5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi ookeaniga? Vastus:Atlandi ookean on ühendatud Läänemerega väinade abil. 8. Miks kutsutakse rohevetikate vööndit mereloomade lasteaiaks? Vastus:Sest, et väikestel kaladel meeldib rohevetikatesse peituda. 9. Mis soodustab Läänemere talvist jäätumist? Vastus:Sest, et suvel päike soojendab Läänemerd 10. Milliseid imetajaid elab Läänemeres? Vastus:1)Hallhüljes 2)Viigrit. 11.Kuidas mõjutab Läänemere madal soolsus siin elavaid liike? Too vähemalt üks konkreetne näide. Vastus:Peaegu sama mis ka mage vees. Kui oleks soolsus suurem siis kalad sureks ära. 12. Millest sõltub tursa arvukus Läänemeres?
1905. aastal asutati Tallinnas Eestimaa Rahvahariduse Selts, selle juurde loodi lasteaia osakond. 1907. a. moodustati ERS-i lasteaia osakonna baasil Tallinna Eesti Lastekasvatuse Selts. Üheteistkümne aasta jooksul käis seal 700 last. See lasteaed tegutseb tänu annetustele. 1911.a. oktoobris loodi ERS-i Lasteaia haruselts. Järgmisel aastal alustas tegevust selle haruseltsi lasteaed. Seda peetakse esimeseks eestikeelseks ja meelseks lasteaiaks Tallinnas. Selles lasteaias ei olnud usuline kasvatus esmatähtis. Tallinna lasteaiad EV ajal (1918-1940) Tallinna I lasteaia asutamisega 1. Dets 1918 pandi alus lasteaedade võrgu kujunemisele pealinnas. 1927.a nähti muude ülesannete kõrval lasteaedade, laste mängmurude korraldamist ja ülal pidamist. Lasteaedade puhul peeti oluliseks, et lasteaedadest käiksid läbi need eelkooli ealised lapsed, kelle vanemad seda soovivad. 1926/1927 oli linna ülalpidamisel 5 lasteaeda ( 488 last)
kleebitud taimede, kivide või millegi muu külge. Marjaterast areneb väike maim, mis näeb välja nagu tillukese õhupalliga kulles. Ta on alguses üsna värvitu, läbipaistev, ainult silm on hästi märgatav. Pisike kalahakatis liigub vilkalt ja sööb aplalt endast väiksemaid vees hõljuvaid loomakesi. Niiviisi taimede vahel ringi seigeldes kasvab ta aastaga 1 cm pikkuseks või isegi pikemaks kui toitu on rohkem. Kalade ,,lasteaiaks,, on soojas madalas vees mitmesuguste vetikate puhmad ja kivide servaalused. Mõnele kalamarjale sobib kasvama hakkamiseks +4°C, st talvine vesi, mõni tahab ujumissooja , +20°C vett. Üks kala koeb väga palju marjateri, ligikaudu 10 000 tükki. Neist jääb 1 aasta pärast alles umbes 10 maimu ja 5 aasta möödudes on elus ainult 1 kala. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/7kooslus/kalad.htm TOITUMINE Haug on röövkala
aastal asutati Tallinnas Eestimaa Rahvahariduse Selts (ERS), selle juurde loodi lasteaia osakond. 7 1907. aastal moodustati ERS-i lasteaia osakonna baasil Tallinna Eesti Lastekasvatuse Selts. Üheteistkümne aasta jooksul käis seal 700 last. See lasteaed tegutses tänu annetustele. Oktoobris 1911 loodi ERS-i Lasteaia haruselts. Järgmisel aastal alustas tegevust selle haruseltsi lasteaed. Seda peetakse esimeseks eestikeelseks ja -meelseks lasteaiaks Tallinnas. Selles lasteaias ei olnud usuline kasvatus esmatähtis. Tallinna vanimad tegutsevad lasteaiad on Tallinna 1. Lasteaed Koplis ning Tallinna 5. Lasteaed Pärna tänaval Ühiskondlik koolieelne kasvatus ja kasvatusasutused Ühiskondlik koolieelne kasvatus on lapse kasvatamine lasteasutuses kuni kooliminekuni. 1941. a. jaanuaris anti välja määrus lasteaedade ja mängumurude asutamise kohta Eesti NSV- s
See peaks hästi mõjuma klientuuri suurendamisele teadlike lastevanemate hulgast. Pakuksime selliseid teenuseid terve nädala. Selline valmisolek teenuse pakkumiseks kergendab klientide leidmist ja kindlustab turul olemise stabiilsuse. Teenuse uuenduslikkus on ka asukoht. Meie asutus asub linnaosa servas, vabas looduses ja on hea juurdepääsuga. Ümberringi pole tööstust ja päevasel ajal on elamurajoon hästi vaikne ja sobiv miljöö lasteaiaks. Lasteaiast jalutuskäigu kaugusele jääb park ja linna spordistaadion. Usaldusväärsust lisab asjaolu, et lasteaednik elab samas majas. See annab lastevanematele võimaluse töötajatega rääkida oma muredest, rõõmudest. Tavalise lasteaia puhul on juhataja majas ainult kuni kella viieni. Tulevikus plaanime pakkuda linnale ka eelkooliealiste laste puhul ajutist ja kiireloomulist asenduskoduteenust kuni hooldusküsimuste lahenemiseni.
Seltsi aias 170 last. 1910. aastal ostis Tartu Lasteaia Selts "Vanemuise" õue ja varemed ning ehitas uue lasteaia hoone. Õpetamise sisulisele poolele hakati tähelepanu pöörama siis, kui 1910. aastal tuli lasteaeda tööle kutseharidusega lasteaednik Veronika Tarrask, kes hakkas lapsi õpetama Fröbeli süsteemi järgi. Lasteaed tegutses samas hoones kuni 1980 aastani Samal ajajärgul asutati lasteaedu ka teistes Eesti linnades . Esimeseks eestikeelseks ja meelseks lasteaiaks peetakse Tallinnas alles 1912. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi Lasteaia haruselts poolt avatud lasteaeda. Selles lasteaias olid õppivad ja mängivad lapsed eri rühmades, õpiti eesti keelt, arvutamist ning piiblilugu. Mängimise kaudu õpiti lugemist, võõrkeeli ja laulmist. Ennekõike võeti vastu lapsi kehvematest perekondadest . Eesti lasteaiapedagoogika rajaja Carl Heinrich Niggol`i (18511927) eestvedamisel ja
OÜ Euterpe pakkumises on öeldud, et kuivõrd on tegemist juba antud hoones tegutseva lasteaiaga, "saame ainult kinnitada hoiu- ja alusharidusteenuse osutamise jätkumist". Lasteaed ei vasta nõuetele Tänast olukorda kommenteerides ütles Klopets, et praegu Koidula 14 tegutsev lasteaed ei vasta lasteaedadele kehtestatud nõuetele. "Lapsed magavad põrandal, puuduvad riidekapid, pesemisvõimalused ja ruumide suurus ei vasta nõuetele," loetles ta vaid mõningaid puudusi. "Maja oleks vaja lasteaiaks projekteerida." OÜ Euterpe juhatuse liige Anne Nõgu pareeris konkurendi süüdistusi. "Meie lasteaias vastab kõik tingimustele ja tervisekaitse on oma nõusoleku andnud," ütles Nõgu. 26 Virumaa Teataja 27.11.02 "Oleme tõepoolest kaua kokkupanemist võimaldavaid voodeid otsinud, praeguse seisuga on need juba tellitud." Nõgu sõnul püüdis tema firma pakkumist tehes kinnitada oma siirast soovi seda maja edaspidigi Rakvere linna huvides kasutada
on vajalikud inimese arenemisel/kasvamisel. Maria tõi välja neli erinevat faasi, kaks neist lapsepõlves (12 aastat kuni täiskasvanud lapseni) ning kaks moodustumise faasi täiskasvanueas (noor täiskasvanu kuni 24 eluaastani). See arusaamine sisaldab Montessori argumenti uuest ja maisest hariduses, põhinedes lapse arengufaasidel ja vajades erinevat hariduskeskkonda igaühele. Nii uskus ta, et arendamine võiks vastata lapse arenguperioodidele - selmet jagada koolid lasteaiaks, algkooliks, põhikooliks ja ülikooliks tuleks haridus (õpetamine) jagada faasideks. Montessori katsetas esimest korda oma ideid ja materjale eelkooliealiste laste peal, kes reageerisid tema õpetusele positiivselt. Nii jõudis Maria Montessori arusaamisele, et senine õpetamine ei vajanud ainult reformi ta mõistis, et haridussüsteem vajas revolutsiooni. See pidi sisaldama inimese arengufaaside äratundmist ja eesmärkidest arusaamist, juhatusi ja võimeid, karakteri võimekust igaühele
protsessides. Näiteks olid vanemate õdede-nooremate vendade paarides soo-tüüpi sõprade valikud eriti liialdatud. Õed aga (nii esimese kui ka teise lapsena sündinud) õppisid oma vendadelt kontrolltaktikat, mida nad rakendasid oma sõprussuhetes. Eakaaslaste suhted eelkoolis ja koolis · Arvatakse, et teiseks või kolmandaks eluaastaks on laps valmis lasteaiaks. Kindlasti toimub 2-4 eluaasta vahel laste eakaaslastega suhtlemise oskuste oluline täienemine. · EAKAASLASTEGA SUHTE MÕÕTMINE SOTSIOMEETRIA teada saamiseks eakaaslastega seotud duhete struktuuri kohta on olemas kolm peamist võimalust: o Käitumise otsese vaaltuse kaudu. o Teise inimese nagu õpetaja või vanema käest küsimise teel. o Või lapse käest küsides.
Esimene on näiteks laste ja vanemate, teine õdede-vendade vaheline abistav interaktsioon. Abistamise ulatus sõltub suguvõsa traditsioonidest. Tüübi järgi eristatakse materiaalset abi - raha, toidu ja riiete jagamine - ning mittemateriaalset abi - abistamine põllu- ja remonditöödel, lapsehoidmisel, vanurihooldusel, elamispinnaga jms. Kodune ebasoodne olukord - vanemate töötaolek, vaesus või ka sotsiaalne ebaküpsus - põhjustavad tihti ka laste puuduliku ettevalmistuse lasteaiaks ja kooliks. Inger Kraavi (1996) uurimus 4-5-, 5-6- ja 7-12-aastaste laste vanemate seas näitas, et majanduslikult viletsamate perede vanemad tunnevad, et nende laste tervis on halvem ja areng aeglasem, lapsed on agressiivsemad ja neil on rohkem hirme. Erinevused madalama ja kõrgema sissetulekuga perede laste vahel ilmnevad isegi puhtfüsioloogilisel tasemel: vaesemad lapsed magavad ebareeglipärasemalt. Ka on vaesed vanemad oma laste käitumisega vähem rahul kui jõukad vanemad.