kombineeritud šarniirliiges -> frontaaltelje ümber - articulatio cricoarytenoidea sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre põhimiku vahel ratasliiges – rotatsioonitelg põiki ülalt alla, ette lateraalselt + pilkkõhrede libisemine telje suunas LIHASED - Musculus cricoarytenoideus posterior A: sõrmuskõhre plaat ja K: pilkkõhre lihasjätkele F: tõmbab lihasjätket taha mediaalselt -> hääljätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas -> häälepilu laieneb - Musculus cricoarytenoideus lateralis A: sõrmuskõhrekaar ja K: pilkkõhre lihasjätkele F: tõmbab lihasjätket ette lateraalselt -> häälejätke pöördub mediaalselt -> häälepilu eesosa sulgub - Musculus arytenoideus transversus et obliquus lihaskiud risti- ja põikisuunas pilkkõhrede tagapinnal F: lähendavad pilkkõhri -> sulgevad häälepilu tagaosa - Musculus cricothyroideus
infraglottica c) kuidas nimetatakse conus elasticus’e paksenenud ülaserva? lig. vocale d) nimeta häälepilu (rima glottidis) osad pars intermembranacea ja pars intercartilaginea b) mis piirab aditus laryngis’t eest, tagant ees epiglottis'e ülaserv, taga plica interarytenoidea, küljelt plica aryepiglottica d) m. cricoarythenoideuse posterior’i funktsioon tõmbab lihasejätket taha mediaalselt, mistõttu häälejätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas ja häälepilu laieneb ! 4. Rinnakelme, pleura a. nim parietaalse pleura osad - pleura diaphragmatica, pleura costalis, pleura mediastinalis, cupula pleura b. mis moodustub vistseraalse pleura üleminekul parietaalseks pleuraks - cavitas pleuralis c. nim pleura sopised – recessus costodiaphragmatica, recessus costomediastinalis ! 2. Kopsud a) nim. kopsu pinnad kopsude pinnad: facies costalis, medialis et diaphragmatica
saaglihas 8 või 9 ülemiselt roidelt. ülemisele ja alumisele nihkub ülespoole, võimaldades nurgale. õlavarrel tõusta kuni vertikaalasendini. Lateraalsuunas Algab rangluult, rinnakult, konvergeerudes kinnitub Tõmbab õlavart ette mediaalsele 2. - 7. roidekõhrelt ja Suur rinnalihas suur rinnalihas lühikese ja roteerib sissepoole. Langetab kõhusirglihase-tupe kõõluse abil õlavarreluu suure jõuga ülestõstetud kätt. eesmiselt pinnalt.
Samuti on see võimeline nii pronatsiooniks kui ka supinatsiooniks, olenevalt käsivarre asendist. 4 3. Deltalihas m. Deltoideus Algab kolme osana – rangluu lateraalselt kolmandikult, õlanukilt ja abaluuharjalt. Kinnituskoht – õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Funktsioon – lihase eesmine osa painutab õlavart ette ja roteerib sisse, keskmine viib kätt lateraalsuunas horisontaaltasemele, tagumine painutab õlavart taha ja roteerib välja. 5 4. Õlavarrelihas m. Brachialis Algab – distraalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub – küünarluu körpusele. Funtsioon – on painutada küünarvart. 6 5. Trapetslihas m.trapezius Algab – kuklaluu ülemiselt kuklataguselt joonelt ja välimiselt kuklamügaralt,
SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas
komakujuline caput (CD5) + corpus (CD6) + cauda (C7) CLAUSTRUM (AE8) - tõkis - õhuke hallainekiht läätstuuma ja saaresagara vahel CORPUS AMYGDALOIDEUM (E9) - mandelkeha - paikneb oimusagaras hippocampus’e eemise paksenenud otsa ehk jala ees Kapslid - capsula extrema (ABE10) claustrum’i ja saaresagara vahel - capsula externa (ABE11) claustrum’i ja läätstuuma vahel - capsula interna V-tähe kujuline ala, mis avatud lateraalsuunas, 3 osa: 1. Pars thalamolenticularis (B15) – läätstuuma ja talamuse vahel 2. Pars sublenticularis (B16) – läätstuumaalune osa 3. Pars retrolenticularis (B17) – läätstuumatagune osa KOMISSUURID CORPUS CALLOSUM (ABC1) - mõhnkeha - splenium (A2) - truncus (A3) - genu (A4) - rostrum (A5) – nokk - kiud lähevad kui radiatio corporis callosi (B6) üle poolkerade valgeaineks,
- meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis A: sõrmuskõhre plaat ja K: pilkkõhre lihasjätkele - põhimikult lähtub ette elastne häälejätke processus vocalis F: tõmbab lihasjätket taha mediaalselt -> hääljätke pöördub koos - taha lähtub lihasjätke - processus muscularis häälesidemega lateraalsuunas -> häälepilu laieneb Kõrikaanekõhr cartilago epiglottica - Musculus cricoarytenoideus lateralis - õhuke ja elastne A: sõrmuskõhrekaar ja K: pilkkõhre lihasjätkele ees all: ülemine ja alumine kopsuveen F: tõmbab lihasjätket ette lateraalselt -> häälejätke pöördub mediaalselt taga keskel: peabronh
häirumist. Ninahingamise takistuse tõttu esineb suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus. Sageli retsidiveeruv nohu ja põskkoopapõletikud. Kuna kõrva ventilatsioon on häiritud, võivad esineda ka korduvad keskkõrvapõletikud. Laps on magamatusest loid; esineb nn. ,,adenoidne nägu": laps on kahvatu, loid ja hingab läbi avatud suu. Dgn: eesmine/tagumine rinoskoopia ja neelu vaatlus, lõplik diagnoos lateraalsuunas Rö ülesvõttel Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse suntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. 2. Kurgumandlite hüpertroofia on mittepõletikuline kurgumandlite suurenemine lapseeas koos ninaneelu- ja keelepäramandli hüpertroofiaga. Kaebused: Kurgumandlid takistavad mehhaaniliselt hingamist ja neelamist (,,suudlevate mandlite sündroom"-mandlid ulatuvad keskjoonel kokku). Moonutavad häälekõla, ,,täisuukõla". Võib
ventilatsiooni häirumist. Ninahingamise takistuse tõttu esineb suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus. Sageli retsidiveeruv nohu ja põskkoopapõletikud. Kuna kõrva ventilatsioon on häiritud, võivad esineda ka korduvad keskkõrvapõletikud. Laps on magamatusest loid; esineb nn. ,,adenoidne nägu": laps on kahvatu, loid ja hingab läbi avatud suu. Dgn: eesmine/tagumine rinoskoopia ja neelu vaatlus, lõplik diagnoos lateraalsuunas Rö ülesvõttel Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse suntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. 2. Kurgumandlite hüpertroofia on mittepõletikuline kurgumandlite suurenemine lapseeas koos ninaneelu- ja keelepäramandli hüpertroofiaga. Kaebused: Kurgumandlid takistavad mehhaaniliselt hingamist ja neelamist (,,suudlevate mandlite sündroom"-mandlid ulatuvad keskjoonel kokku). Moonutavad häälekõla, ,,täisuukõla"
annaabi.ee 
