Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laste väärkohtlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karistamise, kehalist, vägivald, visati, väärkohtlemine, karistamine, väärkoheldud, sisekaitseakadeemia, liikumisest, taluma, tapetud, tsivilisatsioonides, muistne, rooma, imikud, linnud, nendesse, hukkamine, kasvatamisel, hierarhilisus, tasandite, peksmine, helilooja, beethoven, lapseea, juhtima, kirjanikud, psühholoogid, pedagoogid, filosoofidKoduvägivald Referaat perekonnaõpetuses 2009 Sisukord Koduvägivald......................................................................................................................................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine ...............................................................................
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Maris Huopolainen LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE referaat Tartu 2010 SISSEJUHATUS On olnud aegu, kus lapse peksmine, halvustamine ja isegi tapmine on olnud tavalised nähtused ning sellistele tegudele ei järgnenud karistust. Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaadi koostamisel on peamistek
õnnetusjuhtumlik füüsiline vigastus, tekitatuna kõrvalseisja poolt ja füüsiline hooletusse jätmine märgib lapse füüsilist hooletusse jätmist, sisaldades hooletusse jätmist või võimetust osutada lapsele vajalikku arstiabi. Füüsiline väärkohtlemine väljendub Londoni Ülikooli professori David Gough arvates alljärgnevalt: Mürgitamises; Kõrvetamises; Raputamises; Löömises; Tõukamises; Uputamises; Lämmatamises. Või muus kehalisi vigastusi või kehalist kahju põhjustavas tegevuses. Füüsilise vägivalla alla kuulub ka see, kui lapsevanemad varjavad lapse haiguse sümptomeid või teevad tahtlikult lapsele haiget, et endale tähelepanu saada (Münchhauseni sündroom). Füüsilise vägivalla ohver tuntakse ära seletamatute verevalumite, luumurdude, sidumisjälgede, küünejälgede, põletusmärkide ja esemete löögijälgede järgi. Kõige rohkem on märgatavad juusteta laigud peas ja
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struktuurist lähtuvad ehk põhjus
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
2. selgitada kannatanule tema võimalusi ja õigusi, tagades tema ohutuse. 3. Julgustada ohvrit helistama nõustamise, informatsiooni- ja naiste turvakodude, lasteabi ja õigusabi pakkuvatele tasuta numbritele. 4. Abistavad kannatanut selliste kõnede puhul aktiivravi üksustes, 5. Olla tähelepanelik ohvri laste võimalike kuritarvituste ja hooletuse jätmisel. (Boes & McDermott, 2000; Roberts & Roberts, 2000) 1.2.3 Vanuritele suunatud vägivald Eakate väärkohtlemine hõlmab kehalist väärkohtlemist ja hooletusse jätmist, psühholoogilist ja sotsiaalset tagakiusamist ja rahalist kitsikust. Välja arvatud juhtudel, kui kehalise väärkohtlemise märgid on ilmsed, on isegi füüsilise vägivalla avastamine eakatel raske. Kognitiivsete häiretega ja sageli segaduses eakad ei saa öelda umbes kes või millal kuritarvitamist ja tihti nad ei ole vanurid vägivallast eriliselt häiritud. Tihti ei
On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusest või hirmust tingitud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimene on ülierutunud, tema vererõhk on kõrge ja süda lööb harilikust kiiremini. Selle vastandiks on tahteline agressiivsus, etteplaneeritud, mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, millest alati ei pruugi arugi sada, et tegemist on agressiivsusega. Tahteline agressiivsus on tihtipeale seotud kuritegeliku käitumisega. Avalikku, kehalist ja otseselt väljapoole suunatud agressioonivorme, mida võib nimetada ka vägivallaks, esineb peamiselt poistel. Tüdrukute agressiivsus avaldub tavaliselt varjatud, verbaalsel ja kaudsel kujul ( kuulujuttude levitamine, kaaslaste vastu üles ässitamine ). Ka iseenda vastu suunatud agressioonivormid, näiteks toitumisprobleemid, endale vigastuste tekitamine jne. on peamiselt tüdrukute probleemid. Silmapaistvalt agressiivse ja kriminaalse taustaga lapsed käituvad selliselt ka täiskasvanuna.