Mesi- glükoosi ja fruktoosi lahus Kliister- tärklise kolloidlahus soojas vees Looduslikud kiudained-taimsed- lina, kanep, loomsed- vill, siid, jõhv Keemilised kiudained- klaaskiud, metallkiud, kunstkiud- atsetaatsiid, sünteetilised kiudained- nailon, nitron, elaan, kloriin Keemiliste kiudainete om: ei märgu, odavad, ei kortsu, ei luitu värv, tekitavad allergiat, ei ima niiskust Looduslike kiudainete om: õhku läbi laskvad, niiskust imavad, ei tekita allergiat, kiirelt kuluvad, kiirelt luituvad, kortsuvad, kallid, vihmaga märguvad Sahhariidide koostiselemendid- süsinik, vesinik ja hapnik Sahhariidid on hüdroksükarbonüülühendid, sest sisaldavad palju hüdroksüül ja karbonüül rühmi Meie ei saa heina närida ja loomad saavad, sest neil on ensüümid mis lagundavad tselluloosi Polümerisatsiooni ja polükondensatsiooni erinevus- polükondensatsioonil eraldub mingi väike molekul, näiteks vesi
2) maagaas 4p. *nafta-Pärsia laht, Lõuna-hiina meri, Gruinea laht,Brasiilia idarannik *maagaas-New foundland, Põhjameri, Mehhiko laht,Pärsia laht !!4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. *ekvaaroti ümbrus, sest seal on palju päikesekiirgust,tõusvad õhuvoolud. *Bengali lahe põhja-ja idarannik- sest passaat- ja mussoontuuled toovad vihma. 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. *pöörijoonte piirkond, sest laskvad õhuvoolud, kuiv õhk. *mandrite sisealad, sest enne mäestikke sajab kõik alla. 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. *perifeersed äravoolualad-Amazonase äravool atlanti ookeani. *sise-äravoolualad-araali ja kaspia mere piirkond. !!6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. Sisse tulevad Sõrdaja ja Amudarja jõgi, kuid nende vesi kasutatakse ära poolel teel. Puuvilla kasvatuspiirkonnad võtab kõik ära. Osa on ka niisutuspõldudel. !!7
saj alguses täisraudrüü Kahekäemõõgad, sõjakirved, vasarad, sõjanuiad, tapperid, 14.saj alguses tulirelvad Linnused, piiramistornid, piiramismasinad, taraan e rammpalk, keev tõrv, sulapigi, Raskeratsavägi: 8.-9.saj Frangi riigis pistodad, nuiad vasarad kirved, sõjaratsu + kannupoisid, kilbikanjad, vibumehed * auväärne joonrivi Jalavägi: inglaste pikkvibud, sveitslaste hellebard (tera, lapats, konks) ja piik (5m oda) 80m pealt läbi raudrüü laskvad ammud, suurtükid, püssid ja tulirelvad 14. Keskaegne linn ja linnakultuur Käsitöö, kaubandus, turvalisus, privileegid, soodne asukoht Katedraal ja turuplats Pariis: 1250 aastal ligi 100 000 inimest linnvabariigid: (Gent), Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna raad koos bürgermeistriga, linnakodanikud ("Linnaõhk teeb vabaks
siukest träni põle minu silmad enne näind Siin on poolenisti mädanend vana vokk Ja ühe jalaga mehele üks sokk 8. Änam saada pole lambaniidu käärisid Türgi sodi juba pähe sulle määrisid ühed naised sealt platsi`ga serva pealt Kaltsu on lausa mitmelt realt Refr: Aga vaat vaat....... 9. Vaatab rahulikult laadaplatsi kirikusein mille taga on käärimas leerivein Aga koor laulab saksemaid viisisi Tiru-liru-liru-liru-liru-lii 10. Kenad näitsikud laskvad aga lauluhealt Papa Maarand seda muheledes vaatab pealt Kirikaias jo tõeste iga aasta kord liigub selline rahvamurd Refr: Aga vaat-vaat............ 11. Eemal kadakate vahel mehed suruvad kätt Ühel mütsiks on sõlmitud ninarätt Täna väge on täis iga Mihkli mees Võõras mees hoidku mokad p...ees 12. Tee peal hobuse`ga pabulad auravad Võsas õllesed noorhärrad jõuravad Mõni väsinud ja kõigub kui vana paat Kohal viimnegi poisike ja taat
· Peribleem esikoor · Pleroom steel ehk kesksilinder (floeem ja ksüleem koos säsiga) Kattekude: · Primaarsed kattekoed: epiderm, epibleem, hüpoderm, eksoderm · Välised ja sisemised kattekoed · Sekundaarsed kattekoed: periderm ehk kork ja korp ehk sekundaarne kork · Lõved kohad kus periderm on katkenud Epidermiomadused: primaarne kattekude Maapealsed taimeorganid Ühe rakukihi paksune Tühikud puuduvad Valgust läbi laskvad Kloroplastid puuduvad rakud on tihedalt üksteise vastas Epibleemi omadused: karvad , omane juurtele, ühe rakukihi paksune Epidermi ja peribleemi moodustised · Taimekarvad papillid, katte, kõrve ja näärekarvad · Õhulõhed · Juurekarvad · Kutiikula epidermi kattev vahakiht, ei esine kõikide taimeliikide lehtedel Õhulõhe tüübid: · Anomotsüütne kaasrakud puuduvad: nt jänesekapsas
Okkad püstiselt ettepoole suunatud, tömbid, tumerohelised. Pungad suured. Käbid rippuvad, kattesoomused seemnesoomuste vahelt väljas. Puit keskmise raskusega, roosakas ja kergesti töödeldav. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, mööblivalmistamiseks, vineerina, kütteks ning jõulupuudena. Õitseb mais. Igihaljas Kanada tsuuga: Tsuga canadensis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 18-20m. Suhteliselt külmakindel. Parasniisked või märjad vett läbi laskvad mullad. Okkad lamedad, tumeroheised, lühikesed. Pungad terava tipuga kuni 2cm. Käbid kuni 2cm, pruunid, rippuvad. Puit hele ja suhteliselt pehme. Ei hinnata kõrgelt, kasutatakse kergemates ehituskonstruktsioonides ja tselluloosiks. Hinnatud ilupuu aedades ja parkides. Eristamise tunnused: kõrgus, okkad, käbid 9. Perekond lehis ja euroopa lehis Perekond lehis: Lehised on suvehaljad ühekojalised kõrged puud. Okkad 1kaupa spiraalselt ümber võrse, hiljem mitmekümne kaupa
virgatsaine). Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule 38. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. AP liigub mööda presünaptilise raku membraani kuni sünapsini. Seal avanevad depolarisatsiooni tõttu Ca ioone rakku laskvad kanalid. Ca kontsentratsioonile reageerivad mediaatorainega vesiikulid, mis liituvad rakumembraaniga. Mediaatoraine lastakse sünapsisse, osa sellest hajub, osa satub vastasraku retseptoritele, mis reageerivad mediaatorainele kas avades ioonkanalid, mille tagajärjel muutuks membraanipotentsiaal või panevad raku tootma signaali kandjaid molekule, mis muudavad raku talitlust mingil viisil. 39. Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule Serotoniin, dopamiin, endorfiinid. 40
Asjade arhetüüpe on näha mõtlemise vahendusel (kas meenutamise või taasmäletamise teel). 102. Mis on essentsialism? Essentsialism- küsimus asjade olemusest. Essentsialismi puhul lähtutakse, et asjadel on olemus. Jõutakse vastuseni küsimusele ,,mis see on?" . Iga asja teatud omadused on paratamatud, sest tulenevad asja olemusest. 103. Mis on substants? Substantsi määratakse kui olevat asja. Substantsi 4 põhjust (olema laskvad printsiibid): aine, idee, liikumine, eesmärk. Heidegger kirjutab substantsi põhjustest kui süüst. Igasugune materiaalne eksistents tähendab kosmilist tasakaalukust, mille tagajärjel me sureme, et tasakaal jälle taastuks. Substantsid võivad olla nii isetekkelised kui tekitatud. Substants on olev asi. Aquino Thomase teooria järgi jaguneb substants liit- ja lihtsubstantsiks. Liitsubstantsil on olemas aine, olemus ning olemine, need, millel on olemus ja olemine ehk vaimsed (A
mitukümmend meetrit ööpäevas. Peaaegu üldse ei lase vett allapoole läbi savikad kivimid. Vett takistab sügavamale imbumast ka temperatuuri ja rõhu kõrgenemine maapinna sügavamates kihtides. Lõpuks, kui allapoole jõudnud vesi koguneb vett pidavale horisondile, kus kivimid ja setted on veest küllastunud, hakkab vesi liikuma horisontaalsuunas. Põhjavee ülemine kiht lasub tavaliselt u 2-5 m sügavusel maapinnast. Kui vett pidavad ja läbi laskvad kihid on vaheldumisi, võib kujuneda mitu veehorisonti. Ühe ja sama territooriumi piires võivad maapinna geoloogilise ehituse tõttu muutuda põhjavee toitumistingimused, kivimite veeläbilaskvus, põhjavee enda liikumise iseloom ja äravool. Samuti esineb territooriumi erinevates osades erineval hulgal sademeid. Kuid üldjoontes kordab põhjavee tase maapinna reljeefi: kõrgendike kohal on see kõrgem, nõgude kohal madalam
annaabi.ee 
