nii mõnelgi keskklassi kuuluval perel raskusi laste harimisega eriti veel kui on suur pere. Politsei, kiirabi ja tuletõrje on ka kodanikule tasuta, selle eest maksab riik. Ka pensionärid saavad riikliku pensioni olemata sellest kas ta käis palga tööl ja maksis makse või mitte. Tänapäeval on meil kohustus koguda omale veel lisapensioni mida me pensioni eas lisaks riigi pensionile saama hakkame. Loomulikult ei saa siin kohal välja lastetoetusi. Kuna eesti on suhteliselt väikese rahva arvuga riik siis see on päris hea et makstakse lastetoetusi ja iga lapse sünni peale veel mingi lisa preemia või midagi sellist. Kuigi kust riik võtab selle raha. Eks ikka meilt endilt. Kes me tööl käime ja makse maksame. Me räägime küll et on tasuta aga tegelikult me maksame kogu aeg ise selle eest, sest kõik see tuleb ju maksumaksja rahast. Ja minu meelest on see igati õiglane süsteem. Praegu õpilasena olles mulle sobib selline süsteem
5 ettepanekut tulevasele valitsusele Eesti valitsuse koosseis võib muutuda 2011. aasta märtsis. Seetõttu on oluline esitada ettepanekud, et muuta ühiskond paremaks ja likvideerida probleemid. Minu esimeseks ettepanekuks oleks tõsta emapalka, suurendada lastetoetusi ning paljulapselistele peredele teha soodustusi: jagada tasuta abi spordi- ja huviringides osalemiseks, toetusi elamispinna elamiskõlblikuks muutmiseks, toiduabi ja veel palju muud. Seetõttu saaksid ka abivajajad täisväärtuslikku elu elada. Minu teine ettepanek on koolides muuta direktorite tööaeg kuni kolme aastani. Kuna, kui direktor on halva mõjuga nii koolile kui ka õpilastele, siis kooli maine saab rikutud. Keskkooli ning põhikooli 8-9
Demokraatia on rahvavõim. Sain hiljuti 18. aastaseks, nüüd on mul õigus valida. Saan hääletada endale sobiva erakonna või inimese poolt. Oma valiku teen selle järgi, milliseid lubadusi antakse ning kes tundub usutavam kui teised kandidaadid. Kahjuks võimule tulles lubadused unustatakse või leitakse erinevaid põhjuseid, miks neid täita ei saa. Enne valimisi tehakse igasugust reklaami, mis maksab päris palju. Selle raha eest võiks midagi vajalikumat teha: tõsta lastetoetusi, parandada teid, panustada arstiabisse jne. Valimistel võidab see erakond, kes on võimul olles riigi ja rahva heaks midagi teinud või kes oskab teha paremat ,,lobitööd". Ühiskonnas on palju erinevaid arvamusi ja nii pole võimalik luua ideaalset riigikorda, mis kõigile meeldiks. Minu arust võiks valitsus olla igast erakonnast kindel arv inimesi. Siis ehk sünniksid valitsuses paremad otsused. Kuigi demokraatia on rahvavõim, pole võim sugugi rahva käes. Arvan, et tähtsate otsuste
Tervishoid • Tervisenäitajad ja üldine tervislik seisund on üsna madalad. • Septembris 2012 viidi sisse rahvatervise maks ebatervislikule toidule. • Suurendati tubaka- ja alkoholiaktsiisi. • Sotsiaalkindlustusmakse suurus on 18,5%, 8,5% tervisekindlustus ja tööturu toetus. Pere • Peretoetuste süsteem põhineb subjektiivsel õigusel ja pärineb sotsialistlikust ajastust. • Peretoetus on umbes 60 eurot lapse kohta. • Lastetoetusi täiendavad sotsiaalsed toetused, mida maksavad vaestele peredele kohalikud omavalitsused. Mudel • Toimiv nö miksitud heaolumudel. • Sisaldab sotsiaalset tervishoiusüsteemi ja pay-as-you-go pensionisüsteemi. • 2002-2010 on langenud võlgadesse. • Ettevõtted on läinud välisinvestoritele. • Olukorra lahendamiseks: Vähendama makse, kindel maksumäär täiendavaid laene ei võeta haiguspäevade tasu vähenenud
tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Eesti riigieelarve tulud koosnevad erinevatest maksudest kogutud rahadest. Kõige suurem osa eelarve tuludest on käibemaks. Selle eest et, inimesed makse maksavad saavad nad vastu ühishüvede kasutamisvõimaluse. Ühishüved on näiteks tasuta kooliharidus Eestis, sotsiaalne turvalisus mida tagab politsei ja kiirabi, tasuta ühistransport jne. Maksumaksja raha eest maksab veel riik pensioni, lastetoetusi, teeb teederemonti ja peab üleval erinevaid asutusi (nt haiglad) Selleks et, maksude maksmist vältida maksavad tööandjad sageli ümbrikupalka. Ümbrikupalk tähendab seda, et tööandja tahab Sulle kas kogu palga või osa sellest välja maksta sularahas, et vältida maksude maksmist. Sulle on see kahjulik, sest paljude hüvitiste maksmisel on hüvitise suuruse arvutamisel aluseks Sinu palgalt makstud maksud.
Nimelt just 20-29 aastased töid välja suurima sotsiaalprobleemi tööpuuduse. Tihtipeale ei ole sellises vanuses inimestel piisavat töökogemust, mida tööandjad soovivad. Üks suur nüanss on ka palganumber. Loomulikult noored tahavad kohe head palka, kuid selle peab ikka ennem välja teenima! Paljud alustavad madalamast kohast, kuid mida aeg edasi, võib saada üha kõrgemale positsioonile. Teine suur sotsiaalprobleem on igasugused toetused. Noored inimesed sagedamini tajuvad madalaid lastetoetusi, eakamatele teeb muret puudulik tervishoid, pensionid ning hooldekodude olukord. Eesti iive on väga madal, kui mitte miinuses. Inimesed küsivad miks? Sellepärast, et noored ei hakka lapsi tegema, kui ei suuda neile tagada kõike vajalikku. Riik peaks rohkem toetama noori peresid. Meie rahvastik üha vananeb, aga kuidas siis paarikümne aasta pärast suudame oma vanu inimesi ülal pidada, kui ei ole piisavalt tööd tegevaid inimesi. Juba praegu on
nii suurt elamist või saab auto vahetada odavama võin säästlikuma vastu. Kõige tähtsama otsuse teevad ministrid ja riigikogu riigi eelarvet koostades. Sellest eelarvest sõltub ka Eesti riigi olukord. Riigieelarve koostatakse aasta kohta. Sinna arvestatakse kõik tulud, mida riik saab maksudest. Kui need on arvatavalt teada, hakatakse raha jagama erinevatele ministeeriumitele, ministeeriumid omakorda jagavad oma allasutustele. Riigi tuludest peab jaguma kõigile neile, kes saavad lastetoetusi, pensione, riigiasutustest palka. Samuti peab jaguma ka raha erinevate asutuste majanduskuludeks. Kuna eelarve koostataksese arvatavate tulude kohta, siis maksude laekudes võib selguda, et eelarvesse oli planeeritud laekumisi rohkem, kui reaalselt neid on, koostab riik lisaeelarve, et viia laekumised ja väljaminekud tasakaalu. Seda on vaja selleks, et aasta lõpus oleks võimalik samuti väljamakseid sooritada. Vastasel juhul oleks aasta lõpus valus avastus, et raha on otsas, ning
Et väikese ja veel suhteliselt vaese elanikkonnaga Eesti võiks oma elujärge parandada, on vaja tagada riiklikult tasuta kvaliteetne ja kõigile kättesaadav haridus lasteaiast ülikoolini, arstiabi ning kindlustus töötuse, tööõnnetuse või kutsehaiguse puhuks. On vaja paigutada raha tööhõiveprogrammidesse, et tuua töötud tagasi aktiivsesse ellu. Noorte Mõõdukate arvates on selleks vaja radikaalseid muudatusi poliitikas. Tõsta tuleb lastetoetusi, kümnekordistada tööhõiveprogrammide raha, toetada senisest enam lasterikkaid peresid ning jagada maksukoormus õiglasemalt. Ennekõike aga lõpetada nurjunud eksperiment ettevõtete maksuvabastusega. 19.11.2012 Mõnedele Tallinna suurettevõtjatele suunatud soodustus on tehtud ülejäänute arvelt ega ole saavutanud ühtegi seatud eesmärkidest -- töökohti pole juurde tekkinud, investeeritud on rohkem Lätisse kui uutesse tehnoloogiatesse, Eesti pole
sektor 27% teenindav sektor 68% 1990. aastatel oli majanduskasv kiire, kuid hiljem sotsialismi kadumisega see aeglustus. 14 Rahvastikupoliitika Regionaalpoliitika: riik on jaotatud 16-ks vojevoodiks. Sündide arvu mõjutamine: ei mõjutata riiklikult. Iive nulli lähedane. Makstakse emadustoetusi ja lastetoetusi. Selle alla läheb SKT-st 1,5% e 813.496.721 $ Tervishoidu läheb SKT-st 5,1% e 27.888.781 $ Hariduse alla läheb 5,6% SKT-st e 30.622.975 $ Toetusteks läheb 9% SKT-st e 49.607.875 $ 15 Terminoloogia Subdivided alajaotatud Steadfastly järjekindlalt Played host to many languages mängis võõrustajat paljudele keeltele, võttis kasutusele Estimate hinnang, eelkalkulatsioon Transition - üleminek 16
Maksudel võib olla ka erinevaid eesmärke näiteks ühe kaudse maksuga, aktsiisimaksuga, üritatakse piirata alkoholi ja tubaka tarbimist. Ütlen “üritab,” sest inimesed leiavad alati kergema väljapääsu ja praguseks on see välja kujunenud Läti riigist alkoholi toomise näol. Makse kogutakse, et riigid ja kohalikud omavalitsused saaksid pakkuda igapäevaeluks vajalikke erinevaid teenuseid, näiteks tänavavalgustust, teha teederemonti, maksta pensione, lastetoetusi, üleval pidada koole jne. Tänu sellele, et maksame makse, on Eestis tasuta arstiabi, transporditeenused, haridus, kultuur, julgeoleku teenused, teedevõrgustik jne. Iga inimene saab sellest kasu. Toimiva progressiivse maksusüsteemi korral saame parandada Eesti jõukuse taset, kuna siis maksavad rohkem makse need, kellel on rohkem raha, ja vähem need, kes on raha poolest vaesemad. Seeläbi saab riik rohkem aidata vaeseid.
piiratud. Seetõttu ei ole inimesel kunagi võimalik saada kõike, mida ta tahab. Nii on pea igaüks kogenud, millised piirangud seab tarbimisele raha- või ajapuudus. Samamoodi võib kaupade ja teenuste tootmist piirata vajalike seadmete, haritud spetsialistide või koguni puhta vee nappus. Ka avalikkuses palju tähelepanu pälvivad vaidlused riigieelarve umber on tingitud ressursside nappusest. Riigieelarves ei ole kunagi piisavalt palju raha, et maksta pensione ja lastetoetusi ning pidada üleval sõjaväge nii, et kõik, kellele toetud on määratud, ka selle suurusega rahule jääksid. Seega on majanduse keskne küsimus: kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme. Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogumit, mis on ühiskonnal käsutada kõikide
Rahvaarv hetkel kasvab umbes 0,4% võrra kuid rahvaarvu kasv aina väheneb. Ennustuste kohaselt aga jääb see püsima kuskil 0,3 % peal. Rahvaarv on langenud Prantsusmaal sõdade ajal kuid pärast sõja perioodi kohe hakanud kiiresti kasvama. Rahvaarv kasvab kuna Prantsumaal on üsna suur sündimus võrreledes mujal maailmaga ja sündinute arv ei oel suur mitte immigrantidel või vaesetel vaid just nimelt jõukamates peredes on rohkem lapsi. Riik annab ka lastetoetusi, mis kindlasti aitavad sellele kaasa 2.Iseloomusta rahvastiku paiknemist riigis ja lisa juurde ka kaart. a) keskmine rahvastiku tihedus-100,08 inimest/km² b) rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikide ja Eestiga- · Naaberriikidega-Saksamaa, madalmaad, Suurbritannia ja Itaalia on kindlasti tihedamalt asustatud, kui prantsusmaa enamus alasid, väljaarvatud siis Pariis, kus on tihedus üsna suur. Need alad on thedamalt asustatud, sest seal on paremad, soodsamad,
Esimene võtab krattidelgi hinge välja, teised varastavad igal ajal ja igalt poolt, Luise peab vana parunessi asju enda omadeks, jagades piskut tagasi, kui teisel enam särkigi ei ole, isegi surikleidid näpatakse ära. Paralleeliks meie enda valitud ladvik, nende autoliisingud, tohutud kuluhüvitised ja siis jagatakse näpuotsaga sotsiaaltoetusi ja pensioni/palgalisa. Ajakirjandusest jooksis hiljuti läbi artikkel, kus oli mainitud, kui palju lastetoetusi saaks maksta ühest saadiku kuukulust. Väga palju. 2. Pisivargad ehk natukene võtjad: Rehepapp, Räägu Rein ja Liina, kubjas Hans. Esimene võtab natuke putru ja piima, teised ei ahmi mõisa aidast, küll aga natuke teiste juurest ja kolmandal ei ole krattigi, küll aga petab mõisahärra käest kassi ostmiseks raha välja.Paralleeliks ehk osad meie lugupeetud ärimehed, kes lasevad firmad pankrotist läbi, et siis uuega taas tuhast tõusta. Palju ei võta, aga kellegi arvelt see ju tuleb
1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Majanduse keskseks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Paraku on inimeste soovid piiramatud, ressursside hulk, mille abil soove rahuldada, aga on piiratud. Seetõttu ei ole inimesel kunagi võimalik saada kõike, mida ta tahab. Samuti ei ole riigieelarves kunagi piisavalt palju raha, et maksta pensione ja lastetoetusi ning pidada üleval sõjaväge nii, et kõik, kellele toetus on määratud, ka selle suurusega rahule jääksid (1). Seega on majanduse keskne küsimus: kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme (1). 1.1 Tootmistegurid Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus (2).
......................................................................................17 2 Sissejuhatus Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Kahjuks on inimeste soovid piiramatud, ressursid aga piiratud. Seetõttu pole kunagi võimalik saada kõike mida inimesed tahavad. Riigi ellarves ei ole kunagi nii palju raha, et maksta pensione ja lastetoetusi ning pidada üleval sõjaväge nii, et kõik kellele toetus on määratud, ka selle suurusega rahule jääksid. Seega on majanduse keskne küsimus: kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimuses. Kõikidel riikidel tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme. Selleks, et ühiskond saaks hinnata, kas majandus toimib edukalt ning riigil läheb hästi, kasutatakse
Lähtudes põhimõttest, et kõigil isikutel, kelle majapidamississetulekud on laste kasvatamise kaudu täiendavalt koormatud ning et laste kasvatamisega seonduvaid kulutusi osaliselt kompenseerida, võetakse lastetoetuste maksmise juures arvesse lihase laste kõrval ka lapsendatud lapsed, hooldusalused lapsed, võõraslapsed, kes on õigustatud isiku poolt tema majapidamisse võetud, kui ka lapselapsed ja vennad-õed, keda õigustatud isik on oma majapidamisse võtnud või keda ta ülal peab. Lastetoetusi makstakse reeglina kuni 16. eluaastani. Erandlikel juhtudel on osades riikides lastetoetuste saamine võimalik kuni lapse 27. eluaastani. 4.Rahvusvaheliste organisatsioonide osa sotsiaalhooldusõiguse edendamisel. Rahvusvaheline sotsiaalhooldusõigus on 20-21. sajandil arenenud kiiresti ning avaldanud mõju ka rahvuslikele sotsiaalhooldussüsteemidele. Rahvusvaheline sotsiaalhooldusõigus täidab peamiselt kahte funktsiooni:
annaabi.ee 
