See midagi lisab näiliselt lihtsakoelistele luule värssidele uue dimensiooni ja ja tõstab E. Enno lasteluule erilisele tasandile. E. Enno esimene lastevärss, religioosse hoiakuga ,,Andi unenägu" avaldati ,,Lastelehes" 1902, edasi ilmus sealsamas E. Enno või Soosaare Erni nime all pidevalt värsse ja proosapalu. Sellele produktiivsele aastale järgnes paus, mis langes kokku muudatustega E. Enno isiklikus elus. Kui E. Ennost sai 1919. aastal õpetaja, lähendas see teda uuesti lastele ja lastekirjandusele ning kohe ilmusidki jälle värsid ,,Lastelehes". Paljud tema luuletused on viisistatud. Alles 1957. aastal on Ellen Niit Ernst Enno lastelauludest parema osa koondanud kogusse ,,Üks rohutirts läks kõndima", millest on hiljem ilmunud mitu kordustrükki. E. Enno puhul on ikka rõhutatud kiindumust ja hellust laste suhtes, võimet olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu.
.................... 14 2. HEIKI VILEP LASTEKIRJANIKUNA............................................................. 17 2.1. Eluloost ....................................................................................................... 17 2.2. Heiki Vilepi kirjanduslik kujunemine......................................................... 18 2.3. Heiki Vilepi looming .................................................................................. 20 2.4. Heiki Vilepi vaated lastekirjandusele ......................................................... 22 2.5. Heiki Vilepi raamatute illustratsioonid....................................................... 24 3. HEIKI VILEPI LASTEPROOSA....................................................................... 28 3.1. Jutukogu ,,Lendav õunapuu "...................................................................... 28 3.1.1. Lugu ...............................................................................................
isad naudivad selle lugemist. Rõhutatakse lasteraamatute kunstnikute (vanade tegijate kui ka uute nimede) tähtsat rolli, sest kirevad ja huvitavad illustratsioonid köidavad lugejate tähelepanu sama efektiivselt kui kirjaniku tekst. Autor aga hoiatab, et mõnikord kaasneb probleem ilusa välisilmega raamatuga: raamatu sisu jätab soovida, kuigi kujundus on oivaline. Jaanus Vaiksoo arvates on kindlasti vaja meedias pöörata lastekirjandusele rohkem tähelepanu. Kuid esiteks pole meil kunagi liiga palju asjatundlikke lastekirjandusest kirjutajaid (nagu Krista Kumberg, Mare Müürsepp, Ilona Martson, Jaanika Palm) ja teiseks ei tunta ka suure kirjanduse kõrval lastekirjanduse vastu endiselt erilist huvi. Lastekirjandust ei tohi unustada, sest tulevased suure kirjanduse lugejad kasvavad selleni huvitava lastekirjanduse kaudu. Noorkirjanduses on aga selline olukord, et see on muutunud viimastel aastatel järjest enam
Teadusliku fantastika elemendid V. Beekmani, B. Kaburi, L. Tungla laste- ja noorteraamatutes. (Mängu)asjademaailma elustamine H. C. Anderseni, I. Truupõllu, E. Raua lasteraamatutes. Uute fantastiliste olendite loomine (E. Niit, J. Rannap, A. Pervik, E. Valter jt). Nii primaar- kui sekundaarmaailma suhtel põhinevad muinasjutuliigid: sekundaarmaailma fantaasia ehk kõrgfantaasia (J. R. R. Tolkien); esmasest teise maailma avanev kahe maailma põiming (J. K. Rowling; tüüpiline lastekirjandusele, ka eesti omale); esmase maailma fantaasia ehk „madal“ fantaasia (A. Pervik). 10. Eesti fantastika (kunstmuinasjutu) arengujooni ? 11. Lasteluule iseloomulikud tunnused paberil kõlakujundid, mõjuv kõlajõud, elurõõmus lõbus mängulisus, kujundlikkus, dünaamilisus, meeldejäävus, hea rütmitunne, täisriimid, sõnavara rikkus ja tabavus, kujundlik ütlemisviis (korjatud mitme luuletaja loomingu iseloomustuse pealt) 12. Lasteluule autoreid Hindrey, Bergann, Kamsen, Sööt paberil (20
18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja “Lugemist lapse südame ja hinge kosuks”.19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk jakkas põhinema täiskasvanute ja laste vastastikusele armastusele ja teineteise-mõistmisele. 20 saj hakkas Nõukogude valitsus tähelepanu pöörama lastekirjandusele. Kohustati looma sisuliselt uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud uut muudatust. Kuid see tõi kaasa karmi kriitika. 20 - 30-ndatel toimunud vaidlustes jäi peale, et LK peab loobuma meelelahutuslikkusest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja informatiivseks. Eriti kahjulikuks kuulutati muinasjutufantaasiat. Kuid see oli aeg, kus õitses lasteluule. 1934 kuulutati sotsialistlik realism nõug, kirjanduse, sealhulgas LK põhiliseks loomemeetodiks
18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja "Lugemist lapse südame ja hinge kosuks". 19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk jakkas põhinema täiskasvanute ja laste vastastikusele armastusele ja teineteise-mõistmisele. 20 saj hakkas Nõukogude valitsus tähelepanu pöörama lastekirjandusele. Kohustati looma sisuliselt uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud uut muudatust. Kuid see tõi kaasa karmi kriitika. 20 - 30-ndatel toimunud vaidlustes jäi peale, et LK peab loobuma meelelahutuslikkusest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja informatiivseks. Eriti kahjulikuks kuulutati muinasjutufantaasiat. Kuid see oli aeg, kus õitses lasteluule. 1934 kuulutati sotsialistlik realism nõug, kirjanduse, sealhulgas LK põhiliseks loomemeetodiks.
L. Wöhrmann, Jaan Bergmann Tõsieluline proosa: ''Meie noored'' Jaan Lattik, sisaldab huumorit, laste siseelu, Jüri Parijõgi jätkab stiili. ''Minu esimesed triibulised'' Eduard Vilde, ''Kevade'' Oskar Luts. Muinasjutuline proosa – Ansomardi (Peäro August Pitka) jutustuskogud ''Jalgsemaa Kitse- eide muinasjutud,'' sisaldas kolme juttu, mis panid alguse tondijuttude traditsioonilie. Pitka hukkus 1915 Poolas sõjas. Teoreetilised vaated lastekirjandusele 1920 Uuriti lastekirjanduse spetsiifilisi probleeme, lastekirjanduse liigitamine muutus põhjalikuks, tekkis soospetsiifiline kirjandus, hariduse ja laienduste aeg, räägiti lastekirjanduse vajalikkusest, 20.sajandil domineeris proosa, kodu armastus ja isamaalised teemad. 30-ndatel toimus tagasilöök, seoses Pätsi vaikiva ajastuga hakati kirjutama tellimusi, teemadeks loomad ja loodus. Teoreetikud:
) lame stiil keelekasutus, mida iseloomustab piiratud ja ilmetu sõnavara ning algeline lausestus. lastekirjandus kirjandus, mis on mõeldud lastele ning arvestab nende vajaduste ja ootustega. Lastekirjandus sündis 18. sajandi valgustusajal. Maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluvad näiteks Charles Perrault', Jacob ja Wilhelm Grimmi, Hans Christian Anderseni, Lewis Carolli, Mark Twaini, Selma Lagerlöfi, Ferenc Molnari, Astrid Lindgreni lastele kirjutatud teosed. Eestis hakati lastekirjandusele tähelepanu pöörama 19. sajandil. Esimese ilukirjandusliku lasteraamatu "Karjalaste luggemise ramat" avaldas Carl Eduard Anton Körber 1849. aastal. Eesti lastekirjanike paremikku kuuluvad Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Pärn, Friedrich Kuhlbars, Karl Eduard Sööt, Ernst Enno, Jüri Parijõgi, Richard Roht, Richard Janno, Karl August Hindrey, Ellen Niit, Eno Raud, Jaan Rannap, Viivi Luik, Tiia Toomet, Leelo Tungal jmt.
annaabi.ee 
