kutsus Magnuse välja, sõimas ta läbi, kuid siis leebus, kuni selle momendini, et nad hakkasid
täiendatud. Rahvastiku keskmine tihedus on 36 in/km2, kõige tihedamalt on asustatud Riia rajoon (50 in/km2) ja hõredaimalt Ventspilsi rajoon (6 in/km2). 77 linnas elab 2/3 rahvastikust. Läti on Balti riikidest rahvuseliselt ja keeleliselt mitmekesiseim: 59% moodustavad lätlased, venelasi on üle 30%, veel on valgevenelasi, poolakaid ja ukrainlasi. Läti ja Kuramaa rannikul elavad liivlased on enamasti lätistunud: keeleoskajaid u. 40. Enam levinud usundid on luterlus, õigeusk ja Latgales ka katoliiklus. 1991. aastast on Läti rahvaarv vähenenud 14%, mis on Euroopa riikide seas üks suurimaid. Loomulik iive on tugevalt negatiivne. Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa lääneosas, pinnamood valdavalt künklik. Suurema osa territooriumi pealiskord koosneb Devoni dolo- ja lubjakividest, põhjaosas ka devoni liivakivid. Piki Läänemere rannikut kulgeb Läänemere rannikumadalik ning Liivi lahe jätkuks on Kesk-Läti madalik
ristiusustamisega ja peapiiskop ei toetanud ordu võitlust teiste mittekristlike rahvastega (kuralaste ja semgalitega). Albert Suerbeer tegi 1260. aastatel katse oma positsioone tugevada Saksa ordu suhtes. Ta kutsus 1267. aastal ristisõitjaina maale krahvi Gunzeli ja Mecklenburgi vürsti Heinrichi. Peapiiskop jäi kõrvale sõjast venelastega. 1268. aastal Albert Suerbeer püüdis kontrolli alla saada Kirde-Leedu ala, mis oleks tähelepanuväärne vastukaal ordu vallutustele Zemgales ja Latgales. Krahv Gunzelit nimetati peapiiskopkonna valitsejaks ja kaitsjaks "barbarite ja kõigi teiste sissetungijate" vastu, kelle hulgas mõeldi ka ordut. Krahv lahkus ning 1268. aastal ordumehed vangistasid peapiiskopi. Surve all pidi peapiiskop tegema järeleandmisi, loobudes kavast otsida tuge välisvürstilt. Liivimaa kodusõja algus 1297- Ordu ja peapiiskopi suhetes sai üha olulisemaks küsimuseks Riia linna allumine - Linna rajaja oli piiskop Albert, veel enne aluse
annaabi.ee 
