(sõbrad, kiusamine jpm). Maailmas on kindlasti ka palju niisuguseid kohti, kus on elu kehvem kui Eestis. Mille puhul peaksime oma koduriigi puhul rõõmu tundma, mis on meil eriti hästi, võib-olla paremini kui mujal? Me võime olla väga uhked selle üle, et kõigil lastel on võimalik koolis käia ja haridust omandada ning arstiabi on igale lapsele tasuta. Meil ei ole sõdu. Riiklikult toimiv tasuta lasteabi telefon 116 111 jpm. Need sammud näitavad, et riik peab lapsi ja peresid tähtsaks. Kuidas me kõik saaksime enda ja laste elu paremaks muuta? Mida me peaksime märkama? Peamine ongi märgata! Märka last! Ei ole vahet, kas see laps või pere on tuttav või võõras. Kui näeme probleemi, kui miski tundub olevat valesti, siis tuleb reageerida ja vajadusel sellest teada anda vastavale asutusele. See ei ole kaebamine, vaid tihti võib see olla ühe elu päästmine
räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne) teata koolikiusamisest oma vanematele teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm) pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes (vt kontaktid http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/IMCE/lasteombudsman_psuhh_abi_loplik .pdf) helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111 teavita vägivallajuhtumist politseid telefonil 110 NB! Kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks ja teda kardaks. Seepärast püüa kiusajast mitte välja teha, väldi kohti, kus on oht sattuda tema vägivalla ja kiusu ohvriks ning liigu koos sõpradega, mitte üksi. Eestis tegutsevad koolikiusamise vastased programmid ja liikumised Koolirahu: http://www.lastekaitseliit.koolirahu.ee/ Noorteühing TORE: http://www.tore.ee/
Kus võib kiusamine toimuda Kiusamine koolis võib toimuda nii laste kui täiskasvanute vahel, lapse kiusajaks võib olla koolis töötav täiskasvanu ja vastupidi laps võib kiusata mõnda täiskasvanut. Seega on tähtis, et kool kaitseks kiusamise eest nii last kui täiskasvanut. Koolipersonali omavahelised suhted mõjutavad otseselt ka õpilaste vahelisi suhteid. Kas sul on vaja abi? Kui sind kiusatakse helista lasteabi telefonile 116 111 Teine moodus on rääkida veebi konstaabliga Head leheküljed kust õppida kuidas olla netis turvaline ja hoiduda kiusamisest Nestixi interneti mäng Videod mis aitavd sind internetis ja kuidas hoiduda kiusamisest Politsei soovitused küber kiusamise ära hoidmiseks Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist
lastekaitseseaduses, mis reguleerib lapse õigusi, vabadusi ja kohustusi ning nende kaitset Eesti Vabariigis. · Nii laps ise, lapsevanem või muu isik võib helistada kohalikule või üleriigilisele usaldustelefonile, et saada informatsiooni edasise tegutsemise kohta. Usaldustelefoni number on 126, alati võib pöörduda ka politsei numbrile 112. Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lasteabi lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist. (Ka on avatud Skype: Lasteabi_116111.) Kadunud laste telefon 116 000 käivitus 2011. aasta algusest. Kadunud laste telefonile on võimalik teada anda kadunud lastest,
majandusliku arengust. 1992 toimusid presidendi- ja parlamendivalimised. 1994 a 31 august kohtusid b.Jeltsin ning L.Meri ning kirjutasid alla lepingule, mille alusel eestist lahkusid võõrväed. Milllal astus eesti ÜRO-sse, Euroopa liitu, Nato-sse, lühiiseloomustus organisatsioonidele? ÜROga 1991 septembri keskel. Kuulub 192 riiki, loodi 1945ndal aastal. Siia kuuluvad: UNESCO ( maailma kultuuri pärand ), UNISEF ( lasteabi ), punane rist. Aitab üles ehitada kriisis olevaid kohti ( maavärinad, sõjad ), Euroopa Liit 1.mai 2004. loodud 1958. majanduslik organisatsioon. Toimub tolliliit, et pead omavahel teiste liikmesriikidega kauplema. Põllumajandustoetused, et maaelu ei sureks välja. Toetab ja aitab teede ehitusi. Kuulub 27 riiki. NATO 2004 aasta märts. [ demokraatlikke riike ühendav kaitseorganisatsioon ] võimaldab osaleda vabaduse, demokraatia ja rahvusvahelise julgeoleku tagamises. Rajati 1949
lisa 2 TOIMETULEKUÕPE, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/0014/VV182_lisa2.pdf 09.04.2011 Artiklid: Haavistu, Hinna (2009). Kõik lapsed on õpetatavad. Eripedagoogika nr.33, lk 51-55 Kati Kiiver, Helena Kogerna, Kristel Kaljulaid (2009). Eripedagoogika nr.33, lk 20-25 Neare, Viive (2009). Raske- ja sügava vaimupuudega (VP) laste arengust Eripedagoogika nr. 33, lk 4-8 Tamm, Rita (2009). Puudega lapse arengu hindamine Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuses tegutseva Jaagu lastead-põhikooli näitel Eripedagoogika nr.33, lk 44-50 Toova, Ülle (2009). Koostöö tähtsusest koolieelses eas vaimupuudega lastega Eripedagoogika nr 33, lk. 83-89 Täht, Helma (2009). Hooldusõppes põhihariduse omandatud noorte võrdsetest võimalustest kutsehariduses. Eripedagoogika nr.33, lk 9-19 Internetileheküljed: http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.htm 04.04.2011 http://www.kliinikum
majanduslik, sotsiaalne ja muud mõjud 3. Kõrvaline toetus toimetulekuks, strateegiad ja valmisolek muutusteks (Kimberg, 2007) Sekkumine PV juhtumitel peaks sisaldama järgmisi: I. kannatanu julgustamine, et esitada politseile avaldus. 2. selgitada kannatanule tema võimalusi ja õigusi, tagades tema ohutuse. 3. Julgustada ohvrit helistama nõustamise, informatsiooni- ja naiste turvakodude, lasteabi ja õigusabi pakkuvatele tasuta numbritele. 4. Abistavad kannatanut selliste kõnede puhul aktiivravi üksustes, 5. Olla tähelepanelik ohvri laste võimalike kuritarvituste ja hooletuse jätmisel. (Boes & McDermott, 2000; Roberts & Roberts, 2000) 1.2.3 Vanuritele suunatud vägivald Eakate väärkohtlemine hõlmab kehalist väärkohtlemist ja hooletusse jätmist, psühholoogilist ja sotsiaalset tagakiusamist ja rahalist kitsikust. Välja arvatud juhtudel,
· Internetikeskkondade (koduleht, suhtluskeskkond) loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks · Tavaliselt on kiusajaid/ähvardajad mitu (http://www.peremeedia.ee/?id=10653, 28.02.2010) Mida teha? · Räägi juhtunust kellelegi, keda usaldad, kes toetab sind ja oskab aidata. Näiteks vanemale, õpetajale või koolipsühholoogile. Kui soovid oma muurest rääkida nii, et ei keegi ei saaks teada kes oled, pöördu LASTEABI telefoni poole (see on tasuta ja anonüümne) · Vaheta meiliaadress, sulge konto. Kui ähvardatakse, et sinu kohta levitatakse informatsiooni sõpradele, siis teavita omi paremaid sõpru sellest ise ennem · Kui sa oled mõnel lehel või portaalis, kus on võimalik teavitada väärkasutamisest, siis kasuta seda võimalust · Säilita kindlasti ähvardavad SMS'id ja e-mailid, isegi siis kui tahaksid need
asendada teadmistemaailmaga. Ei mõistnud väga inimestevahelisi kontakte. Suurem muudatus tekkis ülikoolis, kuhu läks õppima usku, teda saadeti aga rahvusvahelisele konverentsile Hiinasse, kus eri maade tudengite ettekanded jne, sealt tagasi tulles toimus temas pöörduv muudatus. Loobub teoloogiaõpingutest ja asub õppima psühholoogiat. Leidis, et inimestele saab kasulik olla ka väljaspool religioonisfääri. Läks tööle praktilise psühholoogina, töötas 12 a järjest lasteabi keskuses. Selle jooksul loobki oma suuna. Ilmub raamat 39ndal. Võtab tööaastad kokku, raamat avadab suurt tähelepanu. Paljud psühholoogid alustavad õppejõuna ja pole praktikat, aga tal on kõik etapid läbitud. Elu lõpul, 87ndal külastab Moskva riiklikku ülikooli (NL aeg). Tema on liberaalne ja vabameelne. Vabaduseidee ja valikute toetajana võetakse teda vastu kui jumalat. Põhitoes ongi see kliendikeskne... seal ütleb välja uudsed käsitlused nii isiksuse kui teraapia kohta
(Lasteombudsman, 2014) 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse? räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne) teata koolikiusamisest oma vanematele teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm) pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes) helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111 (Lasteombudsman, Mis on koolikiusamine?) Mida teha? 1. Jää rahulikuks! Alustuseks võid proovida kiusajast mitteväljategemist. See lahendus töötab siis, kui kiusaja alles proovib, kas sind on võimalik kiusata ja närvi ajada. Kui kiusaja juba tegutseb või sind lausa füüsiliselt ründab, ei pruugi see enam aidata. (Lasteombudsman, 2014) 2. Mine ära! Kui võimalik, lahku kiusaja juurest
-) Ta pere oli väga religioosne ja sellest tulenevalt oli tema lapsepõlv üsna üksildane, kuid ta sukeldus õppimisse. -) Ülikooli läks ta õppima teoloogiat ning seal saadeti ta rahvusvahelisele üliõpilas konverentsile Hiinas ning see kontakt muutis ta liberaalsemaks ning ta vahetas eriala ja asus õppima psühholoogiat. *) Psühholoogiat õppides avastas ta, et inimesi saab abistada ka muudes sfäärides kui kirikus. -) Pärast ülikooli läks ta tööle lasteabi keskusesse, kus ta tegeles tänava lastega ning seal töötas ta kaksteist aastat. Seal kujunesid välja tema uued suhtumised ning arenes välja kliendi keskne teraapia. -) 1939 aastal tuli välja raamat ,,Kliiniline töö probleemse lapsega" - teda pandi kohe tähele ning talle pakuti tööd ülikoolides. * Rogersi isiksuse teooria rajaneb ideel, et inimesed kasutavad iseenda määratlemiseks oma kogemust.
Ta tuli tagasi sealt konverentsilt kahtlusega, kas ta õpib ikka õiget asja ning ta tegi hoopis erialavahetuse ja hakkas õppima psühholoogiat. Ta tahtis keskenduda inimeste aitamisele ning psühholoogia tundus olevat selline valdkond, mis talle sobiks (teoloogia kaudu saaks ka aidata, kuid see ei köitnud enam). Soov aidata inimesi oli temas olemas. Rogers veendus, et on võimalik aidata inimesi ka väljaspool reiligioonisfääri. Ta asus pärast ülikooli tööle ühes lasteabi keskuses. Seal töötas ta 12 aastat, kus valmis ka tema esimene raamat. See uus lähenemisviis, mida psühholoogias on hakatud nimetama kliendikeskseks teraapiaks, oli tema loodud. 30ndate lõpus see raamat ilmus. Teose nimi oli "Töö probleemse lapsega". See oli psühholoogia ringkonnas bestseller ning talle tehti palju pakkumisi. Näiteks ülikoolid tegid pakkumisi ja temast sai pigem selline akadeemiline psühholoog. See ongi tema puhul eriline, et ta on teinud läbi erinevad
annaabi.ee 
