Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi.
Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi.
Perekond Perekond on püha side vanemate ja laste vahel, kus kõik hoolivad üksteisest ja näitavad oma armastust teineteisele pisiasjadega. Isa on see, kes toob leiva lauale ja kaitseb perekonda, ema on see, kes hoolib ja toidab ning lapsed on need, kes annavad vanematele südamesooja ning rõõmutunnet. Tänapäevases ühiskonnas on palju probleeme ning paljud ei saa tunda pererõõme, kuna lapsetoetused on väikesed, palgad on minimaalsed ja seepärast ei saa osad inimesed lubada endale lapsi. Need inimesed elavad nukralt oma rutiinset elu edasi ja ootavad helgemaid aegu. Õnneks on peresid, kes saavad nautida lasterõõma ning nad elavad õnnelikult koos vanavanematega. Vanavanemad jutustavad oma lastelastele jutte ajast, mil nemad noored olid. Need jutud mõjutavad väga palju väikese lapse elu, kuna too tahaks ka näiteks seigelda, maalida või isegi tantsida
kooliealiste laste- ja sega lastekodud. Kuni 1980nda aastani oli riigi perepoliitika hoolekandelise, selektiivse iseloomuga. Toetused olid määratud üksikutele perede kategooriatele - toetused rasedatele, lasterikastele ja vallasemadele, toitjakaotuspension; toetused sõjaväelastele ja sõjas langenute peredele. Igakuist lapsetoetust maksti 1974. aastani vaid paljulapselistele, 1974ndast aastast maksti lapsetoetusi ka väikesepalgalistele. Alates 1984.a muutusid lapsetoetused universaalseks. Kuigi nimetatud täiendused aitasid kaasa lastega perede heaolu kasvule ja lisaks üleriigilistele perekonna toetamise võtetele kasutati Eestis mitmeid kohaliike abinõusid laste kasvatamiseks soodsamate tingimuste loomisel, näiteks kohaliku lastekaupade turu kaitse, perede varustamine imikutoiduga, ei vastanud süsteem kaugelt enam ühiskonna vajadustele. Nii sai peale 1988.a Loominguliste Liitude pleenumi eesmärgiks oma rahvuslikest huvidest lähtuvate
suuremas depressiooniriskis kui jõukamates riikides elavad emad. Seega seda enam peaks ühiskonnas olema teadvustatud potentsiaalne risk väikelaste arengule, mida põhjustavad nende depressioonis emad. Selliste riskifaktorite mahendamine nõuab juba palju laiahaardelisemat ennetustööd ja muutusi sotsiaaltoetuspoliitikas. Eesti suurimad valupunktid tunduvad olema kõrge üksikvanemate protsent, väikesed lapsetoetused peale vanemahüvitise lõppemist ja kindlasti kõrge töötusemäär. Kõige kiirem ja otsesem abi võiks jõuda juba läbi tähelepanelike ja teadlike arstide, kelle visiidil püütakse aru saada tulevase ema meeleolust ning sellest sõltuvalt suunata abivajaja õige abini. Rasedusaegsesse depressiooni tuleks suhtuda täie tõsidusega, sest see avaldab lapse tervisele pikaajalist mõju. Inimese individuaalne vaimne tervis ei alga mitte sünniga, vaid saab alguse juba ema kõhus olles
(keskmisest noorem elanikkond väikesed pensioni- ja tervishoiukulutused) Sotsiaalkulutused GDP-st · Vanaduspenisonid (EL27 = 11%) Helded; Austria, Itaalia, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Taani, UK Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia · Tervishoid (EL27 = 7,7%) Helded; Prantsusmaa, Holland, UK, Saksamaa, Rootsi, Belgia, Sloveenia Kasinad: Läti, Eesti, Leedu, Poola Sotsiaalkulutused GDP-st · Pere- ja lapsetoetused (EL27 = 2,2%) Helded: Taani, Saksamaa, Luksemburg, Soome, Rootsi Kasinad: Malta, Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia, Eesti, Läti, Leedu · Puuetega inimeste toetused (EL27 = 2,1%) Helded: Rootsi, Taani, Soome Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Rumeenia, Läti, Eesti, Leedu, Malta, Kreeka SP analüüsimeetodid · Institutsionalism - riigiinstitutsioonide ja nende tegevusmotiivide analüüsimine · Grupiteooria - poliitiliste protsesside ja
Kohustuslik kogumispension ja töötuskindlustus Kohustuslik kogumispension (sundkindlustus) ehk pensioni teine sammas. Kohustuslik kõigile, kes on sündinud alates 01.01.1983. a; Kehtestati alates 2002; Pensionfondi haldaja on valitav; Töötuskindlustus osamakseline, sundkindlustus, finantseerivad nii töötajad kui ka tööandjad; Kehtestati alates 2002; Nõukogude pärand universalism Universaalsete toetuste eelistamine ning toetuste madalad määrad: Lapsetoetused (vajaduspõhine lapsetoetus alates aastast 2013); ,,tasuta" ja üldjuhul avalik haridussüsteem; Ravikindlustusega seotud, kuid osamaksetest sõltumatu ja suhteliselt minimaalsete tasudega tervishoiuteenus (v.a. hambaravi); Minimaalne töötasu ja rahvapension; Universalism vajadustest sõltuvad toetused Eesti sotsiaalpoliitika tänapäev Eesti sotsiaalpoliitika Sotsiaalne kaitse ,,sotsiaalsete" riskide vähendamine Haigus Puue Vanadus Toitjakaotus pere/lapsed töötus
Sotsiaalkaitse Sotsiaalkaitse on ühiskonna erinevate sotsiaalsete riskide maandamise süsteemide ja mudelite kogum: · hõlmab sotsiaalset turvalisust · sotsiaalhoolekannet · tehnilisi lahendusvõimalusi (kindlustamine, teenuste pakkumine, fondeerimine jms.) Sotsiaalkaitse ülesehitus - solidaarsusprintsiip Enamik Eesti sotsiaalkaitse liikidest põhinevad solidaarsusprintsiibil Need on ravikindlustus, pensionikindlustus (I sammas), lapsetoetused jm. Sotsiaalkaitse valdkonna eesmärgid aastani 2010 A stabiilne ja kõiki traditsioonilisi sotsiaalseid riske hõlmav sotsiaalkindlustussüsteem B töötamist stimuleeriv ja iseseisvat toimetulekut soodustav tasakaalustatud sotsiaaltoetuste süsteem C kliendi vajadustel põhinev (kliendikeskne), motiveeriv ja iseseisvat toimetulekut soodustav sotsiaalteenuste võrgustik Sotsiaalkaitse finantseerimine 1990 kehtestati Eestis sotsiaalmaks määr 20%
Õigemini täidab küll väga paljude jaoks, aga selle seaduse olemasoluga kaasneb nähtus, et sünnitatakse palju lapsi, kes ei ole oodatud mitte lapse saamise rõõmust ja soovist olla lapsevanem ning üks tore ja hästi hakkamasaav inimene maailmale kinkida, vaid soovist saada lapsetoetust või ka 9 tegelikult varem jutuks olnud vanemahüvitist. Pahatihti on see päev, kui laekuvad lapsetoetused ning mõned päevad pärast seda liigagi suure osa vanemate jaoks pidupäevad, mida vürtsitatakse alkoholiga. Lapseni, kellele parema ja turvalisema kasvukeskkonna loomiseks see mõeldud on, ei jõua sellest toetusest pahatihti midagi. Suisa vastupidi, vanemad unustavad sageli peohoos ka lastele süüa anda. Näiteks on meediast korduvalt läbi käinud klipid ja artiklid ühest Tallinna perekonnast, kellel on vähemalt kuus last. Küll on neid lapsi
Seega põhimõtteliselt on noored need, kes peale oma pere toidavad ka ühiskonna vanureid. Siin ilmnebki probleem. Kui rahvastik on suhteliselt vana, siis rahva maksukoormus kasvab, tagamaks kõigile pensionäridele väljateenitud toetust. Vastuolu tekkimine ühiskonnas on paratamatu, kõik tahavad elada võimalikult hästi. Kuidas olukorda lahendada? Selge on see, et lihtsalt soovitusega "Sünnitage rohkem lapsi!" midagi muuta ei saa, võttes arvesse riikide suhteliselt väikesed lapsetoetused. Lahendus, mis on välja pakutud ning ka koheselt kehtima hakkab, on kogumispension. Selle mõte seisneb selles, et iga töötav inimene tagab endale ise pensioni. Sellel süsteemil on kolm sammast. Esimene neist tähendab, et kodanik saab tulevikus täiesti tavalist pensioni. Teine seisneb selles, et inimene maksab 2% oma palgast pensionifondi ning riik lisab 4 %. See sammas on nüüd kohustuslik. Kolmas on vabatahtlik, inimene maksab veel oma pensionifondi lisa, saamaks suuremat toetust
annaabi.ee 
