aitasid üleval hoida soome sportlaste menu, arenev kirjandus ja riikliku iseseisvumisega kaasnev rahvusvaheline läbikäimine- rohked diplomaatilised kontaktid, riigipeade külaskäigud ja Soomes tegutsemine Rahvasteliidus. Samas andis rahvusvaheline majanduskriis, mis algas 1920. aastate lõpul, end tunda ka Soomes nii majanduslikult kui poliitiliselt. CARL GUSTAV MANNERHEIM LAPUA- LIIKUMINE 1920. aastate lõpul tekkis Lapua-liikumine. 1930. aastal sooritasid lapualased marsi Helsingisse, sellest võttis osa üle 10 000 inimese. Lapua-liikumise mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. Samas aga ei õnnestunud lapualaste endi riigipöördekatse ja ka see liikumine keelustati. On väidetud, et just püsima jäänud demokraatia oli see, mis hoidis ära 1939. aastal Soome alistumise NSV Liidule ja tagas iseseisvuse säilimise.
troonipretendent loobus. 1919 kehtestati põhiseadus, mis on siiamaani jõus, ja valiti president. 1920 sõlmiti Tartus raha Nõukogude Venemaaga. Varem Baltimaade hulka liigitatud, nüüd aga Skandinaavia riik Soome sõlmis 1922. aastal Varssavis Soome-Eesti-Läti-Poola liidu. Tegelikkuseks see liit aga ei saanud. Sisepoliitikas tegutsesid veel kommunistlikud erakonnad, mille vastu tekkis Lapua liikumine. Lapualased marssisid 10 000 inimesega Helsingisse, millega suruti kommunistid poliitikast kõrvale. Siiski riigipöördekatse ei õnnestunud ja see liikumine keelustati. Soome säilitas demokraatliku riigikorra. Poolakad arvasid end mineviku pärast suurriigiks. 1920. aastal andis Poola riigijuht marssal J. Pilsudki leedukatele andestamatu käsu okupeerida ümbruskonnaga Vilnius, et laiendada riigi piiri Lätini. Nõukogude Venemaaga lõpetati sõda järgmisel aastal Riia rahuga
Tuge saadi juba autoritaarse reziimi kehtestanud riikide (Itaalia, N Liit, Poola, Saksamaa jt.) ametliku propaganda kinnitustest, et tugeva käe valitsus suudab olukorda paremini kontrollida ja riiki kriisist välja tuua. Otsest eeskuju nägid vapsid Soome Lapua-liikumises, mis näis aastatel 19291930 jõudvat oma eesmärkideni. Alustanud oma tegevust kommunistide ja sotsiaaldemokraatide vastastest väljaastumistest, jõudsid lapualased kümnendi lõpus juba demokraatliku riigikorra kui sellise ründamiseni. Põhikirja järgi oli EVKLi eesmärgiks "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva
looma nt, olid juba rikas, kui 1 loom-vaene!), saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse (kokku küüditati u 9 mln talupoega) · Suur terror: vägivallakampaania 13. Soome sisepoliitilised probleemid 1930. aastate algul Soomes ei olnud peale kodusõda kommunistide mõju vähenenud, kommunistlikud erakonnad said valimistel ligi 15% häältest. Vastukaaluks tekkis parempoolne Lapua liikumine. Lapualased marssisid Helsingisse (ligi 10 000 inimest). Lapua liikumise mõjul suruti kommunistid soome poliitikast kõrvale, Lapua liikumine keelustati, demoktaatlik riigikord säilis 14. Leedu territoriaalsed probleemid oma naabritega Poola ola hõiavnud Vilniuse, Leedu oli hõivanud Saksa piirkonna Memeli linna. Tulemuseks lepitamatu tüli poolaga ning halvad suhted saksaga. 15. Autoritaarse korra kehtestamine Ida-Euroopa riikides · 1926:
EVKL ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, kelle kõrval aga tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. Artur Sirk oli läinud vabatahtlikult koolipingist Vabadussõtta, tõusnud seal ohvitseriks, lõpetanud pärast sõda Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja töötanud Tallinnas advokaadina. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelisele Euroopale iseloomuliku autoritaarse korra propageerijate liikumise (fasistid, natsid, tuliristlased, lapualased) Eesti varianti. Tõepoolest olid vabadussõjalaste iseloomulikud juhikultus, rahvusühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele. Esitati demagoogilisi süüdistusi ja lubadusi. Ometi polnud tegemist välismaiste eeskujude pimeda kopeerimisega, vaid Eesti keerukast olukorrast võrsunud massilise rahvaliikumisega, mille peamiseks toitepinnaseks oli majanduskriis. 11
oma dekreetidega. (Pajur, Tannberg, 2006). Astutud samme põhjendas Päts vabadussõjalaste väidetava mässukavaga ja valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühilise haigusega, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelisele Euroopale iseloomuliku autoritaarse korra propageerijate liikumise (fasistid, natsid, tuliristlased, lapualased) Eesti varianti. Vabadussõjalastele olid iseloomulikud isikukultus, rahvaühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele. Esitati demagoogilisi süüdistusi ja lubadusi. (Laur, Pajur, Tannberg, 1995). KOKKUVÕTE Eesti edukat võitlust riikliku iseseisvuse saavutamiseks 1917-1919 soodustass üldine välispoliitiline olustik. Meie vägede võidukas tegevus Vabadussõjas Vene ja Saksa relvastatud
aprillid 1932 kell 10:00 avati mingi alkopood) Lapua liikumine Kommunismivastane rahvuslik liikumine 1929-1932 Sai alguse kui 1929.aastal aeti laiali kommunistide koosolek Lapuas Vihtori Kosola - Lapua liikumise juht Nõuti kommunistide tegevuse lõpetmist; Kommuniste küüditati NSVL piiri äärde; 1930.võeti vastu kommunistidevastane seadus 1930. Talupoegade marss 1932 alustasid lapualased Mäntsala külas riigipöördekatset President ähvardas kasutada sõjaväge Liikumine keelustati 1930.aastad - stabiilne areng Punamulla koalitsioon - Maaliit ja sotsiaaldemokraadid Kultuur, haridus, eluolu Haridustaseme tõus - 7-klassiline kooliharidus Uued ülikoolid Alvar Aalto - arhitekt ja disainer Paavo Nurmi - 9kordne olümpiavõitja, Lendav Soomlane, pikamaajooksja *pilt* 1940 olümpiamängude staadion Helsingis 1932
kapituleerus otsustati teha vabariik. Loodi presidendi ametikoht. Poliitilistest jõududest olisd tugevamad vasakpoolsed. Venemaale põgenenud Soome kommunistid moodustasid 1918. aastal Moskvas Soome Kommunistliku Partei. Selle üks kuulsamaid juhte on olnud O.V. Kuusinen. Soomes oli kommunistliku partei tegevus keelatud. 1929 - algas majanduskriis. Tekkis Lapua liikimine, mis sai nime Lapua külast. Sarnanes Eestis tegutsenud vapside liikumisele. Liikmeteks olid talupojad. 1930 - Lapualased korraldasid marsi Helsingisse. Eduskund pidi selle tulemusena nende survel vastu võtma kommunitisde vastasedi seaduseid. Soome on ainuke I maailmasõja järel iseseisvunud riik, mille põhiseadus kehtib 1919. aastast muutumatuna. 2.16.3.2 VÄLISPOLIITIKA. 1918 - Paranesid Soome suhted Antante'iga. Soome abistas Eestit Vabadussõjas (Põhja pojad). Soome-Eesti liidu idee lükati Soome poolt tagasi. 1920-1925 osales Soome balti riikide välisministrite konverentsidel
annaabi.ee 
