laialipillatuna perioodikasse. Lasteluule raamatuproduktsiooni ei tule erilist muudatust ka 30ndatel. 20 ja 30ndate eesti lasteluule suuremad saavutused on seotud E. Enno ja J. Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno luule tervikuna kuulub nende loominguliste nähtuste hulka, mida ei ammendata ka kaasajas ja mille sügavam lahtimõtestamine võib toimuda järk-järgult erinevates ajastutes. Reserveeritud suhtumist põhjustas E. Enno huvi müstika ja teosoofiliste õpetuste vastu. Sellest algab E. Enno omapära ja
Nendes väljaannetes avaldas ta oma esimesed luuletused, saades niimoodi eesti luule uuendajaks Juhan Liivi ja G. Suitsu kõrval. Enno on töötanud Valgas ametniku ja emakeele õpetajana, 1919 kuni surmani 1934, 7. märtsil oli ta Läänemaal koolinõunikuks. Enno on maetud Haapsal kalmistule. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=52&table=Persons · Lastekirjandusse tuli üheaegselt E.Söödiga, mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele. · Pani aluse koos M. Nurmiku ja J. Oroga lasteajakirjale ,,Laste Rõõm" ning oli pikemat aega selle toimetajaks. · E. Enno luulet nimetati hämarasõnaliseks ja raskeks, aga ka pehmeks ja unistavaks. o Reserveeritud suhtumist on põhjustanud luuletaja huvi müstika ja teosoofiliste õpetuste vastu. Kuid siit algabki E. Enno omapära ja kordumatus, süvendatud
jutuke ,,Pärtel Paulseni Naine". 1927. aasta ,,Loomingu" neljandas numbris avaldati Betti Alveri etüüdlik novell ,,Vaene väike". Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas Betti Alver Vallikraavi tänava korteris poolsalamisi romaani ,,Tuulearmuke". 1.oktoobril 1927 pälvis romaan kirjastuse ,,Loodus" romaanivõistluse auhinna. ,,Tuulearmuke"-sest sai selgelt 20.sajandi teos, oma sisemise rütmi, meeleolude närvilikkuse ja tõtleva lausete poolest. 1929.aasta ,,Lastelehe" 4.numbris avaldas ta muinasjutu ,,Nukra mehe prillid", mille õpetuslikuks ivaks on kutse loomulikult rõõmsale toimimisele elus. 1930.aastal ilmunud pikemas jutustuses ,,Invaliid" vahetab ,,Tuulearmukese" subjek- tiivse pihtimuslikkuse välja objektiveeriv esitus. Betti kirjutas ka poeeme. Poeem ,,Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) annab iroonilise kujutuse ebavaimsest tõusiklikust seltskonnast. Venemisega jätkavad seda teemat poeemid:
Põltsamaa Teataja vastutava toimetajana, 19301931 andis välja nädalalehte Põltsamaa Uudised. 1950 kolis Tallinna tütre juurde, suri 16. mail 1952 Kiisal. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=310&table=Persons · Üks viljakamaid 20.sajandi alguse lasteluuletajaid · Lasteluuletajana tegutses 40-ndate aastateni · R.Kamseni esimesed luuletused ilmusid peamiselt ,,Postimehes" ja ,,Lindas", pärast ,,Lastelehe" ilmumahakkamist sai temast selle väljaande üks püsivamaid ja produktiivsemaid autoreid kaastööd, luuletusi ja proosapalu avaldati nelja aastakümne vältel. · Luuletused ja jutud ilmusid ajakirjades: ,,Eesti Naine" kaasandes ,,Väikeste sõber" ,,Taluperenaine" lisas ,,Laste Maailm". · Lasteluule põhiteemaks on loodus, peamiselt meeleolud seoses aastaaegade vaheldumisega.
põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9. Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor : ,,Laula lapsuke", ,,Uudishimulikud kassid", avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule. J.Bergmann lastekirjanduse üheks teerajajaks, ,,Lastelehe" põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus. 2 Reinhold Kamsen olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb. 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas. Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult.
Jakob Tamm Luuletaja(valmid, ballaadid, rahvaluulelaadsed luuletused), tõlkija (Ivan Krõlov) Omapärane, romantima-ja realismielemente põimib laad Paarkümmend luuletust kuuluvad laste lektüüri Väldib moraliseerimist, annab edasi mõttekaid elupilte Meistritööks on „Ketramas“ Jaan Bergmann (1856 – 1916) Sajandilõpu haritlane, luuletaja ja tõlkija Toimetas ajakirja meelejahutaja, hiljem esimest lasteajakirja Lasteleht (1900 – 1905) Kujundas Lastelehe põhistruktuuri ja sisulised traditsioonid, organiseeris tugeva kaastööliste ringi Koostas antoloogia „Koolilaste laulud“ ja „Kodu-lasteraamatu“, mis kuulub aabitsa- katekismuse tüüpi Eluajal ei ilmunud lasteluulekogu „Lastelehes“ avaldas ka oma luuletusi loodusest, eriti lindudest Näitab kodu tähendust ja igatsus kodumaa järele Üks särvamaid lasteluuletusi: „Nukusõit“ Lastevärsside seas on ka valme „Rebane ja kurg“
Söödi küsimuslaulud: ,,Krokodill", ,,Küsimused" Luulekogu ,,Lapsepõlve Kungla" 1923 Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu", ,,Jaurat jauram";"Jaurat jaurami jõngermannid" ,,Summi Sulpsu sekeldused" ,,Kaval Hans ja Vanapagan" ,,Kalevipoeg" ,,Suur Tõll" ,,Võõrastütar ja peretütar" 3 J.Bergmann lastekirjanduse üheks teerajajaks, ,,Lastelehe" põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus. Reinhold Kamsen olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. (,,Kooli minek"). Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb Luul-d: ,,Memm ja Maimu"; ,,Mõistatus"; ,,Kraav" kogu"Küll on kena kelguga" 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas ,,Väikeste sõber" ja Taluperenaine lisas ,,Laste Maailm"
11. Lasteluule iseloomulikud tunnused paberil kõlakujundid, mõjuv kõlajõud, elurõõmus lõbus mängulisus, kujundlikkus, dünaamilisus, meeldejäävus, hea rütmitunne, täisriimid, sõnavara rikkus ja tabavus, kujundlik ütlemisviis (korjatud mitme luuletaja loomingu iseloomustuse pealt) 12. Lasteluule autoreid Hindrey, Bergann, Kamsen, Sööt paberil (20. saj luuletajad) Ernst Enno tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd Lastelehe esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno pani koos Nurmiku ja Oroga aluse ka lasteajakirjale Laste Rõõm ning oli pikemat aega selle toimetajaks. Enno luulet on nimetatud hämarasõnaliseks ja raskeks, aga ka pehmeks ja unistavaks. Lastelaulud moodustavad Enno loomingu päikesepaistelise poole, kuid miskit luuletaja olemuslikust igatsustundest ja sellega seotud poeetilisest nukrusest ulatub ka siia.
annaabi.ee 
