sulatusahjus temperatuur piisavalt kõrgeks, et raud muutus vedelaks ja sai vormi valada 4 Sõjandus TULIRELVAD Püssirohi Kuumuse käes kergelt süttiv aine, mis võimaldas plahvatusega tekitada survet püssitorus olevale kuulile. Suurtükk Algselt oli kahur ühest otsast suletud metalltoru, kuhu pandi püssirohtu ja laskemoonaks kasutati raudkuuli. Püssid esimene hõlpsasti kaasaskantav tulirelv oli läitlukkpüss, millel oli suur viga. Teda sai kasutada 2 inimesega, üks sihtis ja teine süütas püssirohu. 5 Paber Paber 13. saj lõpul hakkas euroopas levima hiinlastelt üle võetud paber. Algselt tehti paberit linase või puuvillase riide
savipotid, mis maandumisel katki läksid, levitades tuld. Kasutati ka surnuid lambaid, ning muid loomakorjuseid kasutati bakteriloogilise sõja vormina. Heideti ka kivipomme, mis olid ümaraks tahutud, mis lendasi kõige kaugemale ja kõige otsemini. Pilt 2.4 Ümaraks tahtunud kivipommid Laskerelvad Keskajal kasutati ka laskerelvi, näiteks vibusi, ammusi ja erinevaid tulirelvi. Vibude laskemoonaks olid nooled, mis tungisid kergesti läbi vastase rõngassärgi. Tulirelvade laskemoonaks olid aga raudkuulikesed. Vibudega lasid vibukütid. Vibukütid olid iga armee oluline osa, kuid nad olid üsna kaitsetud kui nende ridadest läbi murti. Kuid paavst keelustas ammu kaks korda, kuna see olvat ebaeetiline, kuid see ei vähendanud siiski ammu populaarsust hilisemal keskajal. Ammusi oli erinevaid, oli tavaline ja vintsamb. Hiliskeskajal võis suure laskejõuga
sabaotsani, kuhu korrutatakse otsa esikäppade vaheline pikkus ja käppade pikkus, summa jagatakse 200-ga. · 5% - karvkatte tiheduse eest · 5% - karvkatte täpilsisus · 3% - kõrvatuttide eest · 2% - vurrude eest · 10% - põskhabe eest · Ja need kõik kuni algsest summast PRAKTIKA RELVAD · Vesktulepadrun sütik keskel · Ääretulepadrun sütik kesta ääres · Sileraudse relvaga lastakse tavaliselt kuni 35m kaugusele laskemoonaks kardetakse ja haavlid, kuulid. · Jahipüssi toru otsas on tsokid, mis suruvad haavlid kokku, uuematel relvadel on need vahetatavad (kitsamad ja laiemad) · Jahipüssi kaliibrid 2,4 .. 30, 32. Mida väiksem kaliiber, seda suurem kuul. Kõige levinumad 12 ja 16 kaliiber. · Et jahti pidada peab relv olema vähemalt 40cm pikk. Üldine jahipüssi raua pikkus on 72cm. · Vintpüss peab vastu ligikaudu 5000 lasku. Vindisamm, see on nii pikk samm, kui kuul
Aastate jooksul muutusid ja täienesid. Siin on mõned näited jumalatest ja sellest, mida nad süboleerisid. Svarog- peajumal, taeva valitseja ja maailma käskija. "Puhus" inimestesse elu ning valitses vihma. Rodi- pere ja kodu kaitsja, kogu maailma esiisa Dazdbog- Svarogi poeg, kes oli päikese, valguse ja soojuse allikas Svarozits- Svarogi teine poeg, tulejumal, seppade ja juveliiride kaitsja. Perun- piksejumal, kes ähvardas lasta maad hiiglasliku vibuga, milleks oli vikerkaar, laskemoonaks olid nool-välgud. Ta oli ka sõjameeste kaitsja ja sõjakunsti jumal. Peagi sai temast sama tähtis jumal kui olid Rodi ja Svarog, tähtsus kasvas koos kürstide ja sõjasalkadega. Peruni kujud olid tavaliselt teistest rikkalikumalt kaunistatud, kuna temast sai kõige austatavam jumal slaavlaste jumalate seas. Kui Kiievi vürst Vladimir lasi rajada paganliku templi, siis keskele asetas ta hõbedase pea kuldsete vuntsidega Peruni
et ära hoida õnnetusi. Lahingumoon on lahingurelvastuse osa, mida tarvitatakse vahetult vastase elavjõu ja sõjatehnika hävitamiseks, kaitse- ja muude rajatiste purustamiseks või eriülesannete täitmiseks (valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks). Lahingumoona hulka kuuluvad näiteks granaadid, maa- ja meremiinid, pommid, raketid ja torpeedod. Tulirelvade lahingumoona (mürsud, padrunid, miinipildujamiinid) nimetatakse ka laskemoonaks. (http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=2758&term=lahingumoon 1.20.2010) Töös on uuritud, milline on eriti ohtlik lahingumoon, ning milliseid nendest on Eesti aladelt leitud. Ühendust on võetud demineerijaga ning tehtud küsitlus lahingumoonade leiust Põltsamaa piirkondades. Uuring tugines põhiliselt demineerija intervjuule ning interneti allikatele. Uuritud on ka vastavasisulist kirjandust , et asjale täpsemalt läheneda. Demineerija
Roomik oli vedrustatud, kuid tanki jaoks liiga lühike ja selle esiosa tõus oli väike. Seetõttu suutis tank ületada kõigest 1,75 m laiusi kraave ja kuni 0,8 m kõrgusi takistusi. Soomus oli kuni 11,5 mm paks ja tank kaalus ligi 14 tonni. Kiirust suutis see arendada kuni 8 km tunnis. Relvastus koosnes ühest 75 mm Schneideri kahurist, mis paiknes paremal küljel asuvas laskeavas ja kahest 8 mm Hotchkiss kuulipildujast, mis paiknesid külgedel. Tanki mahtus 90 mürsku ja 4000 padrunit laskemoonaks. Erinevalt esialgsest kavandist oli meeskond lõpuks kuueliikmeline. Prantslased otsustasid tanki ette paigaldada ka Jules Louis Bretoni leiutatud traadilõikaja, mis tegelikult ei olnud vajalik, sest tanki jaoks ei ole okastraat mingi takistus. Esimest korda kasutasid prantslased tanki Nivielli pealetungis 16. aprillil 1917. aastal Berry- 8 au-Bac-is Chemin de Dames-i lähedal. Kuna tankid asusid rünnakule päevasel ajal olid nad
ulatus kõige varasem linnamüür kuni Laia tänavani. Linnaväravad olid alati väga tugevalt kindlustatud, kuna need olid kohad, kust võõrad väed üritasid esimesena läbi tungida. Hakati rajama spetsiaalseid väravatorne, kuhu saaks paigutada mitu väravat ning mida saaks ka hästi kaitsta. Notstal – tõenäoliselt on tegemist katapultidega, neid on leitud ka Tallinnast. Tegelikkuses on mingid laskemasinad, mitte kiviheitemasinad, kuna nende laskemoonaks on nooled või odad. Springald, selschoss Keskaegsete linnade piirajad kasutasid kõige enam vastukaalu jõul põhinevaid masinaid (bilde, trebuchet) Paljud linnad hakkavad kasutama ka suurtükke. Tallinn näiteks ostis ühe suurtüki, kuid Tartu kohta andmeid ei ole. Eluhooned keskaegsetes linnades Kõige varasemat tüüpi hooned on rõhtpalkhooned, mida on leitud nii Tartust kui ka Tallinnast. Need pärinevad umbes 12.-13. sajandist. Riias on neid hooneid aga leitud
tajale tavalaskemoona kasutava vastase ees tunduva eelise, kuna juba kriimustav tabamus võib olla surmav. Spetsmoona saab vamistada mitut tüüpi relvadele, alates vibudest ja lõpetades tulirelvadega. 5.1. SPETSLASKEMOON PRIMITIIVSETELE RELVADELE. Antud publikatsiooni eesmärgist lähtudes nimetame primitiivseks iga relva, milles ei kasutata laskemoona lendusaatmiseks püssirohtu. Need on vibud, õhkrelvad, vibupüssid ja käsiraketid. 5.1.1. VIBUNOOLED JA AMMUNOOLED. Vibude ja ambude laskemoonaks on nooled. Mürgi sisse on noolt äärmiselt lihtne kasta, tunduvalt keerukam on aga valmistada plahvatavaid nooli. Kui aga keegi suudab hankida sama diameetriga alumiiniumtoru, kui vibu- või ammunooled, siis võib teatava osa sellest torust muuta lõhkeseadeldiseks, mis detoneerub löögist või sütiku abil. On vaid vaja muretseda sobiva läbimõõdu ja pikkusega alumiiniumtoru ning selle tagumine ots EPO ja pabertropiga sulgeda. Täitke toru ükskõik millise kõrg- või
annaabi.ee 
